Ühe ülisajajase programmi täitmiseks on tehtud tosin robotit, milledel on pärsitud esimese seaduse täitmine, st. seadusest jäeti alles ainult esimene pool.Asimovi robotid teadagi on kõik suured naljavennad ja nii selleski loos. Üks nendest ebanormaalsetest robotitest solvub tehniku peale, kes ta hästi pikalt saatis ja peidab end teiste, normaalsete, robotite hulka ära. Ühelgi robotil selles salajases programmis ei ole aga identifitseerimisnumbrit - ,muidugi, et asi veelgi salajasem oleks.Kogu story keerlebki selle ümber, et Calvin`il tuleb see solvunu üles leida. ...................Ühesõnaga tegemist on keskmist sorti krimkaga.Ja mulle krimkad ei meeldi. Põhjuseks kirjutajate tihtipeale närvidelekäivalt lodev ümerkäimine loogikaga.Nii ka Asimov. Seekord... Kolm.

Teksti loeti eesti keeles

nore

24.05.1999, kell 22:15

Mulle lugu meeldis, polnud midagi loogikavastast jne.Nelja saab, kuna Asimov on ka paremini kirjutanud. ( Muide, antud lugu oli kusagil põhikooli kirjanduse õpikus- sealt ma teda lugesingi.)

Teksti loeti eesti keeles

Siim Sõber

19.07.1999, kell 18:18

Robot kadus silmist, vaja üles leida. Loogika on juba teisejärguline. Prõõgat naada!

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

13.06.2001, kell 00:28

Minumeelest on see kõige parem jutt kogumikust "I, Robot". Arvatavasti on selles arvamuses ka palju nostalgiat, kuna esimest korda lugesin ma seda 5. või 6. klassis. Olid segased ajad, ning meil polnud inglise keele õpikuid. Seetõttu jagas õpetaja meile igas tunnis paar paljundatud lehte seda raamatut. Nii siis me õppisime inglise keelt natuke aega selle raamatu järgi. See oli ka ainuke jutt, mis mulle neist eredalt meelde jäi.

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Aivar Yorick

3.10.2001, kell 01:48

Üllatav, et nii vähesed seda juttu lugenud/kommenteeriunud on. Hinne jääks kuhugi kolme-nelja vahele. No ümardame neljani.

Teksti loeti eesti keeles

Janek H.

22.01.2002, kell 20:31

Minu esimene Asimov ja arvatavasti ka üldse ulme. Preemiaks selle eest viis. Lahja küll aga siiski viis.

Teksti loeti eesti keeles

Andreas Jõesaar

1.08.2006, kell 15:38

Kehv loogika häiris mindki. Lõputute ülekuulamiste ja eksperimentide ajaks oleks võinud ju neile robotitele nitrovärviga otsaette numbrid teha, siis oleks otsitava kiiresti kätte leidnud. Pean silmas seda kohta, kus robotid tunnistavad, et nad ei tea, kes nende seast inimese päästmise mõttetuks tembeldas. Kui oleks number laubal olnud, poleks robotid jama ajada saanud ning oleksid kohustatud teise seaduse mõjul vastama: "number 14 tuli sellele mõttele".

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

30.10.2006, kell 22:59

Tarmo Õuemaa

3.04.2011, kell 20:21

Igale robotile on esimese ja kõige tähtsama seadusena pähe kirjutatud reegel: robot ei tohi inimest kahjustada ega oma tegevusetuse tõttu lasta inimesel viga saada. Lugu toimub paigas, kus, kuigi pisike, on oht inimese tervisele pidev. Selleks, et robotid seal kah tööd saaks teha, mitte ainult ei jookseks inimesi päästes ringi, on salaja valmistatud partii metallmehi, kelle jaoks kehtib ainult esimese seaduse esimene pool. St viga ei tohi teha, aga ohu korral võib niisama vilet lasta ja jalgu kõlgutada küll. Kuid juhtub see, mida skeptikud kardavad - isegi see väike õgvendus on piisav, et robot saaks mässama hakata. Üks, kelle tehnik on läbi sõimanud, võtab väljendit "Kao mu silmist!" sõna sõnalt ja peidab ennast umbes 60 tavalise ja temaga väliselt täiesti identse roboti hulka. Kohale tuuakse US Robotcsi eksperdid, kes peavad nüüd proovima olukorra lahendada ilma kõik 60 roboti hävitamiseta. Ma ei ole kunagi väga analüüsinud, kui loogilised need testid on, millega tõde päevavalgele tuuakse, aga lapsena meeldis lahenduskäik mulle hirmsasti ja praegugi oli mõnus üle lugeda.

Teksti loeti eesti keeles