Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Douglas Adams ·

The Restaurant at the End of the Universe

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Universumi lõpu restoran»
Tallinn «Olion» 1998

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
23
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.677
Arvustused (31)
Henrik Aavik

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Kas ta nyyd sarja parim raamat on.. Minule meeldis esimene ikka rohkem. Aga lugeda soovitan kyll kindlasti.
Teksti loeti inglise keeles
Märt Laur

Päris hea. Natuke parem isegi, kui esimene osa. Et miks? Näiteks selliste lahedate asjade pärast, nagu Kakrafooni mürabänd, inimeste päritolu selginemine ja küsimus teatud Tähtsale Vastusele. Igati tore lugemine, kuid põhimõtted ei luba paraku maksimumhinnet panna. Teiste sõnadega: mu Adamsi-skaala maksimumhinne ongi "4".
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Sama pudru, mis esimene osa. Esimene veerand raamatut on nauditav, siis hakkab tüütama. Kolmandat vist enam ei osta - "seen one, seen them all"
Teksti loeti eesti keeles
nore

Normaalne raamat , ka mulle tundub, et paremkui esimene osa.Saab nalja ja puha, agaon ka paremaid ulmekaid.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ära hakkab juba tüütama - kaua võib jama ajada. Paistab õige olema eelkõneleja arvamus - see one, see them all. Esimesest osast piisanuks täiesti, mina ei näe ühtegi kirjanduslikku (kommertslikke on küll) põhjust sellele järje tegemiseks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Punktipealt sama tasemega raamat, kui ka HHGTTG, sama stiil, sama tüüpi naljad, niisiis ka sama hinne. Lugeda küll aitab, aga fännima küll eriti ei kutsu.
Teksti loeti eesti keeles
Ray D. Noper

Tugev jätk HHGTTG-le. Olgu, naljad on sarnased, aga mis siis ? Sõnamängudest üle ei saa ja need on alati uued. Vaadake HHGTTG iseloomustust. Viis ikka.
Teksti loeti inglise keeles
Adrifted

Maailm, kus enamik inimesi püüab käituda igapidi järjekindlalt ning mõtestatult ning kus suurem osa produtseeritud tekstidest taotlevad samuti loogilisust ning järjekindlust, tüütab vahetevahel ära. Sellistel hetkedel pole midagi paremat Adamsi-laadsest pilast. Ning see universumi lõpu restoran oli ikka väga hea, niisamuti ka alati vinguv roostes robot (kui see just selles osas oli). Jama ei ole see küll kohe kindlasti mitte.
Teksti loeti inglise keeles
Ott

Lugesin ja naersin.. Lugesin ja nutsin.. Kuld ei ole ju tõepoolest mitte materiaalsed väärtused..Kuld on Adamsi teosed!
Teksti loeti eesti keeles
mcpat ( naine )

Kindlasi hea, hea juba sellepärast et ta oli järg eelmisele. Ma lihtsalt ei suudnud juba poole peal kuidagi olla ja järgmist osa lugema hakata. Paljud ütlevad, et pole nii hea kui esimene. Aeg-ajalt ju kiskus kiiva, aga sedagi võib lugeda omapäraks, annab ruumi fantaasiale.Kipub venitama, samas on raamat isegi õhuke, tegevus kipub ruttu edasi minema ja on tunne, et tahaks veidike rohkem olukorrast teada.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Najah. Raamat oli pea sama tugev kui esimene osa (ehk siis enamik tugevam, aga päris algust ei yletanud), ja lo~pp kippus ära hajuma. No ei usu, et maalane suure ja laia universumi peale nii alatihti just oma koduplaneedile komistab. Muidu huumor ju ei tapa, olgu ta nii absurdne siis, kui tahes. Seda muidugi senikaua, kuni ta oma taseme säilitab, naljakas on ja ei muutu maitsetuks.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Annaliisa

Oli väga humoorikas.Teisi osi pole lugenud.Meeldis absurdsus.Lemmik tegelane oli masenduses olev robot.Lahe mis muud ikka öelda!
Teksti loeti eesti keeles
RIQ

Adamsile alla viie ei oskakski anda. Meeldiv lõõgastus, ei pea liigselt ajusid vaevama, sest sügavus siiski asjal puudub.
Teksti loeti eesti keeles
CyberRax

Vastuse idee oli parem :) Aga tõsiselt hea raamat oli, naersin isegi rohkem kui esimest osa lugedes.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Janek H.

Võrreldes esimese osaga on Adams kaotanud kas oma uudsuse võlu või on see lihtsalt degradatsiooni/ degradeerumise tulemus.
Inimkonna päritolu oli igatahes üpris vaimukalt ära seletatud, aga see Suur Küsimus oli lihtsalt lame ja pealegi veel vale. Esimeses osas oli küllaga lahedaid ideid. Kui nüüd aga midagi huvitavat välja mõeldakse, siis aga hakatakse seda mõttetult venitama. Lugeda siiski kõlbab. Ainult tuleks pidada väike vahe teiste Adamsi raamatutega.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Restoran universumi lõpus. Hea idee. Adams meenutab natuke Pratchetti. Kuid mitte väga. Pratchett on ikkagi parem. Adamsi raamat on ka lahe ja ka nalja sai, kuid vahel hakkas tõepoolest tüütama. Aga kuna on parim neist raamatutest, mis on eesti keeles ilmunud, saab viie.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

“Universumi lõpu restoran” jätkab ilma igasuguse pausita sealt, kus esimene osa lõppes. Enne ülelugemist kartsin, et see on juba lahjem osa. Mõnes mõttes oligi, kuulsate naljade kontsentratsioon oli lahjem. Samas see toidu pakkumine restoranis, kannatava robot Marvini isiksuse avaldumine kogu oma eheduses ja inimkonna päritolu lugu on ehk paremadki kui esimese raamatu tükid.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Mart Pechter

The Restaurant at the End of the Universe on humoorikas ulmelugu. Tegevus algab täpselt samast kohast, kus jäi pooleli sarja esimene raamat, The Hitchhiker's Guide to the Galaxy. Hävitatud Maalt põgenenud Arthur Dent, tema tulnukast sõber Ford Prefect, galaktika eks-president Zaphod Beeblebrox ja tema kaaslane Trillian on sattunud Vogonite rünnaku alla.
 
Sellest alguspunktist hargneb tegevus kaheks. Zaphod ja Trillian peavad välja selgitama, kes on salapärane universumi valitseja, niiditõmbaja erinevate galaktika presidentide selja taga. Arthur ja Ford aga suunatakse taas otsima küsimust, mis seletaks vastust "elu, universumi ja kõige" osas (mis on 42) - vastust, mis läks Maa hävitamisega traagiliselt kaduma...
 
Ma pean ütlema, et selle sarja erinevatest osadest on just esimesed kaks kõige tugevamini seotud. Esimene raamat jääb ju tegelikult ilma mingi lahenduseta pooleli, samas kui teine sõlmib otsad väga selgelt ja tugevalt kokku. Edasised järjed seisavad pigem rohkem eraldi (mis on ka loogiline, kui vaadata, et esimesed kaks osa moodustasid ühtse raadio/telesarja).
 
Teise osa teeb esimesest tugevamaks see, et tegemist on natuke vähem sketšipõhise naljaviskamisega ja natuke rohkem päris looga. Huvitav on ka see, et Zaphod tõuseb siin Arthuri kõrvale teiseks peategelaseks (ning kipub viimast veidi varjutamagi). See aga tähendab kahjuks, et Ford ja Trillian langevad varasemast veel rohkem kõrvalosadesse.
 
Rohkem loole keskendumine tähendab küll ka seda, et siin pole päris sellist huumori tulevärki, nagu esimeses osas. Pärleid muidugi leiab - näiteks see, kuidas Arthur õpetab arvutit korralikku Inglise teed tegema või kogu see osa, mis toimub universumi lõpu restoranis (milline vaimustav kontseptsioon!).
 
Armas on ka see, et nii universumi valitseja kui ka "elu, universumi ja kõige" küsimuse otsimine lõpeb lugeja jaoks täpselt samal noodil. See on natuke nagu "Monty Python's Flying Circus" filmi "Life of Brian" lõpp, kus Eric Idle vaatab otse kaamerasse ja laulab: "Just remember that the last laugh is on you".
 
Ma arvangi, et seda seeriat tasuks lugeda eelkõige kui ühte raamatut kahes osas. Kuigi need osad on tundelt erinevad, kuuluvad nad siiski nii täpselt kokku, et üks ilma teiseta jääks poolikuks. Nõnda tasakaalustavad nad ka üksteise nõrkusi üsna kenasti - esimene osa annab vägevama huumoripoole aga teine osa kirjutab valmis ka loo ja tõmbab lõpus sellele korralikult lehvi peale.
 
Hinnang: 7/10
Teksti loeti inglise keeles
x
Henrik Aavik
1973
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:
Henrik Aavik

Jube hea raamat ikka... selline tunne oli, nagu oleks mitu raamatut läbi lugenud, tihe tekst.Sattusin seda lugema jube juhuslikult, rääkisin kellegagi Dan Brownist ning ta teatas, et häh! davintsikood on pläma, loe Ecot, siis saad laksu. Nii oligi :)
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Ma ei oska eelkõnelejate kõrvale midagi uut öelda, kirjutan hoopis kommentaari kommentaaridele: eriti nõus olin Raul Veede ja Avo Nappoga, Laurile ütleks, et oma viga, et enne koomiksit lugesid. Mina lugesin Sandmani vaid paar vihikut ja juba oligi kõnealune romaan väga nauditav, ehkki paralleele tuli robinal ka selle paari vihikuga.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Kuna Pronto pani sellele hindeks nelja, siis pean siia ise kommentaari kirjutama. Minuarust selle kogumiku kõige kõvem lugu. JL-i haige fantaasia tipp... Kujutatagu ette, et vanglas peab inimene veetma aja kiviseinte vahel, kus iga kivi on omaette isiksus, inimese pea, pealegi kurjategija oma. Osadel neist on silmad välja kraabitud, lobamokkadel on hambad sisse pekstud. Kuid nad elavad. Nad ei saa surra. Nad on omaette ühiskond.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Stiilne. Hinne viis ja ei mingit kõhklust. Kusagil veidi enne lõppu kujunes minus mõte madalamast hindest, kuid lõpp otsustas. Võib-olla kippus veidi venima ja ehk pingutati situatsiooni loomisega veidi üle vahepeal, aga viie panen ära. Ja sisule ei tee siin ühtegi vihjet, kuna Eesti ulme peaks iga kohalik ikka ise läbi lugema :)
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Kunagi on seda lugu järjejutuna raadios lugenud Tõnu Aav. Väga hea jutt. Hea oli ka tõlge (ma arvan - originaali pole lugenud tegelikult). Hea huumori ning paraja actioni saatel oli toodud välja totalitaarse riigi suht huvitavaid probleeme. Nimelt oli imperaator juba aastaid ..ee.. kui ma praegu edasi kirjutan siis võin lugejatel lugemisrõõmust poole ära lõigata nii, et... lugege ise ja lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Tegelikult raamat mis minust üldse ulmehuvilise tegi, või vähemalt üks esimesi ulmekaid mida lugesin. Tagantjärele meenutades raamat natuke ehk ''punane'', ent see ei teinud teda teps mitte halvaks. Idee _hoopis_ teistsugustest elu(?)vormidest kelle eesmärk on hävitada world as we know it ei ole ulmekirjanduses väga haruldane, ent selles raamatus ona ta esitataud küllaltki omapäraselt. Raamat oli täiesti nauditav.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Sarja teine raamat, kus asi hoo sisse saab. Illianis kuulutatakse välja jaht sarvele, mida puhudes avaneb maa ja ajastute sõdalased asuvad puhuja selja taha. Sarv varastatakse pahalaste poolt, kes koos sellega plehku panevad. Raamatu lõpus jõuab Rand koos sõpradega lelule järele ja kriitilisel hetkel Mat puhubki sarve.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Parima saaga mida ma lugenud olen esimene raamat. Tolkieni meenutab põhiliselt oma seotuse ja maailma kujunduse pärast. Kuid siiski on tegemist täiesti originaalse saagaga. Esimene raamat tundub igav esimesel lugemisel, ilmselt ka veidi segane. Kui ma seda sarja teist korda lugesin oli asi hoopis teine. Juba esimeses raamatus on iga juhtumine seotud hilisemaga, iga unenägu tegelastel tähendusega. Sarja nautimiseks peaks lugedes käepärast olema kõik raamatud nii et viimaseid osasid lugedes saaks huvi korral meenutuseks jälle esimese kätte rabada. Neile kellele esimene raamat igav tundub soovitaks selle siiski ära kannatada ja järgmine raamat samuti kätte võtta. Seal hakkab action juba küllaltki alguses peale, lugejale saab selgeks kes on kes (enam vähem) ja Trollocite veri voolab üle kogu maa.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles