Eesti keeles on osa sellest romaanist ilmunud ""Loomingu" Raamatukogus", pealkirjaga "Tigu nõlvakul" ja 1971. aastal. See on ka romaani üldpealkiri ja osalisuses mingit kohalike meeste sigadust siin pole. Lihtsalt alguses ilmus romaan ka vene keeles kahe erineva jutustusena. See eesti keeles ilmunu on see radikaalsem osa ning kui 1968. a. ajakiri "Baikal" selle avaldas, siis korjati selle ajakirja numbrid kokku ja hävitati. See eesti keeles ilmunu on üsna Kafkalik sürr ning üsna tüütu (ajuti) läbi lugeda. Teine pool (esmatrükk 1966) sellest raamatust on märksa traditsioonilisem SF. 1972 ilmus romaan esimest korda raamatuna ning seda tolleaegses Lääne-Saksamaal. Pahandust oli palju. Kokkukirjutisena on mõlema osa peatükid vaheldumisi ning siis pole selle eesti keeles ilmunu absurd nõnda väsitav. Inglise keelde tõlgituna on romaani pealkiri "The Snail on the Slope". Nelja saab seetõttu, et minu arust on vennakesed siin juba millegagi liiale läinud. Sorry.

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Andres Veer

7.07.1997, kell 21:56

Tundmatu Arvustaja

22.07.1997, kell 03:20

Ilmselt pole tegemist "puhta" ulmega. Et see õndsa Leonid Iljithci valitsemisajal paksu pahandust tekitas pole mingi ime. Minu esimene mõte oli:"Kuidas SEE küll trükki anti?!" Raamat ise on kohati pisut väsitav. Arvan, et iga sotsiaalse ulme huviline võiks seda raamatut lugeda. Huvitav on see, et 20 aastat hiljem sidusid vennaksed "Teo", "Pikniku" ja "Inetu luigepoja/Lombaka Saatuse" ühte teosega "Hristo-ljudi" (1987 ?). Väga raske raamat. Erakordselt sünge. Kuid mulle meeldis. Lohutuseks niipalju, et lõpus jääb kõlama optimistlik noot. "Tigu" hindasin "neljaga" sellepärast, et samadel autoritel on palju tugevamaid asju.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kristjan Sander

2.04.1998, kell 16:34

Strugatskitel on palju seda, mille puhul ei saa rääkida "puhtast ulmest": lääne SF traditsioonide vaimus kirjutatud on vist ainult "Väljasõit Rohelusse", mis on igasuguste standardite järgi klassika. See on üks põhjusi, miks nad mulle meeldivad.

SEDA anti Nõukogude ajal üllatavalt palju välja, alates Bulgakovi "Meistrist ja Margaritast" ja lõpetades Valtoni "Kaheksa jaapanlannaga". SELLE poolest on Tigu, Luiged ning Valtoni mingi perioodi sürrinovellid väga sarnased, kuigi Valtonil on asi ulmest kaugel. Erinevus on muidugi ka mahus: iga Valtoni novell võiks olla vaid episood Vendade romaanis. Tegelikult ongi Vendade asjad (ma mõtlen siin Tigu, mitte Luiki) mõnikord liialt üle koormatud.

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

3.06.1998, kell 01:40

Mingi virisemine käib... ma panen küll viie ära. Kui ehk siis pisike miinus tuleb juurde, aga see sürr mulle isiklikult sobis. Nagu mingi Hardi Volmeri film... mõnus. Eks omal ajal vist võis seda pahandust küll paksult olla, nagu eespool mainitud. Ega igaühele ei soovitaks ka, kuna kõigile ei pruugi selline lugu meeldida. Aga näe... sain kuidagi märkamatult lõpuni ja ei pidanud isegi leheküljenumbrit vaatama sellejuures.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Meema

13.09.1998, kell 05:40

Mina kah ei saa aru mille üle te kurdate, lugu oli siiski väga tasemel. Kusjuures leian, tegu on raamatuga mida vähemalt 2x lugema peaks - nagu David Bowie kuulamine - esimese korraga ei jõua kõik lihtsalt kohale, liiga sürr tundub. Paraku maakeelne versioon suht kärbitud on. Njah eks peab ikka originaali kah läbi lugema...

Teksti loeti eesti keeles

Margus Freudenthal

16.09.1998, kell 23:28

Indrek Hargla

11.01.1999, kell 11:54

Selline jutt, mis lugemise käigus kohati häirib. Kardad, et ei saa hästi aru, mingi veider segapudru jne. Hiljem hakkab kummitama. Tegelikult siiski väga hea kraam. Kirjeldatakse ühe tüüpilise nõuk.teadusasutuse eluolu, mis vastandub saladusliku Metsaga. Meeldis just see nõuk. asutuse hõng ja hea tõlge, millega vene keele nüansid edasi antud (ehin oskab seda hästi). Aga miks ta siis kummitama jäi? Ei oskagi täpselt öelda. Katsun vist selle venekeelse originaali hankida, kus kogu asi tervikuna sees. Ehk siis jõuab rohkme pärale.

Teksti loeti eesti keeles

Valentin Abramov

2.02.2000, kell 18:13

Olin just ülikooli astunud, kui see "Loomingu raamatukogu" minuni jõudis, nii et esimest korda lugesin eesti keeles. Kogu meie kursuse rahvas oli elevil. Lugeda oli üllatavalt raske. Hiljem sain ka venekeelse "samizdati", kus loo mõlemad pooled peatüki kaupa vaheldumisi sees ja see oli juba hoopis teine lugu.

Omaette loona oleks võib olla veidi nelja poole kiskinud, aga koos teise poolega on surmkindel viis.

Oops, teine pool ("Les") on siiamaani päris arvutamata(???)

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Raimond Raiskaja

5.07.2000, kell 20:42

Siim Espenberg

3.08.2000, kell 12:10

Üsna sürrealistlik jutt neh. Meenutab Luiki kah. Luiged aga meeldisid märksa rohkem. Oli parem lugeda ja süþee tugevam. Samas kuna olen lugenud vaid loo esimest poolt, ei oska täiesti adekvaatset hinnangut anda.

Strugatskitel on paremaid asju ja seetõttu panen neile seekord siis kolme.

Teksti loeti eesti keeles

Toomas Aas

21.05.2001, kell 23:34

Kõik see, mida ma "Teo" kohta varem olin kuulnud ja mille järgi oma arvamuse temast paika pannud, osutus valeks. Räägivad, et on väga raske lugeda ja väga keeruline ja igav ja...

No absoluutselt ei ole raske, keeruline ega igav!

Aga eks vist mingi eelsoodumus peab niisuguse asja lugemiseks tõesti olema. Ja võib-olla eeldab "Tigu" ka seda, et lugeja on vähemalt mingi osa oma teadlikust eksistentsist veetnud selles ühinend rahvaste murdmatus liidus, mida enam ei ole. Selles mõttes oleks huvitav teada, mida läänesakslased asjast peale läbilugemist arvasid.

Kui siin ülalpool mainiti sarnasust Hardi Volmeri filmiga, siis minule tuli tegelikult ka lugedes üks Eesti film silme ette. Aga see oli hoopiski Roman Baskini "Vernanda". Kes seda on näinud ja kellele ta meeldis, see peaks "Teo" küll kindlasti läbi lugema.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

17.07.2001, kell 16:29

Väga sürr teos. Alguses lugesin ma seda eesti keeles. No absoluutselt ei meeldinud. Nüüd inglise keeles (koos Kandidi osaga) üle lugedes sai kõik selgeks. Raamatu lõppedes lihtsalt istusin ja muhelesin. "4" sellepärast, et ilma Kandidi osata jääb see teos kuidagi poolikuks. Samuti on Kandidi osa palju hoogsam ja lihtsastimõistetavam.

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Kristjan Rätsep

1.02.2003, kell 13:29

27.04.2014:

Lugesin nüüd äsja eesti keeles ilmunud täieliku versiooni samuti läbi. Omal ajal Loomingu Raamatukogus ilmunud osast oli millegipärast väga hea mulje jäänud ja nüüd seda osa üle lugedes oli aastatetagust vaimustust raske mõista-selline tavaline absurd, mitte väga naljakas.

Absurdivõtmes kirjutatud tekstidel on vähemalt minu jaoks veidi salakaval mõju-mingil hetkel ei pööra enam lugedes detailidele erilist tähelepanu, sest tundub, et kõik, mida loed, on nagunii sisutu jama, mis võib olla küll naljakas ja fantaasiarikas, ent millel puudub sügavam mõte. "Teo nõlvakul" terviktekstist joonistub siiski mingi tagamõte välja, ent maailm tervikuna ja tegelaste käitumise ning mõtlemise täpsed motiivid jäävadki häguseks. On siis tegu mingi paralleelmaailma või teise planeediga, kas tegelased on narkouimas või kuidagi töödeldud teadvustega? Seda me teada ei saagi.

Teksti loeti eesti keeles

Madis Veskimeister

5.05.2004, kell 21:38

Väheke seksuaalsem, kui Strugatskitelt senise põhjal oodanuks. Taas üks hea üllatus neilt!

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Friedenthal

6.05.2004, kell 01:15

Jääb kummitama ja on muidu hea... Teadusasutuse elu-olu pool eriti. Aga liiga monotoonne on see LR versioon minu jaoks. Vendade skaalal 4.

Teksti loeti eesti keeles

Anulaibar Keiserkrone

23.10.2013, kell 12:43

Hetkel panen 4+. Võiks tervikuna eestikeelsena ilmuda.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

24.05.2014, kell 00:48

Lugesin nüüd värskelt ilmunud eestikeelset täisversiooni. Päris hea oli, kuid midagi jäi justkui puudu. Võibolla kui üle lugeda, saab hinnet tõsta
Positiivse kohapealt lisaks juurde seda, et lõpuks jagasin ma nipi ära, kuidas (mõnesid) Strugatsky teoseid lugeda tuleb: nimelt tuleb teost pidada näidendi ümberjutustuseks. Teatris on tihtipeale kõik emotsioonid ja liigutused võimendatud, et ka tagumised read saaksid aru mis toimub.

Teksti loeti eesti keeles