Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mihhail Bulgakov ·

Master i Margarita

(romaan aastast 1967)

ajakirjapublikatsioon: «Moskva» 1966; nr. 11; 1967; nr. 1 [kärbetega]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Meister ja Margarita»
Tallinn «Eesti Raamat» 1968 (XX sajandi raamat)
Tallinn «Perioodika» 1995 (Europeia; 32)
Tallinn «Varrak» 1997 (Iiris)

Hinne
Hindajaid
44
4
0
1
0
Keskmine hinne
4.857
Arvustused (49)

Romaan, mida on võimatu üheselt kommenteerida oma mitmetahulisuses. Jäägu see veidi oskajamate inimeste hooleks. Üks on aga kindel: tegu on väga hea raamatuga, mille võiks igaüks läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea! Tore raamat, lõbus ja kurb üheaegselt. Millest see räägib? Inimesest. Inimesest ja tegudest, "mis käivad tema järele". Inimesest-Loojast ja Inimesest-Tarbijast. Raamat sisaldab nii sotsiaalset satiiri (näiteks kirjanike sebimised jmt) kui filosoofiat. Mulle jättis sügavaima mulje Wolandi esinemine tsirkuses. Pooldan arvamust, et hea raamat suudab (mõnikord vastu autori tahtmist!) ületada oma aja ja olud. Seni, kuni kestavad inimlik väiklus ja lollus, kadedus ja ahnus, seni püsivad teravad ka "M&M''s" tõstatud küsimused. Kui tihti, unustades Bulgakovi soovituse:"Ära midagi küsi! Küll nad ise pakuvad ja annavad kõik", viskuvad inimesed püüdma "prii" rikkust, mis näib taevast langevat ning saavad tegelikult iseenda poolt petetud. Muidugi ei puuduta see MEID, sest, nagu ütles Majakovski :"See pole sinust, vaid sinu tuttavast!", ja taskurätikut ei tooda mitte Sulle, vaid hoopis kellelegi teisele. Ja paras talle!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Raamat, mis meeldib väga ka minu muidu ulmest mitte lugupidavatele sõpradele. Ega see tavaline ulme pole kah muidugi ning kas alati peabki kõike niimoodi lahterdama... See raamat võiks olla ulmefännile ennem kohustuslik, kui mõni viletsalt välja kukkunud tondijutt või SF. Nalja saab seda lugedes igatahes palju ja kohati on kõhe ka... Igaljuhul viis pluss!
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, milles segunevad satiir, tragöödia sugemetega romantika ja SF-õudus nii nagu see 30-ndail ainuõige näis. Raamat, mis jättis kuidagi ebasoliidse ja jantliku mulje. Ma ei hakka siin rääkima Raamatu mainest ja tema rollist nõukogude kultuuriloos ja üleüldse sellest kui raske oli elu vanasti. Keskkoolis sai klassivend kirjandusaines päris mitu viit puhtalt selle eest, et Raamatut lugenud oli. Mul on aga üldiselt peale saatuslikke mune Bulgakovi vastu mingi vimm.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mis mitmel korral lugemisel häiris kummaliste dekoratsioonidega, mis jätsid temast paljutki varju...Ulmega on sel raamatul küll kaudne seos, aga mnesugune siiski, fist fantastikaga eelkõige. Aga oma olemuselt on ta minu arvates siiski sromaan, sellest kuidas kurat kord armastas ühte naist, kelle nimeks oli Margarita. Armastuse ümber on palju lehvivaid kujundeid, muud siblivat maailma, mis paistab ehk isegi veider, kui sa ise vaatad eelkõige oma armastust.
Teksti loeti eesti keeles

Seda teost mingi hindega mõõta on tegelikult võimatu. Tippteos igas mõttes, niivõrd mitmetasandiline, et iga ülelugemisega võib midagi uut avastada. Eriti hea on minu arvates Jeesuse ja Pilatuse osa, käsitlus lunastusest ja Jumala seotusest Saatanaga. Sellele jäävad alla nii ühiskonnakriitiline, koomiline ja romantiline liin. Sügav filosoofia, mida tõepoolest igaüks mõista ei suudagi.
Teksti loeti eesti ja vene keeles

Olen seda romaani oma kümme korda lugenud, meeldib, lummab, masendab ja ajab naerma... ning kõik muud emotsioonid lisaks. Sihuke peabki kirjandus ideaalis olema... kahjuks jääb see ideaal enamikele loojatele kättesaamatuks.

Kolm üsna erinevat lugu: ajalooline plaan Pontius Pilatusega, fantasmagooria Wolandi ja tema kaaskonna visiidist 1928. a, Moskvasse ning ülev ja puhas armastuslugu Meistrist ja Margaritast. Parafraseerides Leninit ütleks: «Lugeda, lugeda, lugeda!»

Parim koht raamatus on muidugi lõpus see Pontius Pilatuse lunastuse stseen... ainuüksi selle pärast oleks viis kindel, kuid see on vaid selle suurepäraselt lihvitud teemandi üks üsna pisike tahk.

PS: INIMESED KOGU ULME EI OLE AINULT SF, ULME ALLA KUULUB KA HORROR JA FANTASY! «MEISTER JA MARGARITA» ON PIGEM URBAN FANTASY (LINNAFANTAASIA)... TÕSI RAAMAT ON KIRJUTATUD ENNEM, KUI LEIUTATI TERMIN ISE! JÄRJEKORDNE TÕESTUS TEKSTI GENIAALSUSEST!

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Kui ma seda raamatut esmakordselt lugesin jättis see morfinisti unenäo mulje. Peale seda ma mõtlesin paar päeva selle sisu üle järele ja võtsin raamatu uuest kätte ja lugesin uuesti läbi. Ja oli täiesti teine tunne. Peale seda olen ma paariaastaste vahedega seda veel ja veel lugenud ja iga kord olen enda jaoks midagi uut avastanud. Vist selline peakski üks tõeliselt hea raamat olema.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks lugesin "Meistrit ja Margaritat" enne kui mulle mõni muu Bulgakov kätte sai sattuda. Muidu polekski neil teistel väga viga, aga nüüd on latt nii kõrgele saanud, et teised käivad kaugelt alt läbi. "Meistrit ja Margaritat" lugege kord aastas... 1968. aasta tõlkes on romaanist paar juppi välja lõigatud; hiljem lugesin need vene keeles juurde ja leian, et kaotus polnud väga suur.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles

Esiteks - kui oleks võimalik, annaks 10 punkti. Või sada. Nagunii ei saa punktidega mõõta niivõrd HEAD raamatut. Ja analüüsida pole teda ka mõtet, sest selleks kuluks tunduvalt rohkem ruumi ja aega kui minul käsutada. Ühes aga ühinen eelarvustanu Teaga: kellel iganes tuli haige idee paigutada Bulgakovi "Meister ja Margarita" SF-i küllaltki kitsasse riiulisse...nojah. Hoidun kommentaaridest. Aga neile, kes raamatust esimesel lugemisel mõhkugi aru ei saanud (paistis neid siiski olevat) soovitan soojalt - lugege uuesti! Aasta, viie või kümne pärast, aga lugege. Nii kurbi, nii ilusaid, nii tarku, nii melanhoolseid, nii elujaatavaid, nii häid raamatuid kirjutatakse vähe.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Arvustada ei taha. Ei küüni.Esseesid võiks kirjutada või peaks kirjutama. Iga peatüki kohta võiks. ... Aga liigitada ei maksa.Niisuguseid Kirjanikke ei liigitata.Või kui siis koos Hermann Hesse ja Pär Lagerkvisti ja teiste liigitamatutega ...
Teksti loeti vene keeles

Üks parimatest raamatutest üldse mida ma tean. Kuiig võib see alguses lugejale segane tunduda. Sellegi poolest on see täielik meistriteos.
Teksti loeti eesti keeles

Bulgakov on nii mitmeski mõttes huvitav kirjanik. Iseküsimus on, kas antud teos on niivõrd geniaalne, nagu teda sageli tituleeritakse, kuid huvitav on ta sellele vaatamata. Päris viite ei teeni ta ära lihtsal põhjusel: kohatise segase mulje pärast. Ta on üritanud ühte raamarusse sedavõrd mitmekesiseid asju sisse kirjutada, et aeg-ajalt jääb mulje, et materjal on üle autorist enesest. See tähendab, et ta ei tule oma materjaliga toime. Ilmselt on see arvamus küll ainult minul, kuid selline ta kord on. Aga raamat on siiski hea, lugemata ei tasu jätta.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmselt ainuke raamat, millele paneksin 5-palli süsteemis 5+ (ma pole küll väga suur lugeja). See on lihtsalt fantastiline teos, halba nagu polegi midagi öelda. Lugenud olen küll vaid ühe korra, peakski uuesti hankima kuskilt. Umbes nii tahaksin ise kirjutada, kui vaid oskaks.
Teksti loeti eesti keeles

Nujah, pole aga miskit parata, peab aga kiidulaulu jätkama. Ei ole nõus ühe eelpool kirjutaja arvamusega, et vene keeles (ehk originaalkeeles)lugemine midagi juurde ei anna. Annab ikka kyll. Kes ei usu, oma viga.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Kahetsen, et ei lugenud seda siis, kui kirjanduse tunnis peale käidi. Teisest küljest - vahest poleks tollal meeldinudki. Nüüd nautisin aga iga sõna.
Teksti loeti eesti keeles

Üks Suuri Raamatuid... Üks minu lemmikuid ning kahtlemata maailmakirjanduse tippude hulka kuuluv. Paremini lihtsalt sellist teost POLE VÕIMALIK kirjutada -- väga harva arvan ma millegi kohta niimoodi, aga selle teose kohta on see minu meelest nii. Sügava filosofilise sisuga liituvad meisterlikud detailid (kass näiteks). Selles teoses on olemas kõik, mida võib ühelt romaanilt oodata -- üldinimlikud probleemid, armastus, terav ühiskonnakriitika, religioonifilosoofia, lõikav huumor. Kõik see on teostatud hiilgavas kirjanduslikus tehnikas.
Teksti loeti eesti keeles

Romaan, mis asjatundmatumale võib tunduda üsnagi hüppelise ja abstraktsena. Tegelikult see ka on, kuid teadlikult. Klassika, mis peaks kuuluma iga endast lugupidava lugeja kogusse. Eks kunagi keskkoolis oli see kohustuslik ka ja siis oli lugemiskontrollis metsik mahategemine. Keegi ei vaevunud lugema, see oli ju nii segane ja arusaamatu. Ma ei olegi päris kindel, mispärast see nüüd nii südames on. Võibolla olen targemaks saanud. Oskan hinnata seda, mis hindamist väärt. Kui kellegi see veel lugemata on, siis ta ei ole mu sõber.
Teksti loeti eesti keeles

Loetud ja üle-loetud ja nii vähemalt kümmekond korda (kui mitte enam).Filosoofiliseks ma seda raamatut ei pea. Poeetiline sobib paremini, kui ühe sõnaga iseloomustada vaja on. Mida enam olen M&M lugenud, seda vähem arvan et sel midagi reaalse/tegeliku maailma kohta öelda on.(Välja arvatud oma konkreetsuses väga hästi edasi antud vene olustiku kohta, kuid see on midagi muud). Öelda tähenduses `ette öelda`, juhtnööre anda. Mitte tähenduses `kirjeldada`. See pole laitus vaid nending ja ei vähenda põrmugi raamatu lugemisväärtust.
Teksti loeti eesti keeles

Selles mõttes, et kes olen mina Bulgakovile mingit hinnet andma.

See on ainus raamat, mis on minuga teinud asju. Piinlik rääkidagi, aga jäägu see omavahele: esimest korda lugedes ma naersin ja hüppasin nagu meeletu. Ühel hetkel avastasin, et seisan alasti aknalaual, raamat käes, röögin, ja loen. See oli see koht, kui nad aknast välja lendasid.

Vahel mulle meeldib mõelda, et kirjanduse põhiline funktsioon ongi eskapistidele eskapismi pakkuda. Nii mõtlen ma just nõrkushetkedel.

Pruugib vaid aga Meister ja Margarita üle lugeda, kui musse voolab mingi saatalikult kaval energia, kui silmad lähevad sulilikult kissi, ja kui peas on selgus: just seda, ja mitte midagi teist, peab üks raamat inimesega tegema.

Aga see on ikkagi kummaline, kui üks mu sõber ütles, et osad lõigud olid nii segased, et ilmselt polnud Bulgakov isegi aru saanud, mis ta tahab teha. Või polnud materjalist üle.

Surelik kahtlustab meeltesegadust ja küündimatust ikka enne Surematu kui enda juures.

ps Morfiinist ja uimastitest aga tuleb rääkida hoopis Pelevini Tsapajevi loo juures.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nagu iga meie kultuuriruumist pärit enam-vähem normaalse lugemuse ja maitsega isik saan minagi iga lugemiskorraga vaimustuda ja avastada enda jaoks midagi uut. Teksti üllatav sidusus tuli aga minu jaoks välja läbi nende kärbete. Olin lugenud 1968. aasta tõlget ja hiljem perestroika päevil kusagilt need puudu olevad lõigud eraldi leides paistis, et tegemist ongi ebavajalike kohtadega. Meelde jäi umbes mingi nõuka värginduse sotsiaalkriitika, enam-vähem Pikker-sisse-sähvas tasemel. Millegipärast kummitas, kuidas keegi valuutapoes kurgitünni kukkus jms. Aga lugedes hiljem kogu raamatu ühtlaselt üle, selgus, et kõik asetus oma kohale, need lõigud olid vajalikud! Vähemalt minu kogemus näitas, et kahtlustada Bulgakovit ülearuse lisamises on pigem kahtlustaja viga.
Teksti loeti eesti keeles

See on yx t6eliselt m6nus raamat, mida ikka ja ja"lle lugeda, olgugi et k6igest ei pruugi aru saada. Aga ega Bulgakov seda vist tahtnudki.
Teksti loeti eesti keeles

Hea näide sellest, kuidas tõeliselt hea kirjandus(ja mitte ainult kirjandus) ei vaja klassifitseerimist - suurepärane ka nende jaoks, kes ulmekirjandust näpuotsagagi ei puuduta ja kes ei tule iial selle peale, et seda teost ulmezhanri alla liigitada.
Teksti loeti eesti keeles

Mida muud vääribki suurteos kui mitte viit! Ehk veidi over-hyped tekst, see segas.

Mina kiidusõnu ei lausu. Las igaüks leiab enesele ise Sisu ja Mõtte. Näha aga on, et autor on aastaid higistanud iga sõna kallal, kõike kaalunud.

Teksti loeti eesti keeles

Ei tahaks hästi uskuda, et mitte keegi Bulgakovist pahasti ei arva. Nad lihtsalt ei julge oma arvamust välja öelda! Mis näitab selgesti, mis inimesed need sellised on. Vot.

Kui väga tahate, siis fantasy. SF? Olge nyyd! Aga minu arust lihtsalt Väga Hea Kirjandus. Selline, mis ei ole mingit žanri. Minu poolest kas või sonett. Sonett proosas, sel juhul.
Abstraktne? Mitte mingil juhul, pigem vägagi konkreetne. Ydini nepilik, hull, nagu kogu nõukogude aeg. Ja samas hull nagu inimesed ikka - või nad siis kunagi teistsugused on olnud. Yldinimlik. Ja, vabandage, parem kui "Faust". Sest inimlikum.

Heal kirjandusel peabki olema inimesele umbes sama mõju kui välgunoolel. Pärast võib isegi elama jääda. Teistsugust kirjandust ei olegi mõtet kirjutada, saati siis lugeda.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Üks väheseid ülikiidetud raamatuid, mis seda ka täielikult väärib. Olen tõsiselt vaimustuses! Kusjuures sellele teosele ei pööranudki minu tähelepanu mitte niivõrd kõik siinsed kiidulaulud, kuivõrd ühe suhteliselt ulmekauge inimese sõbralik soovitus. Eks see ju olegi igasugusest haibist usaldusväärsem. Eh, aga sellele soovitajale olen nüüd tõsiselt võlgu:).
Teksti loeti eesti keeles

Sai loetud küll aastate eest, kuid tõenäoliselt ei annaks ka värskelt loetuna madalamat hinnet kui nüüd. Meeldis sedavõrd, et jätan selle kirje siia enda 300. juubeliarvustusena. Küll aga ei hakka ma 45`nda hindajana enam sisu lahkama. Põhjalikud analüüsid ja allusioonid kirjandusvaramu krestomaatiliste teostega leiate raamatukogudest.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses lugesin ma igiammu, mingi 20 aastat tagasi, seda kohitsetud nõuka-aegset kõvakaanelist varianti. Mõnda aega tagasi sai pisteliselt (2-3 osa kokku vist) vaadatud seda vene 10-osalist seriaali. Nüüd lugesin lõpuks täisteksti uuesti läbi.

On hea küll. Olemata eriline vene kirjanduse austaja, pean tunnistama, et "M & M" meeldis mulle algusest lõpuni ja läks koheselt nende raamatute nimekirja, mida paari-kolme aasta tagant hea uuesti üle lugeda.

Neljakümne kuuenda arvustajana pole siin sisust mõtet üldse juttu teha, lisaks on tegu ju maailmakirjanduse klassikaga, mis peaks kuuluma üldhariduse juurde. Peale lugemist ma enam eriti ei imesta, miks kõnealune teos on avaldanud sügavat muljet loendamatule hulgale inimestele ja olnud inspiratsiooniallikaks teistele teostele (Rolling Stones, "Sympathy for the Devil" jne.).

Võimas ja vapustav. Soe soovitus kõigile, kes veel seda meistriteost lugenud pole: tehke seda ometi.

Teksti loeti eesti keeles

Raamat, mida pole mõtet lugeda ilmselt liiga noorena (muidugi on see väga individuaalne) ja mille puhul tuleb kindlasti kasuks ka keskmiselt parem piibliloo tundmine, kui siin ateistlikul Maarjamaal kombeks on. Rääkimata 1920.-30. aastate NSV Liidu olude vähesestki tundmisest.
Aga ilmselt võiks nautida ka täiesti ilma eelteadmista, tõeliselt meisterlik (ja muidugi ka margariitalik!) tekst.
Eriliseks lemmikuks oli mõistagi must kass ja tema trikid.
Teksti loeti eesti keeles
x
Henrik Aavik
1973
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:

Jube hea raamat ikka... selline tunne oli, nagu oleks mitu raamatut läbi lugenud, tihe tekst.Sattusin seda lugema jube juhuslikult, rääkisin kellegagi Dan Brownist ning ta teatas, et häh! davintsikood on pläma, loe Ecot, siis saad laksu. Nii oligi :)
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei oska eelkõnelejate kõrvale midagi uut öelda, kirjutan hoopis kommentaari kommentaaridele: eriti nõus olin Raul Veede ja Avo Nappoga, Laurile ütleks, et oma viga, et enne koomiksit lugesid. Mina lugesin Sandmani vaid paar vihikut ja juba oligi kõnealune romaan väga nauditav, ehkki paralleele tuli robinal ka selle paari vihikuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna Pronto pani sellele hindeks nelja, siis pean siia ise kommentaari kirjutama. Minuarust selle kogumiku kõige kõvem lugu. JL-i haige fantaasia tipp... Kujutatagu ette, et vanglas peab inimene veetma aja kiviseinte vahel, kus iga kivi on omaette isiksus, inimese pea, pealegi kurjategija oma. Osadel neist on silmad välja kraabitud, lobamokkadel on hambad sisse pekstud. Kuid nad elavad. Nad ei saa surra. Nad on omaette ühiskond.
Teksti loeti inglise keeles

Stiilne. Hinne viis ja ei mingit kõhklust. Kusagil veidi enne lõppu kujunes minus mõte madalamast hindest, kuid lõpp otsustas. Võib-olla kippus veidi venima ja ehk pingutati situatsiooni loomisega veidi üle vahepeal, aga viie panen ära. Ja sisule ei tee siin ühtegi vihjet, kuna Eesti ulme peaks iga kohalik ikka ise läbi lugema :)
Teksti loeti eesti keeles

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi on seda lugu järjejutuna raadios lugenud Tõnu Aav. Väga hea jutt. Hea oli ka tõlge (ma arvan - originaali pole lugenud tegelikult). Hea huumori ning paraja actioni saatel oli toodud välja totalitaarse riigi suht huvitavaid probleeme. Nimelt oli imperaator juba aastaid ..ee.. kui ma praegu edasi kirjutan siis võin lugejatel lugemisrõõmust poole ära lõigata nii, et... lugege ise ja lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.
Teksti loeti eesti keeles

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles

Tegelikult raamat mis minust üldse ulmehuvilise tegi, või vähemalt üks esimesi ulmekaid mida lugesin. Tagantjärele meenutades raamat natuke ehk ''punane'', ent see ei teinud teda teps mitte halvaks. Idee _hoopis_ teistsugustest elu(?)vormidest kelle eesmärk on hävitada world as we know it ei ole ulmekirjanduses väga haruldane, ent selles raamatus ona ta esitataud küllaltki omapäraselt. Raamat oli täiesti nauditav.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja teine raamat, kus asi hoo sisse saab. Illianis kuulutatakse välja jaht sarvele, mida puhudes avaneb maa ja ajastute sõdalased asuvad puhuja selja taha. Sarv varastatakse pahalaste poolt, kes koos sellega plehku panevad. Raamatu lõpus jõuab Rand koos sõpradega lelule järele ja kriitilisel hetkel Mat puhubki sarve.
Teksti loeti eesti keeles

Parima saaga mida ma lugenud olen esimene raamat. Tolkieni meenutab põhiliselt oma seotuse ja maailma kujunduse pärast. Kuid siiski on tegemist täiesti originaalse saagaga. Esimene raamat tundub igav esimesel lugemisel, ilmselt ka veidi segane. Kui ma seda sarja teist korda lugesin oli asi hoopis teine. Juba esimeses raamatus on iga juhtumine seotud hilisemaga, iga unenägu tegelastel tähendusega. Sarja nautimiseks peaks lugedes käepärast olema kõik raamatud nii et viimaseid osasid lugedes saaks huvi korral meenutuseks jälle esimese kätte rabada. Neile kellele esimene raamat igav tundub soovitaks selle siiski ära kannatada ja järgmine raamat samuti kätte võtta. Seal hakkab action juba küllaltki alguses peale, lugejale saab selgeks kes on kes (enam vähem) ja Trollocite veri voolab üle kogu maa.
Teksti loeti inglise keeles

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles