Kasutajainfo

Arthur Conan Doyle

22.05.1859–07.07.1930

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur Conan Doyle ·

The Maracot Deep

(romaan aastast 1929)

ajakirjapublikatsioon: «The Saturday Evening Post» 1927; 18. oktoober - 8. november
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Maracoti sügavik»
Arthur Conan Doyle «Kadunud maailm. Maracoti sügavik»
Tallinn «Birgitta» 1994

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
10
8
0
0
Keskmine hinne
3.87
Arvustused (23)

Liiga ebateaduslik, liiga muinasjutulaadne. Raamatu kirjutamise ajal oleks ikka võinud teada juba, et vesinikust üheksa korda kergemaid gaase pole olemas, samuti tunduvad ebareaalsetena veel terve hulk muidki detaile. Kui ainult käesoleva raamatu põhjal hinnata, siis Wells on kõvasti parem - antud teose autori leivaks olid siiski kriminullid.
Teksti loeti eesti keeles

"Rahuldava" peale kirjutatud lugu Uppunud Kontinendist. Minu arvates tuntavalt nõrgem "Kadunud Maailmast", kuid kuna nad saatuse tahtel "Seiklusjuttude" sarjas ühiste kaante vahel maakeeles ilmavalgust nägid, siis arvan, et ega lugemine kedagi kahjusta...
Teksti loeti eesti keeles

Natuke fantaseerimist väljaspool füüsikaseadusi, ehk mis toimub sügavikku sattund teadusemeestega, või kes nad seal ka iganes olid. Selline teaduslikult väga absurdne lugu. Igavavõitu oli ta ka suhteliselt. Saab kolmekese kätte, aga ülimalt kahtlane, kas ma seda veel kunagi lugeda kavatsen.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitaval kombel olen mina lugenud just seda raamatut rohkem kui teist sama kirjaniku eesti keeles ilmunud ulmekirjandusse kuuluvat tuntud teost. Kuigi romaanis on suuri möödalaskmisi füüsikalise realismi seisukohalt, on selles ka mõned säravad ideed, mis kaaluvad puudused (minu arvates) üles. Kui ma peaksin hindama romaani ainult teadusliku fantastika osas, siis annaksin sellele kõrgema hinde kui eelpoolmainitud raamatule, mis on ju ainult lihtne seiklusjutt.
Teksti loeti eesti keeles

Kui kunagi lugesin, siis ei mõtiskelnud asja teaduslikkuse üle ning ajusopis pesitseb seetõttu päris positiivne mulje. Ei ole tahtnud seda uuesti ülelugemisega rikkuda.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole hullu kedagist.On ju märksa-märksa jne. hullemaid. Ega A.C.D. ju mingi füüsik polnud, ta oli ju kirjanik. Ja ma arvan, et selle raamatuga ta mingit sügavat füüsikalist tagapõhja ei üritanudki luua. Oli see ju ajaviitekirjandus ja ega selle aja inimesed koolis füüsikat-keemiat eriti õppinudki (ma arvan).
Teksti loeti eesti keeles

(23.01.2018) Hea ladus lugemine. Jah, teaduslikkusest on asi kaugel, kuid see on nii kaugele nähtav, et ei sega. Võtame eelduseks, et söör mõtles välja oma füüsikaseadustega maailma ja pani tegelased sinna sisse. Siis saame mõnusa (suhteliselt) veretu seikluse ... ja õnneks ei hävitatud Atlantist loo usutavuse huvides mingi hirmsa katastroofiga Sannikovi maa kombel ära kah ;). See oli ka esimene raamat, mille läbi ma teada sain, et ameeriklased paistavad inglastele mõneti naljakatena (ja vastupidi, nagu kirjeldab näiteks Clarke "Glide Path"-is).20.12.2019: lugesin inglise keeles kah. Selgub, et omaaegne tõlge eesti keelde on poole peal ära lõpetatud, ilmselt ideoloogilistel põhjustel. Mis antud juhul on teosele jube hästi mõjunud. Ärajäetud osas hakkab söör Arthur nimelt igasugu üleloomulikkusest jahvatama ning see eriti lugeda ei sünni. Niisiis: eestikeelne tõlge 4,5, originaal 3. 
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kõigil näib õudselt pinda käivat romaani ebateaduslikkus. Hmmm! Mind see küll ei häiri... kahtlen sügavalt, kas Arthur Conan Doyle üldse miskit teadis sellisest kirjandusliigist nagu SF. Vanahärra kirjutas vist siiski fantastilist seikluslugu... samas tuli tal asi üsna hästi välja – usun, et circa pooled ulmefännid maailmas on seda siiski lugenud. Eestis on see näitaja vist veelgi suurem. Ka on seda romaani lugenud paljud inimesed, kes end mitte kuidagi ei seosta ulmefänlusega. Samas on «Maracoti sügavik» mäekõrguselt üle paljudest nendest ulmekatest, mis reeglina võhikute lugemislauale satuvad ning siin on otsene «süüdlane» küll autor.

Olen ise seda romaani nii oma kümmekond korda lugenud ja pean seda vaieldamatult üheks klassikaliseks tekstiks, mis Antlantise teemadel kirjutatud... ausalt öeldes on see ka üks mõistlikumaid.

Puhas viis!!!

Ja kui mõelda veel, et see on Arthur Conan Doyle`i üks viimaseid pikemaid tekste ning võrrelda autori muude sama perioodi raamatutega, siis saab see viis ka veel plussid külge!

Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles

Ega ta "Kadunud maailma" taset välja andnud. Doyle on Atlantise ideed kasutanud siiski paremini kui nii mõnigi teine (Holhbein näiteks), kohatistele ebaloogilisusele vaatamata kannatas lugemist. Aga et teist korda loeks... Ilmselt mitte.
Teksti loeti eesti keeles

Minu mäletamist mööda oli A.C. Doyle arst ja seega reaalainetest (keemiast ning bioloogiast eriti) ikka midagi teadis. Mina ise ei ei tea reaaliast mitte kolbigi ning suudan seetõttu igasugu raamatuid nautida, "teaduslikest ebatõepärasustest" kubisevad. Kuradile see ebateaduslikus, kui see ka "Maracotis" sees oli! Raamat oli tõesti üks parimaid Atlantise käsitlusi ja kui midagi sellele ette heita, siis ainult pisut liiga lihtsat süzheeliini.

Oli seal mingi nägu, mis keset ookeanisügavikku äkki batüskaafi aknast sisse vaatas... Parasjagu jube hetk! Aga edasipidi läks pisut igavamaks. "Kadunud maailm" oli parem. Annan "kolme" aga väga tubli ja hea "kolme".
Teksti loeti eesti keeles

Omal ajal ahmisin selle ühe hingetõmbega ära ning ei olnud autorile mingeid etteheiteid. Viit ei saa aga sellepärast, et leidub tekste, mis on käesolevast tasemelt kindlasti üle.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Ulmekas, üks paljudest Atlantist käsitlevatest, iseenesest oli hea, kuid teema oli kulunud või on seda vähemalt praegu.
Teksti loeti eesti keeles

Aga mina olen Jyrkaga nõus! Igatahes klassikat ei tulegi praeguse tehnika standartitega hinnata... Atlantis on Atlantis ja aeg on aeg. Ja peab ütlema, et lugu on hea.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks on teos üks üsna omapärane ja keskmisest kirjanduslikum utoopia-lugu. Tänapäeval ehk noorematele sobiv, kui ammu aegunud tehnika kuidagi unustada suudetaks. Jälle üks omaaegsetest lemmikutest, mis ei lase talle halba hinnet panna.
Teksti loeti eesti keeles

Tänapäeval tundub "Maracoti sügavik" olevat oma (teaduslikult) käsitluselt lapsik nagu ka Wellsi "Ajamasin". St, et nn ulmelised elemendid ei kannata enam kriitikat välja. Sellegipoolest sai Doyle maha raamatuga, mis on kenas ladusas vormis kirjutatud ning täiesti loetav. Siit ka minu hinne.
Teksti loeti eesti keeles

Loomulikult ei tule klassikat praeguse tehnika standardite järgi hinnata! Mina panen kolme mitte tänapäevase tehnika järgi hindamise tõttu, vaid lihtsalt sellepärast, et see polnud pooltki nii põnev kui "Kadunud maailm." Paratamatult tekib ju võrdlusmoment, kui sama autori kaks lugu antakse koos, samade kaante vahel välja.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav lugu minu meelest, kus autor kirjeldab Atlantise veealust ühiskonda. Ei ole võiblla tõesti nii köitev kui Kadunud Maailm , kuid on ka pisut teist tüüpi - ei ole ilmselt niivõrd seiklusrohkena mõeldudki.Pigem just ülevaate andmisena atlantise inimeste elust mere põhjas.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis. Kohe väga meeldis, eriti see koht, kus mingi rõve elajas ühe allveeelaniku lömastas. Ja see pinnalekerkimine oli tore.
Teksti loeti eesti keeles
x
kuits
1971
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Raamatu sisu tuleb kuidagi tuttav ette. Kas mitte "Kus on rändurite kodu" moodi, viimase idee inimeste "varastamisest" (kui nii võib väljendada ) oli palju originaalsem. Tegelikult tahtsin praegu 4-ja panna aga järgi vaadates selgus, et "Rändurid" oli juba nelja saanud ja neli ka "Nukkudele" olks esimese suhtes ebaõiglane- nii et jääb 3.
Teksti loeti eesti keeles

Loo lõpp oli nigust liiga etteaimatav, kuna teada oli , et asi ilmub Hitchi lipu all, muidu iseenesest hea lugu, tegelikult võiks 5 miinuse ka panna.
Teksti loeti eesti keeles

Ootasin paremat, kartsin hullemat.Kui oleks 10 aastat enne "maailmalõppu" seda lugenud, oleks võib-olla tugevam mulje olnud kui nüüd, mil 300 päeva sellesamusegini.
Teksti loeti eesti keeles

Kõik oluline on nagu eelkõnelajate poolt ära öeldud. Mingi assotsiatsioon/seos tekkis Strugatskite "Raske on olla jumal"-aga, aga seda tagantjärgi. Raamatut lugedes oli tunne, et see on küll midagi enneolematult head- tagantjärele jäi alles lihtsalt väga hea.
Teksti loeti eesti keeles

No ei oska/taha kohe midagi head selle raamatu kohta öelda. Sellepärast panengi ühe.Oma esimese.
Teksti loeti eesti keeles

Ja sinnapoole see maailm läheb. Algul neerud, siis südamed, siis kopsud-maksad ja siis teadagi mis. Ja saab ka järelmaksuga, kui vaja.Elagu raha ja meditsiini triumf.
Teksti loeti eesti keeles

"Lilled Algernonile" järel teine antoloogia, mida sai loetud, ja mis siin salata, on hiljemgi korduvalt seda tehtud. Jutte on sees igasuguseid ja ei oska öelda, mis tuleks hinnete aritmeetiline keskmine, aga raamatule juba ainuüksi olemasolu eest panen viie.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle ka meeldis. Olid sellised kosmosecowboyd. Ja üks neist ratsutas ka vahepeal. Mis sest, et karu seljas.
Teksti loeti eesti keeles

Mis tähendab topelt? Paarkümmend korda olen seda juttu lugenud. Ja ikka viis. Ilus ja südamlik lugu, kuidagi ehe, ilma valskuseta ja ilma liigse halamise/heroilisuseta.
Teksti loeti eesti keeles

Robotite sõda? Ei, tänan. Õnneks on inimesed välja surnud. Mis tähendab välja surnud? KUHU NAD SIIS JÄID? Ja mis saab edasi?
Teksti loeti eesti keeles

Kui poleks olnud seda raamatut... siis ilmselt ei oleks ma praegu siia Baasi krjutanud, kuna siis ma ei oleks vist üldse ulmet tõsisemalt võtma hakanud. Ja ma arvan, et nii mõnedki veel.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus-lõbus lugu lastele pimedas toas rääkimiseks. Ega ta endal ka paha lugeda polnud. Aga ärge te jumala pärast seda Eesti telelavastust vaadake.(Aga te nigunii vaatate).
Teksti loeti eesti keeles

Mnjah. Läbi ta ju sai. Aga kahju. Kahju on. Kahju on nendest meestest seal kaugel (M)maal. Ja kahju on ajast, mis sai raamatule kulutatud.
Teksti loeti eesti keeles

Parem kui "Marsi kroonikad", aga mitte viie vääriline. Mingi koht või (taga)mõte meenutas (mulle)"1984"-ja.
Teksti loeti eesti keeles

No vaat mulle jälle ei meeldinud. Oli teine kuidagi hakitud. Ja masendav. Ja seda nii esimesel, teisel, kui kolmandal lugemisel. Vabandust seltsimehed, no ei saa nelja panna.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole hullu kedagist.On ju märksa-märksa jne. hullemaid. Ega A.C.D. ju mingi füüsik polnud, ta oli ju kirjanik. Ja ma arvan, et selle raamatuga ta mingit sügavat füüsikalist tagapõhja ei üritanudki luua. Oli see ju ajaviitekirjandus ja ega selle aja inimesed koolis füüsikat-keemiat eriti õppinudki (ma arvan).
Teksti loeti eesti keeles

Põnev, tõesti põnev. Ei tea kas "Jurassic Park" on ikka sellest raamatust inspireeritud, nagu siin eespool on väidetud? Mingit muud sarnasust mulle küll silma ei torka, välja arvatud muidugi dinosaurused. Aga need võivad ka mõnikord kahe silma vahele jääda.
Teksti loeti eesti keeles

Hea, aga mitte viie vääriline. Jutt ei ole küll Nõukogude Inimesest, aga jätab kuidagi patriootliku mulje. Ilmselt on viga minus, vist on mingit sorti mürgitusega tegemist.
Teksti loeti eesti keeles

1 boonuspunkt põnevuse eest mida see raamat kunagi ammu-ammu pakkus. Muidu oleks 1, nüüd on 2.
Teksti loeti eesti keeles

Ka minu meelest ei ole selle raamatu koht mitte BAAS-is, aga kui see juba siin on, siis alla 5-e nagu ka ei tahaks anda.
Teksti loeti Eesti ja vene