Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Arthur C. Clarke · Stephen Baxter ·

Time`s Eye: A Time Odyssey. Book One

(romaan aastast 2003)

Sarjad:
  • Orpheuse Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
4
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

Autorid nimetavad seda orthoquel Clarke’i Kosmoseodüsseiale, mis vaatleb saaga sündmusi ja ideesid teiste nurkade alt. Kirjutanud on selle suuremalt jaolt Baxter, kondikava on paika pandud ühiselt e-mailide teel. Baxter on mõningates kohtades järele aimanud Clarke’i stiili, on ka otseseid tsitaate Kosmoseodüsseiast.

2037. aastal paiskiub Maa aegruum segamini. Maa on korraga nagu mosaiikpilt, mille erinevad tükid pärinevad erinevatest ajastutest 2 miljonit aastat tagasi kuni 2037. Segi paiskuvad ka ökosüsteemid ja kliimad. Inimesi jääb üsna vähe järele ja enamikus asuvad nad Kesk-Aasias. Selle jama on korraldanud nähtavasti Silmad – miskid helendavad kerad, mis kõikjal maapinnast mõne meetri kõrgusel ripuvad. Mingi võõra mõistuse või alienide salakaval trikk? Silma pii on muide täpselt 3.

3 ÜRO rahuvalvajat aastast 2037 kohtuvad Afghanistanis Briti väeüksusega, mis pärineb 1885. aastast ja mille juurde on ajakirjanikuna lähetatud keegi nooruke Ruddy Kipling. Taevatähtede järgi on umbes 13. sajand. Aasia kohal orbiidil olnud kosmoselaev Sojuz saab nendega raadioühenduse ja maandub Mongoolias, kaks ellujäänut, USA macho-naiskosmonaut ja venku Kolja toimetatakse Tðingis-khaani palge ette.

Britid ja ÜRO rahuvalvajad kohtuvad Induse suudmes Makedoonia Aleksandri armeega. Aleksander on 32 aastane ja noolehaava kätte suremas, kuid ta ravitakse terveks. Naiskosmonaut Sable on fastsineeritud mongolite sõjakusest ja julmusest. Ta päästab ühes jahiepisoodis Tðingise elu, ning sokutab end khaani sängi, olles end eelnevalt hobusesõnnikuga sisse määrinud. Raadioeetris püütakse kummalised signaalid Babülooniast. Sinna asuvadki mõlemad seltskonnad teele. Khaan mõistagi selleks, et linn vallutada. Babüloonia linna all (mis on pärit veelgi varasemast ajast kui Aleksander) toimub lahing.

Romaani peategelane on üldiselt briti rahuvalvaja, pakistani päritolu naisterahvas Bisesa, kes suudab Silmadega mingi kontakti saavutada. Muid tegelasi on üsna palju ja meeldiv on see, et neid loo edenedes üha vähemaks jääb. Kosmonaut Koljale näiteks kallatakse sulahõbedat silma ja kõrva ja maetakse elusalt.

Tegu pole siis mingil juhul radikaalse raskefüüsikalise sf-ga, vaid pealtnäha üsnagi lihtsakoelise ajarännu seiklusega. Veidi keerukamad mõttemängud tulevad romaani finaalis. Mõne elemendi suhtes on mul kriitilised mõtted aga kuna nende esitamine kuuluks ooperisse "autoriga vaidlemine" - millega mõni arvustaja BAASIS ainult tegelebki - siis jäävad need siinkohal toomata, sest ma ei pea autoriga vaidlemist ja mittenõustumist mingiski mõttes BAASIlugejatele huvitavaks. Üldiselt ei oskakski ühelt healt ulmeromaanilt rohkem tahta. Julgen soovitada.

Teksti loeti inglise keeles

Järje (või kuidas iganes peenelt seda siis nimetada) kirjutamine "Kosmoseodüsseiale" on muidugi ambitsioonikas ettevõtmine. Mulle jäi millegipärast mulje, et ega autor(id) seda järje asja esialgu nii ei mõelnudki - see tundub nagu hiljem kuskil kirjastuse turundusosakonnas väljatöötatud "strateegia" olevat. Kui "2001" oli kokkuvõttes ikka üpriski filosoofiline teos (järgmiste osadega tase küll langes), siis "Time`s Eye" ei tundu algusest peale üritavatki olla midagi enamat kui kerge meelelahutus. Kogu see ajaga zhongleerimine on siin peamiselt ikkagi vahend, et Tšingis-Khaan ja Aleksander omavahel kokku lasta ja vaadata mis juhtub. Baxterile omane hard-sf element, mis seda aja-asjandust tõsisemalt lahata üritaks, puudub pea täielikult.

Aga muidugi pole meelelahutuses iseenesest midagi laiduväärset, kui seda hästi tehakse. Saab lugeda kõiksugu erinevatest meetoditest kuidas mongolid inimesi tapsid jms. Ma kujutan ette et kirjutada oli seda ka päris lõbus.

Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt on raamatud ajas rändamise ja ajaga sehkendamise kohta mulle nagu kompvek - kuidagi ei saa vastu panna ning väga harva juhtub, et hammaste vahele satub midagi söödamatut.Igatahes köitis see raamat oma mastaapsusega - kuigi teos ei olnud ilmatuma paks, oli tekst tihe, põnev ja mitmetahuline. See on pannud mind sellest ajast peale raamatupoodides Sci-Fi riiuleid läbi kammima, lootes leida ka järgnevaid osi - Sunstorm ja Firstborn. Seni paraku tulutult.Raamatus "Time`s Eye" on ühendatud Baxteri ja Clarke`i suurepärane fantaasia, teadmised ning jutustamisoskus.
Teksti loeti inglise keeles

"Kosmoseodüsseia" kolme esimest romaani sai kunagi ürgammu loetud ja Kubricku kuulsat filmi vaadatud, aga mingeid seoseid käesolev romaan nendega minus ei tekitanud - kui ehk ahvinimeste kokkupuutumise teema kosmilist päritolu anomaaliaga välja jätta. "Aja silm" on hoogsa seiklusliku süžeega (ehk isegi meelelahutuslikult mõjuv) ja paljusid erinevaid teemasid kombineeriv romaan, mille ulmelise ideega analoogset polegi nagu varem kohanud. Ja nagu üks eelarvustaja on seda veidi teiste sõnadega maininud -  olulisi tegelasi, sealhulgas positiivseid, sureb "Aja silmas" umbes sama kiires tempos kui Martini "Jää ja tule laulu" tsüklis, mis on autorite poolt üsnagi üllatav valik.
Kokkuvõttes: hea raamat, ajaloohuvi on selle nautimisel kindlasti plussiks (kõik need arutlused Aleksander Suure, mongolite ja Briti impeeriumide üle), ent tõenäoliselt sobib romaan lugemiseks ka mitte-niivõrd-ajaloohuvilistele ulmelugejatele. Jääme järgmiste osade eestikeelseid tõlkeid ootama!
Teksti loeti eesti keeles


Kõigepealt tuleb öelda, et kirjastus Fantaasia on paarikümne aastaga muutunud ülivõimsalt parimaks eestikeelse ulme kirjastuseks maailmas! Kui seda teost tellides oli mul väike kahtlus, kas üldkontseptsioon ei meenuta ehk liiga palju Fred Hoyle’i romaani Esimene oktoober on liiga hilja (1966), milles meie ühtne aeg puruneb erinevateks ajalaamadeks, kus Ateena sõdib Spartaga, Prantsusmaa Saksamaaga jne, siis lugemine veenis: siin on tegemist mitu suurusjärku meisterlikuma looga. Pannakse omavahel sõdima Antiik-Kreeka väed Aleksander Suure juhtimisel ja Tšingis-khaani mongolihordid; sekkuvad veel 2037. aasta rahuvalvajad ja astronaudid/kosmonaudid ning Kipling 1885. aastast. Kõike seda dirigeervad mingid tulnukad. Ega viimastest mingit sotti saa, peab kindlasti lugema järge. Aga põnev oli, kohe väga.    

Teksti loeti eesti keeles

Viimase paarikümne aasta jooksul on eelarvustajad teose sisu piisavalt refereerinud, mis teeb mul elu kergemaks -- piirdun vaid oma muljetega.
Ja esimene neist on see, et söör Arthurit ma selles raamatus peaaegu ei näinud. Mõned üksikud pildikesed olid (ja issand olgu kiidetud, et ahvinimestest rohkem juttu ei olnud kui oli :).
Teiseks -- kõik karvased ja sulelised ühele platsile kokku lasta oli päris huvitav mõte. Ajaloos üsna võhikuna jäin algul kergelt kahtlema, kas mongolid olid nii vastikud, kui siin näidatud, aga siis kahtlus hajus, sest kuskilt peavad meie idanaabrid ju olema oma kombed saanud.
Igatahes annab raamat kergelt lugeda ega taha teda käest panna. Midagi jääb "viiest" siiski puudu... ju ma nii suur ajaloohuviline pole. 
Teksti loeti inglise keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles