Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Vladimir Mihhailov ·

ajakirjapublikatsioon: «Iskatel» 1965; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Valeri Gussevi odüsseia»
antoloogia «Diogenese latern: Valimik nõukogude ulmejutte» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
12
4
4
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (20)
Tundmatu Arvustaja

Tugev selline "nelja" ja "viie" vahepealne lugu. Kosmonaut Valeri Gussev, lühendatult Valgus, üritab tuttuuel kosmoselaeval murda hüperruumi. Mingil põhjusel pole ükski laev hüperruumist naasnud, kuigi kaugvaatluste põhjal jõuavad nad sinna õnnelikult. Asjaolud kujunevad nii, et Valgus otsustab selle reisi (instruktsioonide vastaselt) kaasa teha. Jutt lisab uue ja huvitava nüansi mässava kompuutri ja inimese omavahelistest suhete temaatikale.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Jah...mis siis ikkagi on mõtlemine? Kas masin saab mõelda? Lugu on tõesti "nelja"ja "viie" vahel. Kuna eelkirjutaja andis viie, eks ma pane siis nelja.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

«Kauguses põlesid lõkked...»

See on vist üks antoloogia «Diogenese latern» tipplugusid... kui seda paar ööd tagasi üle lugesin, siis tabasin end kogu aeg mõttelt, et kuidas võiks sihukest juttu vastu võtta tavaline ameerika ulmefänn.

Võrratu filosoofilis-poeetiline ulmejutt!

SEDA LIHTSALT PEAB LUGEMA!!!

«Me oleme alati sõbrad olnud - inimesed ja laevad...» Aeg-ajalt ongi juttu avaldatud pealkirjaga «Ljudi i korabli».

Hindeks pole viiest vähem võimalik panna.
Teksti loeti eesti ja vene keeles
Laur Salundi

Mul ei ole nelja ja viie vahel... mulle see lugu väga meeldis. Selles kogumikus ka ehk üks paremaid. Pole midagi ette heita. Selline vaimset pinget täis lugu, mis sedapuhku (nagu tavaliselt ikka) häste lõpeb. Tasub lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Lugu on lahedalt kirjutatud! Inimese ja masina (=laeva) omavaheline suhe ja selle areng (sõnapidamine, teineteise käekäigust hoolimine) on hästi kujutatud. Viis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Filosoofiline ja poeetiline ja kõik ja puha. Aga idee, mis mind igal pool häirib, on arvutite mässud jms. No ega ikka ei saa olla sellist asja. Täielikult vastustan sellist liiki SF-i, hoolimata tekkivates huvitavatest situatsioonidest. Asimov oma robopsühholoogiaga on vist ainus, kellele selles liinis veidigi halastan ja seda ka mitte tõepärasuse pärast.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Iseenesest päris tore lugu. Selline kergelt uneleva alatooniga ja puha. Siin polegi eriti midagi rohkemat öelda, üks paremaid "Dionegese laternas". Viis!
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Lool pole iseenesest suurt vigagi kuid algus oli liialt igavavõitu. Keskelt pele ja lõpp olid selleest aga huvitavad. Eriti huvitavaks läks siis kui raal hakkas ise mõtlema. Selline stereik ja lõpuks kompromissi saavutamine oli hästi kirjeldatud. Mina lugesin sellest loost isegi ühe moraali välja.Nimelt inimene on teinekord tundetum ja rumalam isegi kui masin. Kui masin ei suutnud tappa inimest kuna miski takistas seda (tunded ja moraalne koodeks) siis inimene tapab inimest pidevalt ja teda ei takista mitte miski. See kõik oli ilus ja kena kuid mulle ei meeldinud siiski selle jutu idee. Arvuti mäss inimeste vastu. See teema võis olla kuum värk tol ajal kui see lugu kirjutati kuid nüüdseks on see juba läbi leierdatud nii raamatutes kui ka filmimaailmas (filmidest nt: Terminaator 1.)Sellegipoolest võib lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Wägev Wähk

Hea kahtlemata. Kas ka huvitav... Omal ajal kindlasti. Aga ega selles pole autor süüdi, et mõnikümmend aastat hiljem muutub teema äraleierdatuks. Kusjuures vastupidiselt eelpool kirjutanutele see mind ei häiri. Iga teemal, ükskõik kui äraleierdatud see ka poleks, annab hästi kirjutada, olenevalt muidugi autori oskustest. Mõni suudab, mõni mitte. Mihhailov on sellega kenasti hakkama saanud, nii et kui ta oleks loo ka kolmkümmend aastat hiljem paberile pannud, saaks ta minu käest ikka viie.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Kas teate, minul tekkisid parandamatult paralleelid yhe teatava teise Odysseiaga (taiplik lugeja aimab ehk juba millisega). Kuidagist väga sarnane on see massina intelligentseks muutumine ja miskidsugused välised tegurid, mis muudavad mittetargad asjad yhtäkki kavalaks muudavad (olgu see siis miski salapärane must kivikamakas või hüperruumi sisenemine). Ei tea. Loetav, kuid mitte palju enamat.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Minu poolest parim lugu selles kogumikus.

Lugu natuke sinna "odüsseia" kanti - kuidas laevad intelligentseks said ja inimesed üle parda viskasid. Iseenesest aga, ei kujuta hästi ette inimlikku arvutit :)
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

See lugu on omas võtmes terviklik, mis päästab ta minu poolt madalaimast hindest. Täpsustades - kui välja arvata ajuvaba situatsioon, siis inimese-võõrintellekti gambiit kukkus päris hästi, kuigi uskumatult naiivselt välja. Suurim etteheide jutule on - SF-i puhul võiks natukegi mõelda, natukegi, kasvõi paari lausega maailma paika panna, nii et see natu-natukegi usutav oleks. Ma oleks selle jutu alla neelanud, kui kasvõi paari imetillukese lausega oleks usutavalt selgitatud, miks kuradi pärast keegi juhmard muudkui saadab järjest suuremaid ja võimsamaid laevu "musta auku". No peab see ikka kretiin olema! Üks kiirendusmootor (ilma raamatukogu ja muu tränita peaks ju välja vedama?), ja kümnekroonine aegrelee - mis takistab sellisel seadmel tagasitulekut?
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Nõustun täiesti Ants Milleri kriitikaga. Niisuguseid katseid tehakse täiesti mehitamata laevadega. Muus osas ilus nõukogude ulme stiilinäide aust, sõprusest ja kohusetundest.
Hindeks pole neljast enam võimalik panna.
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Lugu tundus esmalugemisel, sõnaga lapsepõlves, huvitavana, polnud Clarke`i sel ajal võrdluseks võtta:). Praegused punktid tulevadki nagu nostalgia eest. Mõned asjad siiski. Esiteks meeldisid mulle need infokandjad kristallid, et olid miniatuursed, muidu on alati vanu ulmekaid lugedes kõhus õõnes tunne, kuidas neist lampidest koosnevatest majadest mööda vaadata. Teiseks: kuidas täpselt teadvus tekib ja töötab, ikka vist päris täpselt ei teata, nii et U.Uusi tsiteerides võib ühel hetkel tehisteadvus juhuslikult tekkida küll. Muidugi, kas ta siis enam tehis- on, see on juba teistsugune filosoofiline probleem.Ja kolmandaks, kuna tegemist oli arvatavalt nõukogude laevadega, siis ei tasu panna väga suurt lootust sellele mehitamata jätmisele ja muudele ratsionaalsetele lahendustele. Kokkuvõttes meeldis.
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Üks esimesi lugusid tehisintelligentsist, mis omal ajal kätte puutus. Seetõttu ka tugev neli. Mõnus ka praegu üle lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Nauditav kosmoselennu lugu. Konflikt inim- ja tehismõistuse vahel. Väga kaasahaarav. Huvitav on see, et kosmonaudi hüüdnimi - Valgus on eesti keeles ilmselt tähenduslikumgi kui originaalkeeles! 
Loo moraal: Sõprus on üle kõige
Teksti loeti eesti keeles
x
kuits
1971
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
kuits

Raamatu sisu tuleb kuidagi tuttav ette. Kas mitte "Kus on rändurite kodu" moodi, viimase idee inimeste "varastamisest" (kui nii võib väljendada ) oli palju originaalsem. Tegelikult tahtsin praegu 4-ja panna aga järgi vaadates selgus, et "Rändurid" oli juba nelja saanud ja neli ka "Nukkudele" olks esimese suhtes ebaõiglane- nii et jääb 3.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Loo lõpp oli nigust liiga etteaimatav, kuna teada oli , et asi ilmub Hitchi lipu all, muidu iseenesest hea lugu, tegelikult võiks 5 miinuse ka panna.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Ootasin paremat, kartsin hullemat.Kui oleks 10 aastat enne "maailmalõppu" seda lugenud, oleks võib-olla tugevam mulje olnud kui nüüd, mil 300 päeva sellesamusegini.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Kõik oluline on nagu eelkõnelajate poolt ära öeldud. Mingi assotsiatsioon/seos tekkis Strugatskite "Raske on olla jumal"-aga, aga seda tagantjärgi. Raamatut lugedes oli tunne, et see on küll midagi enneolematult head- tagantjärele jäi alles lihtsalt väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

No ei oska/taha kohe midagi head selle raamatu kohta öelda. Sellepärast panengi ühe.Oma esimese.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Ja sinnapoole see maailm läheb. Algul neerud, siis südamed, siis kopsud-maksad ja siis teadagi mis. Ja saab ka järelmaksuga, kui vaja.Elagu raha ja meditsiini triumf.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

"Lilled Algernonile" järel teine antoloogia, mida sai loetud, ja mis siin salata, on hiljemgi korduvalt seda tehtud. Jutte on sees igasuguseid ja ei oska öelda, mis tuleks hinnete aritmeetiline keskmine, aga raamatule juba ainuüksi olemasolu eest panen viie.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mulle ka meeldis. Olid sellised kosmosecowboyd. Ja üks neist ratsutas ka vahepeal. Mis sest, et karu seljas.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mis tähendab topelt? Paarkümmend korda olen seda juttu lugenud. Ja ikka viis. Ilus ja südamlik lugu, kuidagi ehe, ilma valskuseta ja ilma liigse halamise/heroilisuseta.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Robotite sõda? Ei, tänan. Õnneks on inimesed välja surnud. Mis tähendab välja surnud? KUHU NAD SIIS JÄID? Ja mis saab edasi?
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Kui poleks olnud seda raamatut... siis ilmselt ei oleks ma praegu siia Baasi krjutanud, kuna siis ma ei oleks vist üldse ulmet tõsisemalt võtma hakanud. Ja ma arvan, et nii mõnedki veel.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mõnus-lõbus lugu lastele pimedas toas rääkimiseks. Ega ta endal ka paha lugeda polnud. Aga ärge te jumala pärast seda Eesti telelavastust vaadake.(Aga te nigunii vaatate).
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Mnjah. Läbi ta ju sai. Aga kahju. Kahju on. Kahju on nendest meestest seal kaugel (M)maal. Ja kahju on ajast, mis sai raamatule kulutatud.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Parem kui "Marsi kroonikad", aga mitte viie vääriline. Mingi koht või (taga)mõte meenutas (mulle)"1984"-ja.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

No vaat mulle jälle ei meeldinud. Oli teine kuidagi hakitud. Ja masendav. Ja seda nii esimesel, teisel, kui kolmandal lugemisel. Vabandust seltsimehed, no ei saa nelja panna.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Ei ole hullu kedagist.On ju märksa-märksa jne. hullemaid. Ega A.C.D. ju mingi füüsik polnud, ta oli ju kirjanik. Ja ma arvan, et selle raamatuga ta mingit sügavat füüsikalist tagapõhja ei üritanudki luua. Oli see ju ajaviitekirjandus ja ega selle aja inimesed koolis füüsikat-keemiat eriti õppinudki (ma arvan).
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Põnev, tõesti põnev. Ei tea kas "Jurassic Park" on ikka sellest raamatust inspireeritud, nagu siin eespool on väidetud? Mingit muud sarnasust mulle küll silma ei torka, välja arvatud muidugi dinosaurused. Aga need võivad ka mõnikord kahe silma vahele jääda.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Hea, aga mitte viie vääriline. Jutt ei ole küll Nõukogude Inimesest, aga jätab kuidagi patriootliku mulje. Ilmselt on viga minus, vist on mingit sorti mürgitusega tegemist.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

1 boonuspunkt põnevuse eest mida see raamat kunagi ammu-ammu pakkus. Muidu oleks 1, nüüd on 2.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Ka minu meelest ei ole selle raamatu koht mitte BAAS-is, aga kui see juba siin on, siis alla 5-e nagu ka ei tahaks anda.
Teksti loeti Eesti ja vene