Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Arthur C. Clarke ·

2061: Odyssey Three

(romaan aastast 1988)

eesti keeles: «2061. Kolmas odüsseia»
Tallinn «Kupar» 2000

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
4
8
5
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (21)

Praegu kiirgab Jupiter neli korda rohkem energiat, kui ta Päikeselt ise saab. Seega on ta taevakeha, millel tähestaatuse saavutamine läks aia taha. Clarke’ arendab mõtet edasi: 21. sajandi algul muutub Jupiter väikeseks täheks ja talle antakse uus nimi- Lucifer. Jupiter oma kuudega moodustab väikese planeedisüsteemi. Luciferi kaaslasele Ganymedesele rajavad inimesed oma koloonia. Ka Europa temperatuur ja muud tingimused võimaldaksid selle pinnal inimtegevust, aga.... Neli miljonit aastat tagasi viibisid Päikesesüsteemis tulnukad, kes andsid tõuke ahvide arenemiseks inimesteks ja jätsid Europa’le oma rajatise ning teate, et see Jupiteri kaaslane ei ole inimeste jaoks. Eelmisest kahest “Odyssey”-ast tuttav Heywood Floyd on ka siin peategelane. Lugesin huviga romaani teaduslik-tehnilised osad, aga kummitama jäi küsimus: milleks on Clarke teosesse toonud rohkesti inimtegelasi? Lehekülgi vahele jättes libistasin end nendest peatükkidest üle. Seepärast 3.
Teksti loeti soome keeles

Paljut selle sarja kohta olen öelnud "2001" ja "3001" juures. Siin vaid, et minu arust on tegemist saja nõrgima raamatuga, mille ingliskeelse versiooniga läksin kunagi diagonaallugemisele, et saada teada, millega see lõpeb. Ja tõlkija oleks võinud natuke rohkem vaeva näha, mõnest lausest sai ikka aru alles peale seda, kui ta mõttes tagasi inglise keelde viia.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Täielik pettumus eelmiste osadega võrreldes. Polnud seal midagi sellist, mida meenutadagi. Jääb vaid eelkirjutaja arvustusel põhinev lootus, et viimane osa parem on.
Teksti loeti eesti keeles

Appikene! Kas isand Clarke to~esti oskab nii halvasti kirjutada vo~i oli see ko~ik eellugu 3001`le? Sest raamatut ennast nagu ei olnudki leida...To~lkest nii palju, et oli ta mujal kuidas oli, aga olid paar kohta, mis lausa loksusid silma ees kui sinililled tuules. Juttu oli hiirte ja kosmosemeeste parimatest plaanidest, ja seal juures olevast märkusest, et tegemist olevat ilmse vihjega J. Steinbecki romaanile "About mice and men." Kui mu vana mälu mind ei peta, siis oli tegemist veel vanal heal Inglismaal elanud poeediga, kes läinud kord jalutama, lo"o"nud kogemata jalaga segi hiirepesa ja kirjutanud seepeale s22rase luuletuse: *The best laid plans of mice and men...* Ja märkus `der Bundi` juurde, et p2ritoluks saksa keel. Tegemist oli nagu afrikaansiga, kui midagi maailmakorralduses kiiresti muutunud ei ole.Ja mis veel silma hakkas... lipnik Kije fantoomisiku na"itena. Nojah. Meie idanaabri kultuuri teades meenub sealt kohe fantoomisik, kel nimeks Kizhe.... aga ehk oli see vaid arvuti suutmatus Zhelee tähte välja lugeda... Aga et nii palju vääratusi kohe esmapilgul silma hakkas, tegi meele kurvaks. Clarkest hakkas kahju. Ta oleks siiski nagu tsipa parema to~lke ära teeninud.
Teksti loeti eesti keeles

Sai see raamat olude sunnil lausa poolteist korda järjest läbi loetud, mõtlesin siis et kirjutaks ta kohta ka midagi, aga kui järele mõtlema hakkasin, tuli välja, et polegi nagu millestki kirjutada. Ekspeditsioon Halley komeedi tuumale, kus ei avastata midagi huvitavat, seejärel retk Europale, mille kirjelduse lugemisel ma samuti mõtlesin, et saaks see juba rutem läbi. Raamat algab ei millegagi, lõpeb eimillegagi ja see vahepealne osa on samuti täidetud eimillegagi. Hiiglama suur teemant? No ja mis siis?
Teksti loeti eesti keeles

Esiteks pisut sapine märkus: nüüd ma siis tean, miks Odüsseia-sari nii suures s^riftis ilmub -- vastasel juhul võtaks üks keskmine peatükk enda alla vaevalt üle ühe lehekülje. Okei, natuke liialdan, aga nagu näete, siis äramainimiseks häirisid need ülilühikesed peatükid piisavalt.

Niisiis, lugesin raamatu läbi, panin kõrvale ja jäin mõtlema -- mis see siis nüüd ikkagi oli. Kuhu on peidetud kogu põnevus? Üksikud paljulubavad teemaarendused on pooleli jäetud, dialoog on mittemidagiütlev ja mis kõige kurvem, raamat ei pannud üldse mõtlema :(

Siinkohal meenub ammuloetud Hawke`i "Patrian Transgression", kus pärast mingit konverentsi hakati ühe olulise kõneleja juttu "pulkadeks lammutama". Kavalate masinate töö tulemusena selgus kõigi pettumuseks, et kolm päeva kestnud ilus ja pealtnäha sisukas jutt sisaldas tegelikult nullinformatsiooni. Vaat selline tunne tekkis pärast "2061" lugemist ka mul endal.

Teksti loeti eesti keeles

Veider, ma polegi talle enne kommentaari kirjutanud. Lugesin ta teist korda nüüd läbi ja tegelt sellepärast, et arvasin - see osa on mul lugemata. Ja nii arvasin esimese veerandi raamatust. Siit vihje, esimesel lugemisel ei jätnud ta üldse mingit emotsiooni ega talletunud mälupanka. Teisel lugemisel jäi ka tunne, et point on jutul nagu puudu. Sündmused toimuvad aga millegi eriliseni ei jõua. Küll aga oli vahelduseks päris hea lugeda ulmeromaani kus on oldud võimalikult elutruu nagu mulle tundus :) Ses mõttes, et asi oli hariv. Muidu on ikka põhirõhk ulmel ja põnevusel ja harimismoment on null. Seepärast annan ka nelja. Et viit saada oleks võinud ta olla ka põnev lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Lõpus oli nagu "wtf?". Mu arust jäi lõpp kudagi poolikuks. Mis oli siis raamatu mõte? Et siis näidata vaid kuda siis neil edasi läks. Ja lõppu pooleli jätmine(Lucifer hakkas kustuma)nagu tuleks järg, kuigi seda kirjutada ei kavatsenudki, oli nati nõme. Aga ei usu, et neljas osa oleks tulnud neist parem. Tegelt oli vist isegi kolmas osa liiast. Vast kribas selle vaid selleks,et saaks triloogia valmis? Suva, lugemiseks kõlbab, kuid eelmised osad oli köitvamad. Imho oleks u 100 lehekylge rohkem tegevust selle vast huvitavamaks teinud, aga ei usu, et seegi oleks saand raamatu päästa. Tugev 3 või mis iganes. Põnevust selles oli vaist vaid nii palju, et kas nyyd pääsevad või ei? kuigi oli juba algul teada et pääsevad. Taga kaanel oli kirjas, et kohatakse uuesti HALi ja bouit, kuid nendega oldi vaid 2 peatykki, kus ta ka enda eelmiseid osi järgi tegi. Ja mingit suuremat jõudu Woody mu arust kah ei kohanud, nii et taga aetud lugu oli jama. Kõige naljakam koht oli vast lõpus kirjutatud tekst. :/
Teksti loeti eesti keeles

Aga mulle jälle meeldis. Võib-olla oli asi selles, et lugesin järjest kolm "Kosmoseodüsseiat" läbi ja tean, et kolmas ei ole Clarke`il ka viimaseks jäänud. Naudin lugedes ka seda, mida paljud ilmselt ei naudiks - üksikasjalikke tehnilisi kirjeldusi. Clarke on selle ala meister.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

See oli vist Doyle`i raamatute all, kus valdav enamus kommenteerijaid vingus, et ei ole teaduslikult mõeldav ja nii edasi. Siin jälle pirisetakse, et on teaduslik. Ise ka teate, mida te tahate?

Lugesin, meeldis, aga erilist vaimustust ei tekitanud. Neli.

Teksti loeti eesti keeles

 Tuli äkki tahtmine kõiki nelja osa tihedalt järjest lugeda, ja mulle jäi sellest kompotist hea mulje. Olen eelvirisejatega nõus, et Clarke võis "2061" suuresti raha pärast kirjutada. Ja mis siis? Dumas kirjutas musketärilood ainult raha pärast...
Kui, jah, segaseid inimsuhteid ja ebareaalset põnevust otsida, siis ei tasu seda raamatut muidugi lugema hakata. Kuid ühe võimaliku tuleviku kirjeldusena on ta minu arvates piisavalt põnev. Juba idee Jupiteri tuuma imepisikesest Europale langenud killust on päris kaval.
Ahjah, eelarvustaja Märt Laur on aastakümnete eest jutustanud: " ammuloetud Hawke`i "Patrian Transgression", kus pärast mingit konverentsi hakati ühe olulise kõneleja juttu "pulkadeks lammutama". ... selgus ..., et kolm päeva kestnud ilus ja pealtnäha sisukas jutt sisaldas tegelikult nullinformatsiooni".
Ma arvan, et 94. aasta jutu asemel võinuks siin ikkagi näiteks tuua USA vähetuntud fantastikakirjaniku I. Asimovi 51. aastast pärineva vähetuntud jutu "Asum", kus ühes kohas lord Dorwini kõnesid analüüsiti.
 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles