Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Isaac Asimov ·

Kadunud robot

(kogumik aastast 1965)

eesti keeles: ««Loomingu» Raamatukogu» 1965; nr.47/48 [osaliselt]

Sarjad:
Sisukord:
  • Loomingu Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
20
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.87
Arvustused (23)
Andri Riid

See jutukogu on Asimovi üks õnnestunumaid. 9-s loos millest 6 on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogu vahendusel ning üks (''Robbie'') lisaks veel teises klassikalises kogus ''Lilled Algernonile'' jut(l)ustab kirjanik stiilselt ja veenvalt robotipsühholoogiast, unustamata sealjuures muidugi serveerida oma kolme robootika seadust. Hea meelelahutus sõna otseses mõttes. Loetakse mingis mõttes ka Asimovi robotiromaanidega kokku kuuluvaks, ehkki see on nüüd üsna suva küsimus. Lugemisjärjekorda sättima ei pea. Kahest eesti keelde tõlkimata loost on tugevam "The Evitable Conflict", "Catch That Rabbit" on ysna stampne Donovan-Powelli pala.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Sulbi

Tõenäoliselt Asimovi parim jutukogu. Kogus on esindatud parem osa ta 40ndail kirjutatud klassikalistest robotilugudest. Lugemist hõlbustavad ka juttude vahele kirjutatud tekstid robopsühholoog Susan Calvini ja noorukese reporteri vestlusest. Kuigi neis lugudes tänapäeva seisukohast vaadatuna midagi erilist pole, ei tohi siiski unustada aega, mil jutud kirjutati ja kontseptsioon välja töötati. Olles veidi aega järele mõelnud, nõustun väitega, et raamat tuleks eesti keeles uuesti ja korralikult välja anda. Kõik lood ja vahekommentaarid. Klassika ikkagi ju.
Teksti loeti inglise keeles
Jüri Kallas

Lugesin alguses eesti keeles ilmunud jutukogu. Pealkirjaks oli "Kadunud robot", siis veel juttu "Robbie" antoloogias "Lilled Algernonile". Hiljem sattus kätte ingliskeelne "romaan" ning mulje paranes tohutult, ütleks, et hinne tõusis neli miinuselt viis plussile. Vot! Mis teeb siis heaks selle ingliskeelse variandi? Eelkõige raamlugu: mingi reporteri nn. intervjuu Susan Calviniga. Vestluse põhjuseks on korporatsiooni "US Robots & Mechanical Men" 50s ja Susan Calvini 75s juubel. Ning siis Susan Calvin avabki 9 juhtumi kaudu firma ajalugu ning robootika arengut. Huvitav on veel see, et raamlugu annab sageli mõtetele pisut teise suuna kui jutu puänt. Kiitus ka Ain Raitviirule tõlke eest: lugedes hiljem puuduvaid osasid originaalis, ei tekkinud mul mingeid tõrkeid, millised enamjaolt tekivad kui lugeda mingit jututsüklit erinevates keeltes. PS: Eestikeelses kogus on jutud pisut teises järjekorras kui originaalis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Henrik Aavik

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles
Tundmatu Arvustaja

Erakordselt hea. Esmaavastaja värsked jäljed puhtal lumel. Kui palju võimalusi annavad ainult kolm seadust, kui oled Isaac Asimov.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Targo Tennisberg

Asimovi robotilugudel on ainult üks viga - neis hinnatakse pisut valesti tehnoloogilise progressi kiirust. Pole siiski mõeldav, et 21. sajandi jooksul tähtedevaheliste lendudeni jõutakse. Asimovi tegelastel on iga nurga peal muidugi suureks abiks robotid, kuid ka nende tootmiseks vajaliku tehnoloogilise komplitseerituse taseme saavutamine võtab kõvasti rohkem aega (raamatu järgi peaksid nad praegu valmis olema juba). Tegelikult on see minu praegune jutt rohkem norimine, sest mainitud jutukogu on tõesti meeletult hea - kogu nende ülesehitusest ja äärmiselt elegantsest süsteemist, millel juttude ideed baseeruvad, õhkub tõelist meisterlikkust, Asimov ON super!
Teksti loeti inglise keeles
Olev Toom

Kakskümmend aastat tagasi panin  mõtlematult "viie". Tegelikult hindasin siis kogumikku I, Robot. Nagu mitmed arvustajad on märkinud, teeb kovumikust tõelise pärli raamjutustus, mida Loomingu Raamatukogus polnud. Ning kaks ärajäetud jutttu hindele kah positiivselt ei mõju.Sellest hoolimata jättis kümneaastasele poisile vapustava mulje, kuigi too veel kõigest aru ei saanud.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Võiks arvata, et kui kunagi hakatakse tõesti roboteid tootma, siis need kolm seadust võiksid neil ju tõesti olla!?
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Siim Espenberg

Väga head robotijutud. Kõik jutuelemendid on hästi kokkusobitatud,ei teki tunnet, et autori väljamõeldis võiks olla ebareaalne. Ühesõnaga,kõik väga veenev. Seetõttu ka 5.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Asimov oma tuntud headuses - detektiivzhanri ja ulme sulamis. Kogumik üks lapsepõlve suurimaid lemmikuid ja kui hiljem selle ingliskeelse koos boonuslugudega läbi lugesin, läks tõepoolest veelgi etemaks. Vot robotipsühholoogiat Asimov tunneb. Aga saaks ta ka inimpsühholoogiast sama hästi aru! Õnneks on kõik kogumiku lood sellises võtmes, kus tegelaskujusid eriti arendama ei peagi ja autor omi vajakajäämisi ei saa demonstreerida. Ja ammu aeg kogumiku uustrükk välja anda, see LR exemplar on juba tõeline rariteet!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Urmas Muinasmaa

Pisut naljakas on lugeda neid tänaseks juba rohkem kui 50 aastat tagasi kirjutatud robotijutte, kus lahatakse hoolega kolme robootika seadusest tulenevaid keerukaid juhtumeid. Naljakas on just see, kuidas Asimov teaduse-tehnika arengut sel momendil tulevikku ekstrapoleerinud on. Tehisintellekti valmistamine nagu pole mingi probleem, kuid kusagil kosmosejaamas on inimestel kaasas riiulitäied raamatuid, matemaatikud tegelevad kogu aeg paber-pliiats käes mingite hirmsate võrranditega ning superajule (st. superarvutile) söödetakse infot sisse lehthaaval ning selleks kulub terve päev... Kuid päris mõnus oli neid lookesi lugeda. Kirjaniku loodud tulevikumaailmas kehtivad omad seadused ja see ei loe, et eneseteadvusega roboteid-arvuteid nagu siiamaani kuskil näha pole.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Hea jutukogu, polegi rohkem öelda.

Veelkord aga kordaks üle, et Asimov ei ole visionäär. Tema "robot" on mõnegi koha pealt homunkulus, sest kümneminutine mõttetöö peaks ju andma tulemuse, et arvutile võib ju seesama robot andmeid elektronkujule viia, niisamuti kui salvestada, väiksemad (ja odavamad) robotajud võiksid juhtida kõike kuni pesumasinateni jne. Aga omal ajal olin lugedes rõngas.
Teksti loeti eesti keeles
Pioneer

TO: kuits. Robootika kolm põhiseadust ei võeta kunagi kasutusele, sest tootjatel ei ole mingit kohustust seda teha. Valitsus võiks need kehtestada, sundides need kõigile tootjatele peale, aga see tuleks kõne alla ainult siis, kui areng oleks silmapilkne - mõne aastaga jõutakse eikusagilt positroonilise ajuni (mis on kah muidugi täielik mõttetus).
Teksti loeti inglise keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Hea kogumik. Ütleks isegi, et Asimovi parim. Lugesin seda kunagi tatikana inglise keeles. See oli mu esimene raamat inglise keeles, ning läks ikka tükk pusimist, ennem kui läbi sain. Nüüd sattusid need paljundatud lehed mulle poolkogemata kätte. Hakkasin nostalgiast tiivustatuna õhinaga lugema, ning ei pidanud pettuma. Sama vana feeling tuli uuesti meelde kui 10. aastat tagasi lugedes. Ka jutud tulid väga eredalt taas meelde. Muuseas Asimovil on väga hästi õnnestunud ka raamjutustus. Tavaliselt suhtun ma raamjutustustesse väga skeptiliselt, aga Asimovil on õnnestunud sellega tõesti hästi jutud kokku liita. Samuti annab see juttudele juurde midagi erilist, mida sa muidu ei tabaks. Kokkuvõttes väga hea kogumik. Lugege!
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Enn Veevo

Minu esimene Asimov üldse - kunagi varateismelisena eestikeelset varianti lugedes. Tänu sellele jäi meelde ka Asimov kui ulmekirjanik. Meeldis. Isegi väga. Usun ka millegipärast, et ta on pannud paika teatavad standardid, mida robotitest kirjutades kasutatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Kogumik häid ja väga häid jutte, mis jätsid hea mulje kümmekond aastat tagasi ning veel parema teistkordsel lugemisel, koos nn Asimovi universumi üldpilti sobitamisega.

Kuigi kogumik käsitleb läbi kõikide lugude robootika seadusi, siis mind isiklikult need jutud nende seaduste toimimises ei veennud. Olen kindel, et nö "kuri" tehisintellekt põhjendaks "Matrixis" või "Hyperionis" kirjeldatud inimkonna ahistamise kenasti ära ega satuks robootika seadustega vastuollu. See-eest "heale" tehisintellektile pole robootika seadusi vajagi, sest kõrgem intellekt saab niisamagi aru, et lihtsalt pole loogiline hävitada endast erinevaid eluvorme.

P.S. Nojah, kuu aega peale arvustuse kirjutamist vaatasin lõpuks ära Asimovi "ainetel" tehtud "I, Robot"-i. Kuigi seal raamatuga suurt seost polnud, oli sisse toodud just nimelt see "kurja" tehisintellekti käsitlus robootika seadustest. Ju siis stsenaristil tekkisid samad mõtted, mis minulgi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Henrik Aavik
1973
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:
Henrik Aavik

Jube hea raamat ikka... selline tunne oli, nagu oleks mitu raamatut läbi lugenud, tihe tekst.Sattusin seda lugema jube juhuslikult, rääkisin kellegagi Dan Brownist ning ta teatas, et häh! davintsikood on pläma, loe Ecot, siis saad laksu. Nii oligi :)
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Ma ei oska eelkõnelejate kõrvale midagi uut öelda, kirjutan hoopis kommentaari kommentaaridele: eriti nõus olin Raul Veede ja Avo Nappoga, Laurile ütleks, et oma viga, et enne koomiksit lugesid. Mina lugesin Sandmani vaid paar vihikut ja juba oligi kõnealune romaan väga nauditav, ehkki paralleele tuli robinal ka selle paari vihikuga.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Kuna Pronto pani sellele hindeks nelja, siis pean siia ise kommentaari kirjutama. Minuarust selle kogumiku kõige kõvem lugu. JL-i haige fantaasia tipp... Kujutatagu ette, et vanglas peab inimene veetma aja kiviseinte vahel, kus iga kivi on omaette isiksus, inimese pea, pealegi kurjategija oma. Osadel neist on silmad välja kraabitud, lobamokkadel on hambad sisse pekstud. Kuid nad elavad. Nad ei saa surra. Nad on omaette ühiskond.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Stiilne. Hinne viis ja ei mingit kõhklust. Kusagil veidi enne lõppu kujunes minus mõte madalamast hindest, kuid lõpp otsustas. Võib-olla kippus veidi venima ja ehk pingutati situatsiooni loomisega veidi üle vahepeal, aga viie panen ära. Ja sisule ei tee siin ühtegi vihjet, kuna Eesti ulme peaks iga kohalik ikka ise läbi lugema :)
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Kunagi on seda lugu järjejutuna raadios lugenud Tõnu Aav. Väga hea jutt. Hea oli ka tõlge (ma arvan - originaali pole lugenud tegelikult). Hea huumori ning paraja actioni saatel oli toodud välja totalitaarse riigi suht huvitavaid probleeme. Nimelt oli imperaator juba aastaid ..ee.. kui ma praegu edasi kirjutan siis võin lugejatel lugemisrõõmust poole ära lõigata nii, et... lugege ise ja lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Tegelikult raamat mis minust üldse ulmehuvilise tegi, või vähemalt üks esimesi ulmekaid mida lugesin. Tagantjärele meenutades raamat natuke ehk ''punane'', ent see ei teinud teda teps mitte halvaks. Idee _hoopis_ teistsugustest elu(?)vormidest kelle eesmärk on hävitada world as we know it ei ole ulmekirjanduses väga haruldane, ent selles raamatus ona ta esitataud küllaltki omapäraselt. Raamat oli täiesti nauditav.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Sarja teine raamat, kus asi hoo sisse saab. Illianis kuulutatakse välja jaht sarvele, mida puhudes avaneb maa ja ajastute sõdalased asuvad puhuja selja taha. Sarv varastatakse pahalaste poolt, kes koos sellega plehku panevad. Raamatu lõpus jõuab Rand koos sõpradega lelule järele ja kriitilisel hetkel Mat puhubki sarve.
Teksti loeti eesti keeles
Henrik Aavik

Parima saaga mida ma lugenud olen esimene raamat. Tolkieni meenutab põhiliselt oma seotuse ja maailma kujunduse pärast. Kuid siiski on tegemist täiesti originaalse saagaga. Esimene raamat tundub igav esimesel lugemisel, ilmselt ka veidi segane. Kui ma seda sarja teist korda lugesin oli asi hoopis teine. Juba esimeses raamatus on iga juhtumine seotud hilisemaga, iga unenägu tegelastel tähendusega. Sarja nautimiseks peaks lugedes käepärast olema kõik raamatud nii et viimaseid osasid lugedes saaks huvi korral meenutuseks jälle esimese kätte rabada. Neile kellele esimene raamat igav tundub soovitaks selle siiski ära kannatada ja järgmine raamat samuti kätte võtta. Seal hakkab action juba küllaltki alguses peale, lugejale saab selgeks kes on kes (enam vähem) ja Trollocite veri voolab üle kogu maa.
Teksti loeti inglise keeles
Henrik Aavik

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles