Meistri viimane... Oli vist juba ~80 aastat vana kui selle kirjutas.
Niisiis. Kaugel tulevikus jama on. Inimesed kõigest tüdind. Teha midagi pole, ainult mõtlevad. Ja siis ilmuvad keegid tulnukad, Lõpmatud, ja ütlevad, et aeg muutuda kehatuteks intellektideks, ja niimoodi saavutada surematus. Nii tehaksegi, aga loomulikult on neid, kes arvavad, et see mitte hea mõte pole, ja hakkavad vastu. Lõpmatutele see eriti ei meeldi, ja seega vaja põgeneda. Nii tehaksegi, Lõpmatutelt pihta pandud ajas rändamise tehnoloogiat kasutades. Üks vastaliste perekond varjub aastasse 1745 Inglismaal, pannes sinna püsti ajamulli. Kaks tegelast meie aja Ameerikast uurivad mingit veidrat nähtust, ja satuvad poolkogemata ajamasinasse, mis toob neid sinnasamusesse mulli. Selle koha pealt siis tegevus algabki.
Tegelasi küllaltki palju, ja tegutsevad nad samaaegselt päris mitut liini pidi, nii et järg kippus kohati käest kaduma, et kes on parajasti kusmaal, kuskohas ja kusajas.
Positiivne oli robotite suhteliselt vähene esindatus. Simaki robotid mulle ei meeldi. Liiga elusad on nad.
Mis häiris, oli ajas rändamise kuidagi piiratud kasutamine. Sadu trikke oleks ju saanud teha selle abil... aga ei tehtud. Tagapool raamatus anti sellele küll möödaminnes ka põhjendus. Tundus veidi küll otsitud vabandusena... Või noh, mida mina ka tean. Minu asi on lugeda.
Lõpp suutis kusjuures üllatada. Horseface kurinahk! Tema masin, The Net, oli ka väga lahe, ja võiks öelda, et lausa kadedusttekitav.
Ilus raamat.
Niisiis. Kaugel tulevikus jama on. Inimesed kõigest tüdind. Teha midagi pole, ainult mõtlevad. Ja siis ilmuvad keegid tulnukad, Lõpmatud, ja ütlevad, et aeg muutuda kehatuteks intellektideks, ja niimoodi saavutada surematus. Nii tehaksegi, aga loomulikult on neid, kes arvavad, et see mitte hea mõte pole, ja hakkavad vastu. Lõpmatutele see eriti ei meeldi, ja seega vaja põgeneda. Nii tehaksegi, Lõpmatutelt pihta pandud ajas rändamise tehnoloogiat kasutades. Üks vastaliste perekond varjub aastasse 1745 Inglismaal, pannes sinna püsti ajamulli. Kaks tegelast meie aja Ameerikast uurivad mingit veidrat nähtust, ja satuvad poolkogemata ajamasinasse, mis toob neid sinnasamusesse mulli. Selle koha pealt siis tegevus algabki.
Tegelasi küllaltki palju, ja tegutsevad nad samaaegselt päris mitut liini pidi, nii et järg kippus kohati käest kaduma, et kes on parajasti kusmaal, kuskohas ja kusajas.
Positiivne oli robotite suhteliselt vähene esindatus. Simaki robotid mulle ei meeldi. Liiga elusad on nad.
Mis häiris, oli ajas rändamise kuidagi piiratud kasutamine. Sadu trikke oleks ju saanud teha selle abil... aga ei tehtud. Tagapool raamatus anti sellele küll möödaminnes ka põhjendus. Tundus veidi küll otsitud vabandusena... Või noh, mida mina ka tean. Minu asi on lugeda.
Lõpp suutis kusjuures üllatada. Horseface kurinahk! Tema masin, The Net, oli ka väga lahe, ja võiks öelda, et lausa kadedusttekitav.
Ilus raamat.