Sisu:
Kunagi tehti paranormaalseid katseid mingite tudengitega, vaat siis ühel sellisel paaril sünnib tütar, kes suudab pilguga asju süüdata. Tütar kasvab... kasvab ka eriteenistuste huvi säherduse toreda relva vastu. Isa paneb tütrega jooksu... ning romaani sisuks ongi see põgenemine...

Häiris just kahtlustav suhtumine riiki ja tema asutuste tegutsemisse ning see plakatlik suhtumine eriteenistuste huvisse uute relvade avastamisel. Loomulikult on see nii, aga ma ei usu ka et romaanis näidatud tee õige oleks... ütleks nii, et moosine paranoia. Iseäranis paranoidne oli Komitee (nii nimetati seda vene tõlkes), eriorganisatsioon, mis tegeles kõige selle piiripealse ja ülisalajasega. Samas on selle Komiteega seotud ka romaani võimsamad leheküljed: mulle avaldas tohutut muljet see Komitee poolt saadetud indiaanlasest killer.

Lugeda tasub, aga mitte esmajärjekorras.

Teksti loeti vene ja inglise keeles

Zurgutt

3.09.1998, kell 20:13

Minu arvates oleks võinud see kapsas poole õhem olla. Pisut rohkem actioni ja vähem olukirjeldusi. Selles mõttes meeldis mulle Carrie rohkem - põletati ikka pool linna maha mõne üksiku maja asemel :) Firestarteri talent jällegi tundus Carrie omast veidi selgepiirilisem ja usutavam. Aga tundub jah, et kõige rohkem mängiti selles raamatus ameeriklaste jälitamis(jälgimis)foobia peale. Vilets neli.

Teksti loeti inglise keeles

Aili

17.03.1999, kell 17:31

Peaaegu kõige igavam Kingi raamat, mis ma lugenud olen

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

24.03.1999, kell 21:10

Raamat oli huvitav ja pingeline. Meeldis mulle ja meeldis ka mõningatele ulmekaugetele sõpradele, kellele raamatu laenasin.

Teksti loeti eesti keeles

pan Wasniewski

18.06.1999, kell 16:47

Liiga palju igavat loba. Plika oli küll kihvt tulesüütaja, kuid Rainbird täiesti mage. Ootasin raamatult ja Kingi Stephenilt rohkem.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Jentson

25.06.1999, kell 20:31

Olen kunagi ammu selle raamatu järgi tehtud filmi näinud. Tundus,et film ja raamat olid suhteliselt samaväärsed, kuigi raamat toob paremini esile tegelaste mõttemaailma. Igatahes tasus lugeda.

Teksti loeti eesti keeles

nore

5.07.1999, kell 21:46

Meenutas Carrie`t, see kisub minu silmis kohe hinnet alla. Oli küll päris põhjalikult kirjutatud, aga kuidagi kahvatu, King peaks ju õuduskirjanik olema ?

Teksti loeti eesti keeles

Saara

7.12.1999, kell 23:18

Pole paha! Kuigi, nagu Kingil kombeks, on siingi palju laiatarbepsühholoogiat ja lisaks sellele ka üht-teist päris jubedat psühholoogide kohta. Ega see lugu nüüd nii hull ka ei ole - kõike, mis raamatus kirjas, ei tasu uskuda. Uriseda on ainult eestikeelse tõlke kohta. Teate küll - kus Charlie ronib treppi mööda, komistab karu otsa ja veereb alla. Originaalis kisab ta selle koha peal:"Daddy! Daddy! Ted! Ted!", mis eestikeelses variandis näeb välja: "Issi! Issi! Karu! Karu!" Selle tõlke adekvaatsust ma usun siis, kui keegi näitab mulle väikelast, kes tõesti kaisumõmmi frustratsioonihetkel karuks nimetab. Aga üldiselt on Kingi kohutavalt raske tõlkida, nii et ei ole häda midagi.

Teksti loeti eesti keeles

28.01.2000, kell 21:54

Täitsa Stephen Kingilik story. Mulle päris meeldis. Lõpp jäi lahtiseks.

Teksti loeti eesti keeles

Märt Laur

13.02.2000, kell 19:38

Tore, et isand King antud teema lõpuks üpris huvitavalt lahti on kirjutanud (vrdl "Carrie"; aga ka W. Hohlbeini "Tüdruk Atlantisest", kus mingi merepõhjast leitud naine hävingut külvas). Sisustas meeldivalt 6 hommikupoolset tundi.

Aga muidu on see 4 pisikese miinusega, nimelt lasti aur minu meelest liialt vara välja. Teisiti öeldes, liiga palju auru läks kogu ümbritseva kujutamisele. Ootasin tõega, et tüdruk rohkem hävingut külvab; see sobinuks ka Kingi stiiliga paremini. Sellegipoolest -- igati kobe raamat.

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

23.01.2001, kell 13:13

SK tüüpiline üleväetatud kapsas. Korra lugeda võib.

Teksti loeti eesti keeles

Maria Perner

26.01.2001, kell 15:27

Carrie mantlipärija püromaanide reas. Vahe vaid selles, et kui Carriel olid ikka isiklikud põhjused leeke levitada, siis väike Charlie pidi vanemate kunagise mõtlematu sammu eest maksma. Kõlab küll õpetlaslikult tüütult, aga üleloomulikud võimed peaksid avaldumisega senikaua ootama, kuni nende omanik oskab neid teadlikult (mitte) kasutada. Ausalt. Kuigi... mõnigi kirjanik jääks siis leivast ilma.;)

Teksti loeti eesti keeles

Orcus K.

1.03.2001, kell 14:27

Täitsa tore elamus. Kohati oli mulli ajamist küll rohkem kui tarvis, aga põnevust jätkus lõpuni. Küsimärgi tekitas lõpu poole välja ilmunud mees, kelle kohta King järjepidevalt ütles midagi sellist: mees kes ei olnud raamatukogu hoidja. Ilukirjanduslik nõks, mis paraku ei tahtnud jutu olemusega sobida. Muidu oli ikkagi täitsa OK. Surmahotell ei olnudki nii põnev.

Teksti loeti eesti keeles

CyberRax

16.02.2002, kell 07:15

Sellele 4jale paneks veel miinuse taha. Seega kokkuvõtlikult: loetav, kuid kindlalt mitte Kingi parim looming

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

19.04.2002, kell 20:21

Kui mingiks seisuks läheb, siis King pillub oma õudusi lausa pangega välja, muidu selline kena ja lihtne põnevik.

Teksti loeti eesti keeles

Alo Jõekalda

11.07.2002, kell 17:05

Teksti loeti eesti keeles

Tauno Laarmann

16.08.2002, kell 03:39

Parem,kui varem ilmunud "Carrie".Veidi liialt venitatud,aga muidu väärt kraam.

Teksti loeti eesti keeles

Kalju Maapoeg

26.01.2003, kell 18:01

saast

Teksti loeti eesti keeles

Silver Sära

19.05.2003, kell 14:02

Korralik ajaviiteromaan - bussi, lennukisse, randa, ent ülivõrdeid siiski kasutada ei saa. Kubiseb ebausutavustest, mille eesmärk peategelasi pea kohal rippuva surma eest eest päästa. Siiski tasub tähelepanu juhtida Kingi oskusele kirjeldada pikalt ja põhjalikult inimese füüsilisi ja vaimseied kannatusi.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

29.02.2004, kell 14:02

Head on selle raamatu juures palju-Kingi kohta sümpaatsed tegelased, kelle käekäigule võib tõesti kaasa elada, suurepärased action-stseenid-need kaks pürokineesi suuremat kasutamist nimelt... Ent see ülisalajane eksperiment on täielik kit ja kisub hinde alla. Pea sama halb, kui kirjutada hullust teadlasest üksildases mägilossis, kes kavatseb maailma vallutada...

Teksti loeti eesti keeles

Ivar Mällas

16.04.2004, kell 16:02

Esimene Kingi raamat, mida enam näha ei taha.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

22.02.2005, kell 14:57

Jälle üks raamat, mis kubiseb klisheedest ja on minimaalselt orginaalne. Salajane valitsusorganisatsioon, hull palgamõrvar, eriliste võimetega tüdruk, keda kõik taga ajavad, vandenõuteooriad jne. jne. Üldiselt üsna loetav kraam, kui midagi targemat teha pole. Kolm

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Rüütel

22.01.2011, kell 22:45

Esiteks on minu meelest raamat hästi konstrueeritud - ühest küljest jah, tegemist on põgenemise looga. Kuid sinna liini vahele on väga seostatult kombineeritud jälitajate lugu ning kogu see krempel, mis juhtus varem ja mis annab selguse selle suhtes, mis toimub praegu.

Teiseks tahuks on küsimus paranormaalsetest nähtustest ja valitsuse püüdest neid omavaid inimesi avastada, luua, ära kasutada. Võime seda nimetada paranoiaks, see võib mitte meeldida, kuid King arendab ilmselt äärmuseni teatavat joont ameeriklastes, mis vaistlikult umbusaldab ja vastandab end kõigele, mis on seotud föderaalvalitsusega. Ilmselt võiks natuke mõtteainet anda ka see kui palju on USA-s igat sorti agentuure...

Kolmandaks ei tasu end hetkekski lasta eksitada arvamusest, et teadus peaks kuidagi inimesi sisemiselt paremaks muutma. Teadus ei garanteeri inimese moraalsust ja headust. Ja igasuguse võimuga kaasneb selle kuritarvitamine.

Üks vahvamaid stseene raamatust oli see, kui Poe agent pandi mõttejõul magama. Ja kui hiljem keegi tema kuuldes kasutas sõna magama, oli mehel hoobilt pilt taskus.

Teksti loeti eesti keeles