(jutt aastast 1956)
eesti keeles: «Uurimismeeskond»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976
Tuleb vist välja, et mulle seiklusulme kui zanr ikkagi ei istu. Ma olen alati arvanud, et mulle meeldivad jutud, milles räägitakse ajast, ükskõik mis nurga alt; filosoofilise alatooniga ulme; ulmeliselt metsik huumor; isegi Simakilik humanism meeldib mulle. Kosmoseseiklused ning seiklusulme üldse jätab mu tegelikult üsna külmaks. Nii oleks juhtunud ka selle looga, kui seal poleks olnud huvitavat psühholoogilist analüüsi.
Siiani on selline mõnus nostalgiline mälestus. Piisav, et hinnata maksimumile veel tänagi. Võibolla peaks üle lugema? Tekkiks ehk mõni erinev mõte...? Igatahes ei peletanud see mind tol ajal ulmest kaugemale, pigem ikka kutsus lähemale.
"Colonial Survey" tsükli kontekstis tundub "Uurimismeeskond" küll veidi kummaline-selles loos jätab inspektor Bordman pigem sellise kergelt eluvõõra ametniku mulje, kelle puhul oleks raske uskuda, et ta on varasemas elus mänginud olulist rolli mitme koloniaalmaailma hävingust päästmisel.