Asimovi ilmselt kõrgeima keskmise tasemega jutukogu. Kõik lood on suhteliselt head. Samas on kogus ka õige mitu päris tugevat juttu. Näiteks Profession, The Feeling of Power, The Dying Night, The Last Question ja The Ugly Little Boy. Kindlasti lugeda. Kasvõi juba seetõttu, et Pan Booksi väljaande kaanepilt on vingelt hea. Ega loodki palju halvemad pole.

Teksti loeti inglise keeles

Jüri Kallas

1.07.1997, kell 23:56

Tõesti hea raamat: peamine headus on just selles, et annab ülevaate Hea Doktori loomingu erinevatest suundadest.

On üks paremaid juhukogumikke (st. pole mingile sarjale keskendutud), jättes samas üsna komplekse mulje.

Sisaldab ka kaks Isaac Asimovi luuletust... neid ei oska ma küll kuidagi hinnata, kuna ma ei pea ennast luules tugevaks.

Kes kätte saab, see lugegu kindlasti!!!

Teksti loeti inglise keeles

Priit Kallas

31.07.1997, kell 00:10

Andri Riid

21.08.1997, kell 17:33

Asimovi kohta tugev kogumik. Siin on kaks väga head ('The Ugly Little Boy', 'Profession'), kaks korralikku ('The Dying Night', 'The Last Question'), neli mittemidagiütlevat lugu ('The Feeling of Power', All the Troubles of the World', 'Spell My Name With an S', 'The Gentle Vultures'), samuti üks tõeliselt ilge soperdis ('I'm in Marsport Without Hilda'). Valik on mitmekesine, kõik lood suhteliselt pikad. Väärib lugemist, andes üsnagi adekvaatse pildi kirjanikust.

Teksti loeti inglise keeles

Targo Tennisberg

15.09.1997, kell 17:36

Hirmus hea. Pole veel kohanud kedagi, kes saaks Asimovile vastu sellisel tasemel VISIOONIDE loomisel. Lisades sinna juurde Asimovi varasematele aegadele omase hoogsa ja kaasakiskuva stiili, julgen väita, et viiekümnendate aastate Asimov on tipus kõigi aegade ulmekirjanike hulgas. Mainitud kogumiku peaks aga iga ennast ulmefänniks pidaja kohustuslikus korras läbi lugema.

Teksti loeti inglise keeles

Kalevipoeg

15.12.1999, kell 18:23

Valikuna Asimovi t88dest on see peaaegu et parim v6imalus, kuigi puudu on ehk m6ni robotilugu, mis ta ju tuntuks tegid. Ylevaate sellest kirjanikust saab selle kogumiku p6hjal k1ll kindlasti.

Teksti loeti inglise keeles

Trekkie

4.04.2000, kell 16:46

Taavi Kalju aka Ghilderich

13.08.2001, kell 17:26

Selles kogumikus on kolm head juttu. nendeks oleks "Profession", "The Last Question" ja "The Ugly Little Boy". Ülejäänud lood on sellised keskpärased. Aga lugeda tasub.

Teksti loeti inglise keeles

Kätlin Traks

13.12.2001, kell 21:07

Mullegi meeldisid kõige rohkem "Profession" ja "The Ugly Little Boy." Kogumiku headus seisnebki just selles, et seal pole ühtki halba või kesise lõpuga lugu, kõik olid täiesti loetavad. Kaanepildi koha pealt jääb üle ainult nõus olla!

Teksti loeti inglise keeles

Johannes Koit

10.09.2007, kell 16:45

Pigem hea kui väga hea, aga kriipsu võrra parem kui keskpärane. Tõeliselt headeks võib pidada esimest ja viimast lugu. Hästi jutustatud ja korraliku ideega. "Viimane küsimus" ja "All the Troubles of the World" on ka veel head, kuid ülejäänud on pigem augutäide, kui tõsine kirjandus. Hea ülevaate annab see Asimovi varasemast loomingust küll, mis reeglina on parem kui tema hilisemad ponnistused. Korralik neli

Teksti loeti inglise keeles

Chris

25.12.2016, kell 10:04

Kogumiku avalugu (Amet/ Profession) üksi õigustab juba tervet jutukogu. Seda lugedes sain heameelega tõdeda, et pole veel korralik kraam turult kadunud. Teised lood jäid avaloo tasemele paraku alla, mõni mõjus lausa naiivsena (Võimutunne). Aga üle keskmise kogumik sellegi poolest. Asimovi skaalal hindeks neli.

Teksti loeti eesti keeles

Andreas Jõesaar

31.12.2016, kell 00:37

Asimovi "Üheksa homset" on antoloogia, mille ma pidin põhimõtteliselt ostma. Sest see on ju Asimov.
Üldiselt ka ei kahetse, kuigi peale tugevat algust (jutud "Amet" ja "Võimutunne") tuli ära kannatada kaks üsna õudset krimilugu "Surelik öö" ja "Olen Marspordis ilma Hildata". See viimane oli ikka selline saast, et isegi minusuguse andunud Asimovi fänni käsi ei tõusnud sellele kõrgemat hinnet kui "üks" andma. "
Aga õnneks tulid peale seda taas head ja väga head lood. Lisaks juba mainitud "Ametile" meeldis mulle väga ka "Kõik maailma mured", mis oli minumeelest parem Multivaci lugu kui "Viimane küsimus" ja üleüldse oleks võinud ka sama pealkirja kanda. Ning loomulikult oli taas tore lugeda "Inetut poisikest", mis sest, et seda on omal ajal kogumikust "Lilled Algernonile" korduvalt loetud.
Kokkuvõtteks täitsa mõnus lühijuttude kogumik. Tore, et on nüüd maakeeles olemas.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

6.01.2017, kell 21:04

Üsna kõikuva tasemega kogumik, mis sisaldab nii väga häid ("Amet", "Hellad raisakotkad", "Viimane küsimus"), keskpäraseid kui ka päris halbu lugusid ("Surelik öö" oli minu jaoks kogumiku absoluutne põhi). Sarnaselt eelarvustajale pean kaht ulmekriminulli kogumiku kõige viletsamaks osaks, ehkki ilmselt mängib siin oma rolli ka mu suhtumine krimižanrisse tervikuna.

Teksti loeti eesti keeles

Sven Pärn

12.03.2017, kell 10:35

Joel Jans

28.06.2017, kell 10:59

Kogumik kus mõned lood paremad ja teised jälle kehvemad, ehk kokku okei lugemine aga samas ka kahtlemata mitte parim kogumik. Huvitav on ka see, et juttudest paistab kuidagi eriti tugevalt kas siis Asimovi või 50-ndate enda naiivsus. Nt esimene lugu (hea lugu, mulle meeldis) käib vastu minuarust inimloogikale. Inimene üldiselt kui on vähegi võimalus konkurenti edestada siis ta leiab selle idee, ehk selleks ei pea geenius olema, et lugemine taasavastada. Eriti kui mängus on suur kasum ja võit. Surev öö jäi mulle ka viletsaks (ilmetud karakterid, pastakast imetud konflikt) ning matemaatika teemaline naljalugu meenutas liiga palju Algernoni kogumikust juttu "Mees kes võitis sõja." ja polnud eriti naljakas. Kõige rohkem meeldis mulle üllatuseks eelviimane ja maailma tähtsaima küsimuse lugu. Isegi Inetu poisike jäi ülelugemisel selle varju. Loetavad olid üldiselt veel "Olen marsportis ilma hildata" ja ka Multivaci jutt.

Teksti loeti eesti keeles