Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Robbie

(jutt aastast 1940)

ajakirjapublikatsioon: «Super Science Stories» 1940; september [pealkirjaga «Strange Playfellow»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Robbie»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
13
7
0
1
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (31)

Ilus looke sellest, kuidas väike tüdruk kiindub oma laosehoidjasse, kuidas tüdruku emale lapsehodja aga ei meeldi. Ema otsustab lapsehoidja asemele muretseda kutsu ja lapsehoidaja hoopis tehasesse tööle saata. Mis edasi saab, seda võib igaüks ise lugeda, kes seda veel teinud pole. Neid pole vist kuigi palju. Jutt on I.A.-le iseloomuliku huumoriga kirjutatud, kuigi ei kuulu minu arvates just nende kõige paremate hulka. P.S. Lisada võiks, et lapsehoidja oli robot.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Eks seal ole ikka sygavamat mötet ka natuke sees, st. et laps peab ikka saama seda, mida ta tahab. Ja üldse ei maksa lapsi liialt masinate mõju alla lasta langeda.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt pole mõtet siin sisust rääkida... kes vähegi viitsinud, on lugenud... Asimov nüüd küll (Eestis) alalugemise all ei kannata. Pigem seletan hinnet. Lugu on hea, aga natuke tobe. Tobe on ta pisiasjades... robot on näiteks liialt emotsionaalne. Üldiselt pole mul kombeks viriseda mingite teaduslike põhjenduste kallal, aga siin hakkas see liialt häirima. Et tegu on SF-i (loe, teadusliku fantastikaga), siis on see miinus, mida ta poleks ulmelise sotsiaalse satiiri (a la "Ahvide planeet") puhul. Aga siiski neli, lugu on hea... kuigi nõrgem, kui teised sama sarja lood. Avalooks kõlbab küll.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Mina seda roboti liigset emotsionaalsust (vt. hr. Jüri Kallase arvustust) nii väga maha ei teeks, eriti jutu eesmärki arvestades. Loodan, et keegi ei pahanda, kui panen siia kirja ''I, Roboti'' tagakaanelt võetud Susan Calvini tsitaadi:
"To you, a robot is a robot. Gears and metal. Electricity and positrons. Mind and iron! Human-made! If necessary, human-destroyed. But you haven't worked with them, so you don't know them. They're a cleaner, better breed than we are."
Vaat selle koha pealt olen ma vana hea Susan Calviniga täiesti ühel nõul, eriti kui inimkond oma lollustega jälle meelehärmi hakkab tekitama. Lähtudes sellest filosoofiast on ka Robbie emotsionaalsus omal kohal, antud jutus (tegelikult ka väga paljudes teistes Asimovi robotijuttudes) on toodud esile just inimene vs. robot vastuolu (kus minu sümpaatia kaldub peaaegu eranditult robotite poolele), kogu see emotsionaalne moos on toodud selle vastuolu paremaks illustreerimiseks ja esiletoomiseks. Selline on vähemalt minu nägemus asjast. Arvutiteaduslikke möödalaskmisi Asimovil muidugi esineb, kuid minu arvamuse kohaselt on neid siiski vähem, kui analoogilistes juttudes keskmiselt, olen ka palju-palju hullemate apsude otsa sattunud teiste kirjanike puhul.
Teksti loeti inglise keeles

Kuidas on lugu seotud teiste robotisarja juttudega? Nimelt on ühes kohas mainitud 15-aastat Susan Calvinit, kes "tõuseb ja muuseumist lahkub".
Teksti loeti eesti keeles

Kui roboti asemel oleks lapsehoidjaks neeger, ei kõlbaks see lugu üldse lugeda. Mitte, et ma neegreid ei salliks vaid siis oleks jutt lihtsalt ilavalt sentimentaalne. .. aga siis ei oleks lugu ka põrmugi SF ju ...... Kui jälle A.D. 1998 keegi sihukese asja kirjutaks oleks tegemist ulmefännide vastase genotsiidiga (pool vihastaks end surnux, teine pool naeraks vigaseks).....Tegelikult, mis ma öelda tahtsin on see, et tegemist on Meistri poolt 1940. aastal kirjutatud suurepärase, armsa robotilooga, millest on tõenäoliselt inspireeritud väga paljude autorite hiljem kirjutatud palad.Ja teaduslikus, ehk see kas Robbie energiaallikaks on tuumareaktor, aurumasin või hooratas, ei oma selle loo juures üldsegi mingit tähtsust.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

1998 aasta New York... No see loos mainutud aeg on nüüd kätte jõudnud ja möödagi läinud. Asimov pole pooltki nii hea prohvet kui kirjanik.
Teksti loeti eesti keeles

Mäletan, et kui ma väiksest peast Robbiet esimest korda lugesin, siis ajas see ema mind ikka tõsiselt närvi. Kuidas ikka saab niiviisi last kiusata? Aga nüüd... mine sa võta kinni. Kas see sinane maailm on ikka väärt neid samuseidki pisaraid?
Teksti loeti eesti keeles

Mõneti ilus tore väike muinasjutt, aga samas jälle ka õpetlik. Kuivõrd veider on tegelikult robot mängukaaslasena ja seltsilisena väiksele tüdrukule. Loo järgi sobib ta selleks ideaalselt. Masin - minu parim sõber? Mida rohkem me tuleviku poole läheme seda tavalisem see tundub. Eks mõelge ise mille tagant, te neid arvustusikirjutate.
Teksti loeti eesti keeles

Hmm, imelik ema, imelik laps ja 1le1ldse imelikud inimesed selles loos. Ainukene usutav tegelane tundub olevat robot. Sellega peaks siis loo plussid ja miinused 2ra 8eldud olema. Ahjaa, isa oli kah loomulikult usutav ja s1mpaatne figuur selles loos, aga ta kippus roboti ning ebausutavate inimeste taha varju j22ma. Sellest siis see kolmeke.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Juttu enam eriti ei mäletagi, kuid mäletan oma muljet sellest. Oli selline halearmas looke, kuid väga head tunnet see mulle ei valmistanud. Rahuldav sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalsed vanemad hoiavad oma lapsi ise... Või palkavad inimesest lapsehoidja (on igal juhul töökindlam, vähemalt hoiatab ette, kui läbi põlema hakkab). Aga ju siis need ameeriklased ongi imelikud.
Teksti loeti eesti keeles

Asimov prohvetina ei kõlba tõesti kuhugi, nagu juba eespool mainitud, aga aastal 40 nägi ta ette probleeme ning lõi nende kujutamise kaudu maailma, mis praeguse ulme vundament, juba nii sügaval, et ei märkagi, millele hoone toetub. Hea jutt.
Teksti loeti eesti keeles

Roboti kirjeldus oli parajalt groteskne. Vähemalt minusuguse mugava inimese jaoks :)Kummalisena tundub see, et kui robotit on arendatud juba nii kaugele, et tal on tunded (!), siis miks jumala pärast ei ole talle lisatud kõneseadet?
Teksti loeti eesti keeles

Pean paljusid teisi Asimovi robotijutte paremaks. Aastal 1940 oli ka teaml ettekujutus robotist kui mehaanilisest innimesest, keda sai rahumeeli panna ükspäev last hoidma ja teinepäev keevitama ilma ümberprogrammeerimata. Positronaju idee tuli vist hiljem? Ja robootika 3 seadust. Aga lugu oli üsna loetav.
Teksti loeti eesti keeles

"Lilled Algernonile" ja tema tähtsus N-Eesti ulmemaastikul... Nii lihtne on seda hinnata ja äärmiselt raske ylehinnata. Sama kipub olema ka seal ilmutet juttudega, millest "Robbie" paraku mitte k6ikse tugevam ei ole. Sugugi mitte halb, eriti oma aega arvestades. Sugugi mitte halb ka Asimovi yldist taset arvestades. Kyll aga n6rgem eelmainit kogumiku keskmist arvesse v6ttes. Niisiis: hea, aga mitte vaimustav, ehkki on kurat teab mitu korda yha enam kapsastuvast köitest yle loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Hea lugu, mis oli mul meeles vist üle viie aasta, kuni juhtusin seda uuesti üle lugema. Meeldis enne ja meeldib ka nüüd.
Teksti loeti eesti keeles

Metsa - Mulle meeldis. Kohati lapsik ja valesti seadistatud, eksimused?, kuid mulle meeldis. Just see südamlikkuse osa - kobaka roboti `armastus` inimlapse vastu ja tolle vastamine samaga, isegi tugevamalt arvestades, et inimene ja puha. Kui see peaks `Lilled Algernonile` üks nõrgemaid olema siis peaks kogumik mult kohe kindlasti viie saama. Aga selle otsustamiseni veel aega on.
Teksti loeti eesti keeles

Sisust ja detailidest mäletan suht vähe, oli selline armas looke, nagu mingi Yankestani "perefilm" . Enamikust Asimovi loomingust-ja ka ulmest, mida olen lugenud-suht erinev. Ent ei midagi meeldejäävat. Hamba all ei karjunud, aga vaimustust kah ei tekitanud. Kaalusin tükk aega kahe hinde vahel, ent jõudsin järeldusele, et seekord peab Rätsep madalama hinde panema. Pole nii autentset mälestust, millega "nelja" välja venitaks.
Teksti loeti eesti keeles

Tige pereema nõuab abikaasalt, et nende tütrekese robot-lapsehoidja saadetaks minema, sest laps armastab robotit rohkem kui teda. Pealegi ei ole robotid enam moes ja külarahvas juba räägib neist jutte. Pereisa ei jõua lõpuks hädaldamist enam ära kuulata ja teebki nii, nagu naine tahab. Kuid laps on lohutamatu. Lõpp on hea.

Selge see, et roboti võis selles loos asendada ükskõik millise uuendusega, probleem on selles, kes mida tähtsaks peab - kellele kodurahu, kellele tõeline sõprus ja lähedus, kellele teiste arvamus.

Ei olnud ma sellest 1940ndate USA elupildist koos raudmehega vaimustunud lapsena, ei ole ka nüüd. Aga samas on see oma olemuselt eeskujulik ulmelugu.

Teksti loeti eesti keeles

No eks ta ole. Autori tollast 19-aastast vanust arvestades täitsa hea, aga muidu...
Heal Doktoril on sadu paremaid jutte.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Olev Toom
14.06.1955
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Tjah, kui senilugemata jutt ette satub, tasuks enne lugemist Baasi piiluda. Aja kokkuhoiu eesmärgil. Ebasaimaklik lugu.
Teksti loeti inglise keeles

Esimene osa on Asimovi fantastikalugude (ajaliselt) viimane ots. Kui lugude hinnete keskmine võtta, tuleks selle hindeks üsna täpselt "kolm", kuid kvantiteet läheb teatavasti mõnikord kvaliteediks üle ning jutud saavad koondhindeks "nelja".
 
Teine osa koosneb (jah, ikka Asimovi) eessõnadest kõikvõimalikele fantastikakogumikele. Ma ei loe end ses valdkonnas kuigi suureks spetsialistiks ja seetõttu sain nii üht kui teist huvitavat teada. Neli ja pool palli.
 
Kolmanda osa artiklitega üritab Hea Doktor ligimesi kirjutama õpetada. Mille eest saab kolm ja pool palli.
 
Ning kogumik tugeva "nelja".
 
P.S. Osutus, et see on mu 1000000000. arvustus.
 
Teksti loeti inglise keeles

Kuulatakse üle oma naise tapnud meest. Too jutustab kogu lugu nii põhjalikult, et saamegi jutu kokku.
 
Muidu võiks kehva "kolme" välja vedada, kuid moraalitsemise eest tuleb "kaks" plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuulus kirjanik on tüdinud kirjutusmasinal toksimisest ja sellele järgnevast paranduslipikutega mässamisest ning otsustab soetada word processori (jah, tol ajal arvasid paljud, et sihuke riist millegi poolest personaalarvutist erineb).
 
Loomulikult on ta masinaga seda- ja teistpidi hädas, kuid klienditeenindus rahustab teda. Nii lähebki koostöö edasi kuni...
 
Lugemisel meenus mulle "Galley Slave", mis pole küll humoorikas, kuid on paaaalju parem.
Teksti loeti inglise keeles

Jutt põhineb kahel sõnamängul, mis, ütleme, kuskil seltskonnas esitatutena oleksid küllalt vaimukad, kuid kirjasõnasse jõudmist välja ei kanna.
Teksti loeti inglise keeles

On ikka suslik -- kirjutas ümber pool peatükki oma kümne aasta vanusest raamatust "Extraterrestrial Civilizations" :D.
 
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kuidas seda 30 aastat uuemas keeles ümber jutustada? ... Andekas häkker soovib saada maailmavalitsejaks ning ehitab selleks endale LLM-i.
Teksti loeti inglise keeles

Teadlane leiutab uutmoodi ajarännuviisi ja võtab sõbragi proovisõidule kaasa. Selgub aga, et meetodil on mõned ootamatud kõrvalefektid.
Teksti loeti inglise keeles

Tegel't ei tea  mister Forward, mida tema seade peegeldab, ja läheb seda just proovima... ning saabki teada.
Teksti loeti inglise keeles

Ütleme nii, et RAH kirjutab sihukesi poistekaid paremini. Selle loo tegi laialivalguvaks selgelt liigne butafooriaannus.  Mis ei moodustanud võluvat tervikut nagu näiteks "Härjapôlvlastes".
Teksti loeti inglise keeles

Hea tugev "neli". Iga jutt on milleski tugevam ja milleski nõrgem, kuid lugeda tasuvad nemad isegi (ja ehk eriti) tänapäeval.
Teksti loeti inglise keeles

Hm... kaalusin "kolme" või "nelja" ning otsustama pani äsja Nero Wolfe'i suust (ei, mitte kuuldud) loetud tähelepanek, et pessimist olla on hulga parem kui optimist. Sest esimese eksimused on meeldivad.   
 
(Vt. eelmist arvustust).
Teksti loeti vene keeles

Järg romaanidele "Space Platform" ja "Space Tug". On eelnevatega sarnane, kuid tundub biiiiizut parem, mistõttu kahele esimesele raamatule antud "kaks pluss" asendub "kolm miiinusega".
Teksti loeti inglise keeles

Igav raamat jah. Leinster on tahtnud kosmoselennutehnikat kirjeldada, sealhulgas selle ettevõtmise keerukust, aga kogu see kirjeldus on saanud keerulisem kui kosmoselennundus tegelikult. Ei aita siin ka võitlus vainlasega, kelle nime ei nimetata, kuid kes teed juues ilmselt silma kinni pigistab.
 
Võib-olla kõige suurem häda on aga selles, et autor üritas Joe Kenmore-ist midagi "Kolooniate inspektsiooni" Bordmani taolist kirjutada, aga esimene katse ei tulnud päris välja.
Teksti loeti inglise keeles

No ei ole minu jutt. Kosmoselaevadega Marsilt liiva vedamine ... ballastiks! Kari surnud kosmonaute oma laevades ümber Maa tiirutamas... ja nende aeg-ajalt korduv ühendus... Mingi kihu keelatud tsoonis elada...
 
Mulle tundub, et autor ei ole tahtnud absurdikat kirjutada, vaid see on kogemata välja kukkunud. Mis ei tee asja paremaks.
 
Kui tahta endale liivast puuri ette kujutada, tuleks lugeda "Luitenaist". Mis sest, et see pole ulmeraamat.
Teksti loeti inglise keeles

Eelarvustajatega nõus mis nõus. Ain't mina kui некультурный võin arvama hakata, et "Looming" ongi selline jura.
 
Teksti loeti eesti keeles