Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Eiv Eloon ·

Kaksikliik 2

(romaan aastast 1988)

eesti keeles: Tallinn «Eesti Raamat» 1988

Hinne
Hindajaid
2
4
2
1
1
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (10)
Tundmatu Arvustaja

Järg "Kaksikliigile". Allegooria meeste-naiste suhetest. Raamat tervikuna kutsub üles vastastikusele mõistmisle ja koostööle, isegi siis, kui elu paratamatusena tuleb üksteisele aeg-ajalt haiget teha. Elamise hind on ränk ja alternatiiviks elule on surm. Lugu on maakeelde lennanud killuke tol ajal täie raevukusega möllanud diskussioonist. Raskepärane teos, mida fooni mittetundval inimesel raske mõista.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Niisiis ''Kaksikliigi'' järg. Tegevus toimumas kuni 20 aastat peale esimeses osas lõppenud lugu. Ega seal enam midagi arendatud pole. Lugu läheb sealt edasi, kus pooleli jäi. Kuidagi uimasem tundus kui esimene jupp oli. Samas oli ka stiil natuke hullem (või ainult tundus, mine võta nüüd kinni). Aga jäi küll kohati selline mulje, et peale mõnda lõiku on autor lugenud seda ''Uudis- ja unarsõnade'' raamatut. Seepärast tundus ka kuidagi mittesujuv olevat. Ent see selleks. Antud lugu oli juba selline suhteliselt rahulik heietus küll. Midagi hullu ei juhtund. Esimene meeldis millegipärast natuke rohkem. Raske teos tegelikult küll, kuid esimene oli kohati karmim. Vähemalt tundus küll sedasi.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Minu meelest oli ta veidi kehvem, kui I raamat, kuid siiski huvitav ning mottega loetav. See raamat ei kuulu just nende kilda, et votan aga katte ja loen paari ohtuga igavuse peletamisex labi.
Teksti loeti eesti keeles
Avati

Sattus juhuslikult pihku Wilde raamatupoe allahinnatud raamatute riiulilt. Lõin selle hiljem suvalisest kohast lahti - alul tundus, et tegu on mingi kohutava ulme-feministliku romaaniga vms ( - ma pole esimest osa lugenud). Aga süvenedes selgus, et sel on siiski rohekem sisu kui naistekal ja stiilgi on vahva, kui esimesest kohkumusest üle saada.

Stiil on lõpuni väljapeetud, kusagil ei lähe asi tühiseks või räigeks -- aga selliste tunnete-maailma kirjelduste puhul tuleb just seda kõige enam karta. On ilus, kuidas varenite olemus ja erinevus gaalidest ka nende kõnes edasi kandub.

Mulle meeldis just nende uudsete sõnade kasutamine - tea kelle arvele see siis nüüd läheb, tõlkija nime mina küll ei suutnud leida...

Kui see raamat pretendeerib naiste-meeste vaheliste maailmade/tajude erinevuste adekvaatsele kirjeldamisele, siis ei saa ma selles plaanis küll kuidagi nõus olla. Nimelt selle suhtes, et erinevus just niisugune on ja nii suur. Võtan seda puhta fiktsioonina ja sellisena on see hea, usutav ja endaga kooskõlaline.
Teksti loeti eesti keeles
Elläi Tuulepäälse

Liinid on vaja lõpule viia - kuldne reegel kirjutajate tarbeks. Mis esimeses osas lahendamist vajas, ka Juga tegelaskujuga seonduv, saab siin lahti seletatud. Õnnelikku lõppu ju tegelt pole, ainult ühe rassi õpetustöö lõpp teise rassi kallal, teemaks ellujäämise väärtustamine.

Siin laguneb selgemalt naitekatelik lahutatus kaheks "sugupooleks". Nii varelid kui gaalid on androgüünsed olevused. Ning lõpuks väike vihje ehk sellele, et juhtrass kunagi alamrassi maailmanägemust samaväärseks pidama hakkaks (laiem taju, aistingud, millele pole varelite keeles vasteid, väiksem tehnitsismivajadus, oma kultuur). Nimetet teema peenekoelisemat esitust annab ka väliskirjandusest tikutulega otsida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Indrek Jentson
10.04.1964
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Indrek Jentson

See lugu heidab muu hulgas valgust surematute saamisloole ja paigutab kogu põhisündmustiku ajaskaalal kuskile kaugele tulevikku. Jääb muidugi arusaamatuks osa tehnoloogia täielik kadumine, aga eks sellele saaks ka põhjuseid välja mõelda.
Teksti loeti inglise keeles
Indrek Jentson

Jälle üks omapärane maagiasüsteem ja väike lugu selle ümber. Peategelane ise vastavaid maagilisi võimeid ei oma, kuid on endale põhjalikult selgeks teinud "mängu reeglid" ja suudab end sel viisil kasulikuks teha.
Teksti loeti inglise keeles