Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Douglas Adams ·

Mostly Harmless

(romaan aastast 1992)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
1
2
1
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Pingutatult mõjub see osa tõesti. Ei ole seda särtsu, mis varasemates osades. Lugeda siiski tasub.

Veidi järele mõelnult: Adamsi vähesemast särtsust on siiski küll, et raamatut naljakaks ja huvitavaks teha. Nautisin eriti seda kohta, kus peategelane Adam (oli nii, jah?) sattus ühes pilvelõhkujas lõksu ning see viis, kuidas ta sealt pääses oli nii Adamsilikult absurdne, et juba selle eest võiks raamatule viie anda. Särtsu suhteline vähesus varasemate triloogia osadega võrreldes aga paneb viiele miinuse taha.

Teksti loeti inglise keeles

Tjah, nagu arvustajad juba eelpool mainisid ei küündi see osa enam päris esimese paari tasemele. Aga siiski täitsa mõnus lugeda. Väga vastakaid arvamusi tekitas mus raamatu lõpp. Lihtsalt sedasi, tagasipöördumatult, oligi asi otsas, kogu lugu (ehkki selle raamatu puhul poleks peategelaste uus väljailmumine sugugi eriti üllatuslik olnud :) Teisalt jääb teadmine, et *ükski* lugu siin maamunal on kord korraliku lõpu leidnud. Ja kui arvestada, et autor on nüüdseks juba manalateele asunud, võib arvata, et see lugu on lõplikult läbi.
Teksti loeti inglise keeles

Sai seegi siis läbi loetud. Ausalt öeldes, pärast selle lugemist mõtlen ka vanemad osad uuesti laenutada ja läbi lugeda, sest see tõstis mu arvamust Pöidlaküüdi reisijuhi triloogiast. Maybe sest nüüd vanem, kui seda loen(saab paremini aru ? ). No igatahes ise panen viie. Kuigi lõpp tundus kuidagi poolik. Tundus nagu autor oli otsinud lihtsalt kiiret kokkuvõtet loole, mida pole viitsinud enam edasi kirjtuada ja siis oli lihtsalt midagi "paberile" heitnud ja valma. No vast siis miinus kah lõppu... :)
Teksti loeti eesti keeles

Viies ja viimane osa "Pöidlaküüdi" sarjast, mida ekslikult on kutsutud triloogiaks. Hea raamat, natuke küll pingutatud ja kuiv, andekaid nalju oli suhteliselt vähe ja tegevus oli natuke otsitud, kuid siiski tasemel. Vähemalt minu arust. Tegelikult oleks õiglane hinne sellele raamatule neli miinus, aga ma panen viie ära, kogu sarjale, mis on tegelikult seda väärt.
Teksti loeti eesti keeles

Nõustun nende arvustajatega, kes leidsid, et seda osa poleks pidanud kirjutama, sest tegemist on tõeliselt keskpärase järjekaga.
Kui "Pöidlaküüdi" neljas osa sai mult veel tingimisi nelja, siis viies saab kolme kindlalt kätte. Ei olnud enam neid häid kilde, mis kõva häälega naerma oleksid ajanud, mõnes kohas kiskus vaid suu muigele kuid see oli ka kõik. "Enamasti ohutu" oli kahjuks tõesti enamasti ohutu - sarkastilise huumori asemel keskpärane seiklus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Henrik Aavik
1973
Kasutaja rollid
Viimased 23 arvustused:

Jube hea raamat ikka... selline tunne oli, nagu oleks mitu raamatut läbi lugenud, tihe tekst.Sattusin seda lugema jube juhuslikult, rääkisin kellegagi Dan Brownist ning ta teatas, et häh! davintsikood on pläma, loe Ecot, siis saad laksu. Nii oligi :)
Teksti loeti inglise keeles

Ma ei oska eelkõnelejate kõrvale midagi uut öelda, kirjutan hoopis kommentaari kommentaaridele: eriti nõus olin Raul Veede ja Avo Nappoga, Laurile ütleks, et oma viga, et enne koomiksit lugesid. Mina lugesin Sandmani vaid paar vihikut ja juba oligi kõnealune romaan väga nauditav, ehkki paralleele tuli robinal ka selle paari vihikuga.
Teksti loeti inglise keeles

Kuna Pronto pani sellele hindeks nelja, siis pean siia ise kommentaari kirjutama. Minuarust selle kogumiku kõige kõvem lugu. JL-i haige fantaasia tipp... Kujutatagu ette, et vanglas peab inimene veetma aja kiviseinte vahel, kus iga kivi on omaette isiksus, inimese pea, pealegi kurjategija oma. Osadel neist on silmad välja kraabitud, lobamokkadel on hambad sisse pekstud. Kuid nad elavad. Nad ei saa surra. Nad on omaette ühiskond.
Teksti loeti inglise keeles

Stiilne. Hinne viis ja ei mingit kõhklust. Kusagil veidi enne lõppu kujunes minus mõte madalamast hindest, kuid lõpp otsustas. Võib-olla kippus veidi venima ja ehk pingutati situatsiooni loomisega veidi üle vahepeal, aga viie panen ära. Ja sisule ei tee siin ühtegi vihjet, kuna Eesti ulme peaks iga kohalik ikka ise läbi lugema :)
Teksti loeti eesti keeles

Jyrka kirjutatuga suurelmääral nõus, kuid mitte päris. Leian, et raamatul oli siiski kohati mõnus stiil ning kõik killud ei olnud pingutatud. Samuti ei ole ma päris nõus, et autor on kehva lugemuse ning nihestatud maailmapildiga punginiru. Mulle on jäänud tema kirjutistest mulje, et ta siiski on lugenud midagi mis tema kirjutisi on mõjutanud. Viite väärt lugu ma ei ole veel temalt lugenud ning kuna nelja annan Daamile Sinises, siis see saab kolme.Ja Seiklusjutte M-t ja M-t sarja sobivuse oletamine enese kohta oli ka liiast.
Teksti loeti eesti keeles

Kunagi on seda lugu järjejutuna raadios lugenud Tõnu Aav. Väga hea jutt. Hea oli ka tõlge (ma arvan - originaali pole lugenud tegelikult). Hea huumori ning paraja actioni saatel oli toodud välja totalitaarse riigi suht huvitavaid probleeme. Nimelt oli imperaator juba aastaid ..ee.. kui ma praegu edasi kirjutan siis võin lugejatel lugemisrõõmust poole ära lõigata nii, et... lugege ise ja lugege kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles

Üldiseltmeeldis, ent ma ei oska öelda mis mind siin raamatus väsitama hakkas. Kindlasti lugemistväärt raamat, ent kui ma Võlukunsti Värvile 5 panen siis sellele siin 4. Ausalt öeldes ma võib-olla muudan edaspidi oma arvamust, sest mul on veel u 25% raamatust lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Ei oska midagi uut lisada hinde 5 pannud arvustajatele. Neile kes vaidlevad teemal kas on ikka ulme või fäntäsi või sürrealism või armastusromaan väidaksin, et tippteostel tihti ei olegi nii kindlat zhanri. Hea lugu on eelkõige inimestest ja nende probleemidest. Teatavasti oli bulgakovi lemmiknäidendiks Faust - ta käis seda vist mingi 43 korda vaatamas. Tundub, et M&M on tema oma käsitlus sellest teemast. Ilgelt hea käsitlus minu arust.
Teksti loeti eesti keeles

Võib-olla on asi selles, et olen sarja esimest raamatut lugenud umbes 10 korda ja seda teist ainult 9, et järgi mõeldes tundub restoran mulle sarja parima raamatuna. Muuseas on minuteada selle raamatu järgi kirjutataud Vennaskonna lugu ''Maailma lõpus on kohvik...''
Teksti loeti inglise keeles

Minuarust parim Asimovi raamat mida lugenud olen. Tuleviklased kontrollivad ja poputavad inimkonda kuni see välja sureb. Ja siis mõtlevad nad enda jaoks välja diversiooniakti, mis põhineb inimsusel - relvadeks väiklus, armastus, kitsarinnalisus, suuremeelsus.
Teksti loeti eesti keeles

Väga nauditav jutukogu. Inimeste ''emotsionaalset loogikat'' vastandatakse robotite ''raudsele loogikale'', mis allub kindlatele reeglitele, mis on välja mõeldud inimeste poolt.
Teksti loeti inglise keeles

Tegelikult raamat mis minust üldse ulmehuvilise tegi, või vähemalt üks esimesi ulmekaid mida lugesin. Tagantjärele meenutades raamat natuke ehk ''punane'', ent see ei teinud teda teps mitte halvaks. Idee _hoopis_ teistsugustest elu(?)vormidest kelle eesmärk on hävitada world as we know it ei ole ulmekirjanduses väga haruldane, ent selles raamatus ona ta esitataud küllaltki omapäraselt. Raamat oli täiesti nauditav.
Teksti loeti eesti keeles

Sarja teine raamat, kus asi hoo sisse saab. Illianis kuulutatakse välja jaht sarvele, mida puhudes avaneb maa ja ajastute sõdalased asuvad puhuja selja taha. Sarv varastatakse pahalaste poolt, kes koos sellega plehku panevad. Raamatu lõpus jõuab Rand koos sõpradega lelule järele ja kriitilisel hetkel Mat puhubki sarve.
Teksti loeti eesti keeles

Parima saaga mida ma lugenud olen esimene raamat. Tolkieni meenutab põhiliselt oma seotuse ja maailma kujunduse pärast. Kuid siiski on tegemist täiesti originaalse saagaga. Esimene raamat tundub igav esimesel lugemisel, ilmselt ka veidi segane. Kui ma seda sarja teist korda lugesin oli asi hoopis teine. Juba esimeses raamatus on iga juhtumine seotud hilisemaga, iga unenägu tegelastel tähendusega. Sarja nautimiseks peaks lugedes käepärast olema kõik raamatud nii et viimaseid osasid lugedes saaks huvi korral meenutuseks jälle esimese kätte rabada. Neile kellele esimene raamat igav tundub soovitaks selle siiski ära kannatada ja järgmine raamat samuti kätte võtta. Seal hakkab action juba küllaltki alguses peale, lugejale saab selgeks kes on kes (enam vähem) ja Trollocite veri voolab üle kogu maa.
Teksti loeti inglise keeles

Õudselt mõnus iisiriiding igavateks talveõhtuteks. Väga mõnus ja voolav inglise keel. Sama pehme ja peategelast sujuvalt ülistav stiil on omane kõigile Harrissoni raamatutele, mida lugenud olen. Need on nagu James Bondi filmid mis külll ei jäta sinusse kasvama migit probleemi,ent mida on lihtsalt mõnus vaadata. Huumor on ka täiesti tugevalt olemas, põhiliselt paroodia vormis (muudes rattides on seda isegi rohkemkui ''The Stainless steel ratis''). Ia raamat mu arust.
Teksti loeti inglise keeles