Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Poul Anderson ·

ajakirjapublikatsioon: «Astounding Science Fiction» 1957; april
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Minu nimi on Joe»
«Horisont» 1978; nr 2 – nr 5
autorikogu «Taevarahvas» 2008

Tekst leidub kogumikes:
  • Horisont
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
13
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.722
Arvustused (18)

Lihtne SF lugu.

Inimesed koloniseerivad Jupiteri. Kuna me kõik teame, mis on Jupiter, siis on ka kohe selge, et koloniseerida tuleb seda hiidplaneeti kuidagi kaude... näiteks pseudode abil. Pseudod on miskid kentaurilaadsed... sorry, esialgu on Jupiteril vaid üks pseudo – Joe. Joed juhib orbiidilt operaator Edward Angsley, ratastooli aheldatud tohutu tahtejõuga mees.

Tekib probleeme, mis muidugi lahendatakse... aga see polegi nii oluline... oluline on hoopis see õhustik, see visioon. Lugege!!!

PS: Milleski meenutab see jutt seda deserteerumise lugu Clifford D. Simaki romaanis «Linn».

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Lugu ol tõesti vägev! Aupaklik kummardus ka tollasele Horisondile. Mis Simaki "Linna" puutub, siis praktiliselt samasuguse ideega oli ka Ben Boval mingi lyhiromaan.. nimi ei tule kahjuks meelde. Aga "Joe" oli neist raudselt kõige parem.
Teksti loeti eesti keeles

Mingi invaliidne tegelinski juhib ühte sedasamust pseudot ja annab oma teadmisi tollele edasi. Ja otsustab lõpuks jäädagi selle sellina Jupiterile (parem ikka seal tervena, kui invaliidina kuskil kosmosejaamas). Sihke mõnus lugu teadvuse kahestumisest. Tuletas pisut Linna meelde küll tegelt. Vahet ju pole kas need Jupiterielukad on pseudod või mingisugused lippajad. Põhimõtteliselt sama idee. Ja muidugi lugege kui kätte saate.
Teksti loeti eesti keeles

Üks juttudest, mis omal ajal vanu Horisonte ja Noorusi lappama pani. Suhteliselt väheseid jutte, mis on kirjutatud sellest, et kui ei anna muuta planeeti, tuleb ümber teha kolonistid. Ja on ka tõesti hästi kirjutatud. Huvitaval kombel on Jupiteri puhul sama ideed tõesti arendanud ka Simak, ehkki mitte iseseisva jutuna.
Teksti loeti eesti keeles

Pole päris minu maitse järgi lugu - ei olnud nagu ühtki tegelast kellele kaasa elada, sisu meenub kuidagi läbi udu ja mustvalgelt, aga sellegi poolest on ta "Linnast" iga kell üle.
Teksti loeti eesti keeles

Võimalik, et mu kõige-kõige esimene kokkupuude ulmega, lugesin nii 7-8-aastaselt. Lugu, mille hingeminevad visioonid ja õhkkond siiamaani meeles on. Kõrgeim hinne vähimagi hinnaalanduseta.
Teksti loeti eesti keeles

Kindlalt kõige parem lugu sellelt autorilt, mida lugenud olen. Mis iseenesest midagi ei ütle.

Kosmoselood pole just mu lemmikud. Ja SFiga on ka suhted suht neutraalsed. Kui aga mõelda, et hääl tasemel SF on ikka kohe päris hää, siis miks mitte lugeda ka seda þanri kirjanduse hulka kuuluvaks.

Teksti loeti eesti keeles

Minu mäletamist mööda olid seal Horisondis ka päris kenad illustratsioonid. Aga võimas kontrast töötas: metsik, inimkehale hävitavalt mõjuv keskkond ja uut keha asustav "vaim", mis "eelmises elus" ei suutnud keha püsti seismagi panna.
Teksti loeti eesti keeles

Olgu täpsustuseks öeldud, et mitte Simak ei arendanud Andersoni ideed edasi, vaid vastupidi - Simak kirjutas oma jutu üle kümne aasta varem. Tegelikult aga usun, et need lood on kirjtuatud teineteisest sõltumatult.

Sekundeerin Kristjan Sanderile - "Deserteerimine" oli parem: sügavam ja samas ka naljakam. Lugesin seda viimati kindlalt üle viie aasta tagasi ja sisu on siiani meeles. Andersoni lugu aga vaevalt viis päeva tagasi ja hakkab juba vaikselt ununema.

Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, kuid seda eeskätt põneva tausta ja keskkonna tõttu. Loo sisu väga võimsat muljet ei jätnud, kuigi tekst on iseenesest tasemel.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult üsna etteamatav lugu, mitte detailideni, kuid suures plaanis küll. See muidugi ei tähenda, et tekst mulle meeldinud poleks. Meeldis, kuid ootasin, või pigem lootsin, natuke teist lahenduskäiku. Autori valikud aga on täiesti põhjendatud ja loogilised ning toimivad ka sellisel kuijul täitsa hästi. Mina Simaki linna nii hästi ei mäleta, et selle jutuga võrrelda, kuid mulle meenutab see lugu oma olemuselt James Cameroni megahitti "Avatar". Ilmselt ei pea ma vist mainimagi hakkama, kumb mulle rohkem istus. VIis
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi nagu tuim ja lootusetult vananenud (tegevus toimub kindla pinnaga Jupiteril, kus kasutatakse jääst tööriistu ja janu puhul rüübatakse vedelat metaani jne), kuidagi tuim lugu, mis muidugi on juba tuttav 70ndate Horisontidest Edgar Valteri illustratsioonidega, mis annavad loole päris kõvasti juurde. Paljas tekst on tuim ja igavapoolne, mõistatus, miks K-torud läbi põlevad pole ka eriline mõistatus - Anglesey tahtmine olla Jupiteril lihaseline kentaur selle asemel et ratastoolis vegeteerida ja mähkmeid kanda on algusest saati väga läbinähtav. Simaki "Deserteerimine" kargab kohe pähe, nagu eelarvustajatelgi, Simak on aga palju parem.

1970ndate tõlge on oluliselt parem uusvariandist. Vanemast versioonist meenuvad mitmed mahlakad väljendid ja ütlused, uues versioonis tundub kõik aga selline kohitsetud, tuim ja värvitu. Lugu ise saab nõrgapoolse "nelja".

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles