Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Sheckley ·

The Battle

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «If» 1954; september
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Lahing»
«Põhjanael» 1991; nr 12

Tekst leidub kogumikes:
  • Pioneer/Põhjanael
Hinne
Hindajaid
5
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)

Saatan ise tuleb koos oma jüngritega (langenud hinged, kurivaimud, paharetid jne) Maale. Ja milleks, ikka sigadusi tegema. Inimesed saadavad Kuradit tervitama vesinikpommid, automaatpommitajad ja -tankid, mehhaanilise ratsaväe jne. Ükski inimene otseselt Põrguvürstiga lahingusse ei läinud, sest nad ei oleks talunud lahingu kuumust. Saatan lüüakse aga (üllatus-üllatus) põhjalikult mättasse. Lõppu ma ei viitsi seletama hakata, lugege ise, aga ega seal midagi erilist ka ei olnud. Väga lühike jutt, 3-4 lehekülge. Päris huvitav jutt mõnes mõttes, kuid erilist muljet ei jätnud. Nii et "4".
PS! Mis mõttes lõpplahendust see Saatan pakkuma tuleb (Üllar Lindmaale)?
Teksti loeti eesti keeles

Seda jutukest pean üheks Sheckley paremaks. Sihuke veidi moraliseeriva alatooniga ja tõeliselt iroonilina irvitav. Siim Espenbergile (eelkõnelejale) vaid niipalju, et Armageddon on viimne võitlus; Saatan ei tulnud sigadusi tegema, vaid inimkonnale lõpplahendust pakkuma. Pärast Saatana lüüasaamist kaob ka maailmal mõte, so ta lõpetab eksistentsi.
Teksti loeti vene keeles

Ei ole sellele "Põhjanaelas" ilmunud loole tõesti midagi ette heita - oli teine paraja lühidusega asjake, mõte oli kah sees. Aru ma ainult ei saa, miks on vesinikpommide olemasolul vaja üldse mingit armeed teele saata, olgu siis robotite või inimeste oma, miks ei võinud kohe seda põrgusuud vesinikpommidega kinni taguda? Autor on siin teinud väikese loogikaapsaka, aga juhtub hullematki.
Teksti loeti eesti keeles

Täitsa loetav jutuke ja naermagi ajas. Kõige efektiivseim lahendus ei pruugi just alati olla parim lahendus. Kui perspektiive silmas pidada.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mälestused sellest 10a tagasi loetud jutust on igatahes head. Meeldis sõjatehnika kirjeldus. Ei meeldinud, et jutt jäi natuke "hõredaks". Ajaviitelugemiseks OK.
Teksti loeti eesti keeles

Korralik teoloogiline science-fantasy, huvitav võrrelda Pratchetti-Gaimani "Heade ennetega".Ehkki peab tunnistama, et Sheckley jutt on mainitud romaanist parem.
Teksti loeti eesti keeles

Teoloogiaga oli seal võibolla niipalju pistmist, et tõepoolest, Johannese Ilmutus pluss tolleaegsete ja hilisemate apokrüüfiliste tekstide visioonid, mis kirjeldavad inimkonna lõppu e. apokalüpsist, on loos tõepoolest olemas. Mulle tõeliselt meeldis Õnnistegija ninanips inimkonnale.;)
Teoloogilisest tõlgendusest aga polnud seal jälgegi. Noh, mööndustega. Pean silmas, et pulpteoloogiliste suundumuste puhul oleks selline lahendus ehk mõeldavgi.

"Head ended" meeldis mulle hulga rohkem. Seal oli tunda, et inimene/inimesed teab/teavad millestki midagi, aga Sheckley puhul väga seda muljet ei jäänud. Noh, algteadmised olid olemas, aga mitte enamat. Kui viitsimist on, tuleks tekstis esinevad nimed üle kontrollida.

Hea lugu sellegipoolest.

Teksti loeti eesti keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles