Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

The Shining

(romaan aastast 1977)

eesti keeles: «Surmahotell»
Tallinn «Katherine» 1994

«Surmahotell 2»
Tallinn «Katherine» 1994

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
26
8
3
2
1
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (40)

`Hiilguse` näol on tegu äärmiselt mitmetahulise ja huvitav raamatuga, seda ka võrreldes 1980. a. romaani põhjal vändatud filmiga. Sellest hoolimata on raamatu poolt tekitatud tunded siiski vastuokssed. King kujutab oma teostes tihti raske lapsepõlve või muidu vussiläinud eluga inimesi, kes ei leia muud väljapääsu kui üritustes ühel ja teisel moel ümbritsevatele inimestele selle eest kätte tasuda. Ebameeldivad on pea kõik Kingi poolt kujutatud tegelased ning mida rohkem Kingi lugeda, seda enam tuhmub lootus, et kohtaks seal ühtainukestki tõesti toredat ja meeldivat homo sapiensi esindajat. Kui juhtubki, et mõni isend pole just kõige ilgem, korvab selle temale kirjaniku poolt omistatud tappev rumalus. Raske uskuda, et mõni suudab end sellistega samastada. Minul ausalt öeldes oli antud raamatut vastik lugeda. Kingi õudsus peitub selles, et ta masendab. Ja ikkagi panen ma raamatule hindeks viie, sest ta jäi meelde. Ja väärib Kingi muu loomingu seast esiletõstmist.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest üks paremaid Kuninga romaane: on kiirust ja hoogu, on tüsedust, aga liiale ei lähe.

Raamatu põhivõlu polegi süzhees ega ka tegelastes, mulle meeldis just see kuidas ta tehtud oli... Hakkab pisitasa ja vaikselt peale, kogub kiirust ning siis kusagil poole peal surutakse pedaal põhja. Ja põhjas (pedaal noh) on ta lõpuni. Ning õudne on ja igav ei hakka (nagu juhtub mõne tüsedama Kingiga). Siin on sageli öeldud, et kümme punkti. Vaat selle raamatu kohta ütleks ma ka sedasi.

Stanley «2001» Kubrik tegi sellest romaanist ka võrratu filmi, mida King ise aktiivselt ei salli. Minu meelest on see üks paremaid Kingi ekraniseeringuid. Seda verivärsket telefilmi ma näinud pole, aga kahtlen, kas Kubrikut on võimalik ületada.

Romaan on ka eesti keeles ilmunud, ja üsna jabura pealkirjaga: «Surmahotell». Tõlke kohta on raske miskit öelda, pole nii põhjalikult seda lugenud. (Mitmed tuttavad, kes on raamatut mitmes keeles lugenud, leidsid küll tõlkes lubamatuid liigvabadusi ja interpreteeringuid!)

Küll aga tuleb märkida, et kirjastus «Katherine» sai hakkama suure sigadusega, et andis romaani välja kahes köites. Sellel kohal kus esimene köide lõpeb, romaan alles õieti käima läheb. Nii, et kujutan ette, kuidas mingi keskmine eestlane ostis esimese köite, kus polnud kusagil märget, et esimene volume, luges ning pani õlgu kehitades käest. Ta ei pruukinudki märgata seda pisikest kirja, et esimese raamatu lõpp. Seda enam, et teine köide ilmus mitu kuud hiljem. Võimalik, et ma ütlen miskit ketserlikku, aga näituseks «Düüni» oleks võinud 3-s köites välja anda – see romaan kannatab liigendust – aga Kingi puhul oli see ilmne kuritegu inimsuse (loe: eesti lugeja) vastu.

Teksti loeti inglise keeles

Üks parematest Kingi lugudest eesti keeles. Polekski nagu miinuseid välja tuua, kuid minu meelest lõpp vajus natuke käest ära, aga see ei mõjuta hinnet eriti. Üks hea näide sellest kuidas peaks korralikku õuduslugu kirjutama. Samas võin öelda, et lapsevanematele (isiklikele) see lugu küll ei meeldinud (mis teha, paadunud realistid). Soovituslik lugemisvara õudusjutufännidele.
Teksti loeti eesti keeles

Ta"iesti lahe romaan. Minu jaoks ku"ll veidi liialt pikk, kuid siiski lahe.Igal juhul filmist parem. Tegelikult hindaksin seda romaani 5-- aga kahjuks ei ole see vo!imalik
Teksti loeti eesti keeles

Ei jätnud mingit erilist muljet - selline tüüpiline "... ja veetorudest voolas verd ning kujud tapsid inimesi" õudukas. Imelik oligi see, et kirjanik oli suutnud mittemillestki nii palju juttu kokku kirjutada ning lugemise ajal igav ka ei olnud.
Teksti loeti eesti keeles

Kui jätta kõrvale see nõme raamatu poolitamine, siis minu jaoks on see vaieldamatult parim Kingi raamat. Seda võib tõesti õudusromaaniks pidada, pinget hoitakse üleval väga hästi ja lõpuni välja. Kiidan.
Teksti loeti eesti keeles

Raamatus oli rõvedustega ehk liiga üle pakutud. Võib-olla. Samas aga peaks mainima, et raamat ise meeldivate killast. Omamoodi häiriv oli loomulikult see kaheks osaks jagamine, kusjuures teist osa pidi üsna pikka aega ootama (vähemalt mina), ometigi oli asi ootamist väärt. Tony mainitud 'Redrum' tundus pikapeale liig mõttetuks muutuvat. Nauditud sai pea igat peatükki, stiil ikkka 'kingilik'. Meeleldi vaataks ka eelmisel aastal WB poolt välja antud filmi, keeled räägivad, et pidavat hea olema. Eks nende Kingi filmidega kah ole, mõni tuleb hästi välja, teine aga langeb kuhugi E-kategooria filmide nimistusse. Mõni aga saab 'X-Files'ide osaks.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea, et oli ilge ja haige ja kõik need teised sõnad. Hüia-hott jube hea lugu. Minu pärast oleks võinud esimese osa üldse välja andmata jätta, nii ehk naa sattus teine osa mulle ennem kätte kui esimene. Oleks võinud vast veel haigem ja rõvedam olla. Kaks viit.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu siin juba mainiti, oli see raamatu poolitamine väga nõme, sest esimene osa oli nagu proloog alles.Tõlge oli kuidagi väga kahtlane ja peale originaalis lugemist ei saanud kohati arugi millest jutt käib. Kuid kokkuvõttes raamat ise oli fantastiline ning õudusjudinad, mida ma sellest sain, tekitasid rohkem mõnu, kui unetuid õid. Lausa uppusin sellese romaani ning enne käest ei pannudki kui läbi oli. Tuleb meelde kuidas oleks peaaegu auto alla jäänud kui tänaval kõndisin nina raamatus.Yks Kingi parimaid.Kõhklematu viis.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Üks vaheseid King'i teoseid, mille kohta voin ytelda, et toesti meeldis. Tegelased olid olemas, mitte ainult skeemidena, kellele pean luha luudele kasvatada, vaid tegelased, kelle arengut sai jalgitud, taitsa ponevusega kohe. Muidugi liigne lohisevus nagu Kingil ikka, aga kunstlikku oudusetekitamist siin ei olnud. Nagu Carrie''s naiteks. Mehe "hulluksminek" oli fantastiliselt kirjeldatud... Lopp jai natukene kummaliseks, nagu noaga katkiloigatud. Jalle yks tyypiline Kingi viga. Tihti mul alles tekib huvi tegelaste vastu, kui romaan ara lopeb. See oli kyll natuke parem, nagu alguses yteldud, tegelased said marksa rutem omaseks ... Olen nainud ka kaht filmi, need olid selles suhtes paremad, et oli ara voetud pisut lohisevaid tegevusi, samuti lopp oli parem... Yldse olen alati motelnud, et Kingi teoste pohjal tehtavad filmid peaksid paremad olema, kui teosed ise... Sest seal on eelkoige tegevus, mitte kujud, vaadatavad syndmused, mitte ettekujutatavad ja motisklemapanevad.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

See raamat sobiks küll paremini õuduskirjanduse valda kuna see võtab küll une, kuid mitte millegi ebamaisega vaid päris maiste mõrva-ja hirmutegudega. Raamatu kõige räigem leid oli vannis lamav uppunud naine kes, ka lagunevana lapsi hirmutab ja millegi pärast elus on.Raamatu kiituseks peab ütlema, et see oli ikka tublisti parem kui film.Kõige lapsikum oli probleem REDRUM`iga, mitte keegi ei suutnud sellest aru saada ja see jäigi lõpuni lahendamata.Kuid hoolimata imelikest möödapanekutest soovitan kõigil seda lugeda, paar unetut ööd on vähemalt kindlustatud.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Pole veel kohanud ühtegi Kingi teost (ausalt öelda olen vist ainult umbes viit lugenud), millele võiks alla viie panna...Alati on piisavalt põnev ja kõhedusttekitav...
Teksti loeti eesti keeles

Eespool on imelikke märkusi, kas sa, seidi,ikka süvenesid raamatusse ? REDRUMtuleb tagurpidi lugeda, nii vihjeks.Teiste arvamusi, mis olid kiitvad, toetan.
Teksti loeti eesti keeles

Einoh, kõik on nii nagu varasemad hindajad ütlesid: raamat on lihtsalt HEA.Sai sellesse tõesti sisse elatud ja ega hirmuvärinadki tulemata jäänud. Iga kell 5
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on iseenesest hea, aga lõpp kaldub põnevus seebiooperisse. Kui mõned kaasarvustajad pidasid Iköidet kehvemaks,siis on minu arvamus natuke teine. Kuid kui The Shiningust filme vaadata, siis tuleb ka raamatu mõte paremini välja
Teksti loeti eesti keeles

Ise enesest mitte ei meeldinud. Ja kuidas saigi kui kogu see tegevus oli lihtsalt "hulluks ajav". Minule see eriti ei meeldinud kuidas mingi manjakk seal mudkui retsisda tahtis.
Teksti loeti eesti keeles

No nii, selline ta siis oli, see Kingi parimaid romaane... Kui see oli parimaid, siis ma ei tahakski tema halvemaid teoseid lugeda, sest ei kujuta ette, missugused need veel olla võivad. Sisuliselt on King mulle ebasümpaatne, alates hetkest mil teda lugema hakkasin kuni siiani. Milleks teda kiidetakse, ei taipa. Õudust sealt otsida on mõttetu üritus, mina isiklikult ei poolda selliseid klisheedest kokkuklopsitud jutte. Pikk oli ta tõesti, mis tuli minu arvates asjale pigem kahjuks, sest aeg-ajalt tuli tappev igavus peale ning soov raamat käest visata. See kaheks jaotamine mind eriti ei häiri, sest sain mõlemad osad korraga ning seega oli võimalus nii öelda ühe jutiga otsani jõuda.
Teksti loeti eesti keeles

Viis, sest väegade hea raamat ikkagi ja King ikkagi, aga kaks veikest põhimõtte pärast virinat: esiteks - alguses ei saanud lugu hästi vedama ja teiseks - nu misjaoks see õnnelik lõpp seal siis nyyd? See tundus kuidagi ootamatu ja kohatu ja lausa syndsusetu. Krdi american happy-end-minded-readers ;) kellega arvestamine ilmselt sellise ootamatu lõpetuse põhjustas.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Iseenesest poleks ju vigagi, aga kuidagi masendav oli teine. Kõige positiivsem oli minu jaoks Halloranni isik, eriti tema kihutamine lennujaama (kes on lugenud, see teab). Teised ja kogu tegevus üldse ... mk-mm. Kurb ja kuri jutt, aga ikkagi tüüpiline King. Soovitus nõrganärvilistele ja hea kujutlusvõimega inimestele: ärge üksi olles lugege, eriti kui on õhtu, varjud pikad ja maja vana.
Teksti loeti eesti keeles

See oli ju päris tihe ja hirmus tükk. Lõpu üle võiks viriseda, kuid tervikuna oli ikkagi haarav romaan. Muidugi mitte nii haarav, et ise midagi oma ümbruskonnas kartma oleksin hakanud, kuid seda olekski raamatult liiga palju nõuda. Viis miinus.
Teksti loeti eesti keeles

Yx paremaid Kingi teoseid, kuigi pole kindel, kas "needful things" ikkagi mitte etem ei olnud neist romaani mo~o~tu asjadest... kuigi "Udule" jäävad nad kyll mo~lemad alla. Pikkus oli tal mo¤us, kuigi karusmarjapo~o~sastele kahjulik (said raamatut lugedes tyhjaks), ja samuti ka jutustamislaad, meeleolu, mis jutus valitses... Klisheed olid seal kindlasti sees, aga neist punuti äärmiselt osavalt midagi meeldejäävat. Elus hotell... see oli veider mo~te. See oli miski, mida nautisin, ja mis ei tahtnud filmist eriti hästi selguda, kuigi nägin seda vaid po~gusalt, poole silmaga. Jah, Kubricku film oli hea, ja mul on kahju, et seda vaid korra näinud, ning siis ka muu tegevuse ko~rvalt. Kahe osana ilmutamisega mängis Katherine mulle aga paraja vingerpussi. Nimelt ei taibanud ma ise ka vaadata, et esimen osa see, ja lugesin ja lugesin ning mo~tlesin, et kuidas nii lyhike, ja miks nii ja kuidas ta juba lo~ppema hakkab. Siis tuli viimane lehekylg... ma olin juba täielikus hämmingus, et kas polegi siis sama asi ja et mis nyd lahti on, ja siis loen - teine raamat veel tulemas. See rikkus mo~nel määral mu lugemiselamuse. Oli ju esimene osa hoolimata oma proloogilikkusest täis mystikat, varjatud ootusi... ja jälgides selle taustal, kuis lo~pp yha läheneb, kerkis mu hinge väike pettumus. Ma ei olnud rahul sellega, et teos nii vara lo~ppeb, et syndmused nii kiiresti arenevad, nagu lehekyljed näitamas. Ja ei olnud ju eespool ka vihjet sellele, et vaid pool raamatut mul näpu vahel - see sai kirjastusel kenasti sellele ko~ige viimasemasemale lehekyljele peidetud. Teine osa oli näpu vahel juba kindlam, kuigi hinges pesitses habras ootus, lootus, et on ehk veel kusagilt tulemas see kolmaski...Jah, "The shining oli mu jaoks tsipake liiga lyhike. Ja see oli ka ta ainus puudus.
Teksti loeti eesti keeles

Väga võimalik, et SK parim raamat. Aus "4", st julgen soovitada. Kannatab muidugi tüüpilise "rasvumise" all, nii et tõtt tunnistades läksin millalgi diagonaalile, seda enam, et olen näinud mõlemat filmiversiooni.

Sellega seoses - maitse küsimus muidugi, aga minule isiklikult tundus 1980 tehtud filmivariant mäekõrguselt parem. Võib-olla olin ise seda nähes noorem ja värskem, mine tea, aga sellesse 1997 tehtud miniseeriasse ei suutnudki sisse elada - sihuke tüüpiline igav seep. Seevastu Kubricku versioonis - kui ikka Jack Nicholson oma maniakilõusta kirvega puruks hakitud ukse vahelt sisse pistis ja rõõmsalt hõikas "Darling, I`m home!" ... ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Täielik nauding! Eriti see, kuidas jutt käima läheb ja kuidas salapära isegi lugejal kaenlaalused higiseks võtab. Kulminatsioon oli tõeliselt karm. Kuid igal juhul soovitaks enne raamatut lugeda ja siis filmi vaadata! Raamatuga jätkub põnevust kauem!
Teksti loeti eesti keeles

Vaidleksin kõigepealt vastu neile kelle arvates Stephen Kingi tegelased on ebameeldivad. Minu meelest on nad inimesed oma hirmude ja minevikuga. Kas on siis tõesti raske mõista isa, kes on kogemata oma pojale haiget teinud ja ei suuda endale andestada. Võibolla on ka minus hullumeelsuse pisik, kuid ma pole veel kohanud välja mõeldud tegelasi, keda ma paremini mõistaksin. Samuti on mul negatiivne arvamus Stephen Kingi ekraniseeringute kohta. Kui juttudes põhirõhk asetseb tegelaste sisemaailmal, siis filmides näeb ainult tegevust. See tekitab tunde, nagu vaataksid moosipurki, millel kaas nii kõvasti peal, et kohe kuidagi ei saa sisu kätte.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuke jutt, mida ma Stephen Kingilt lugenud. Ja arvatavasti ka parim. See on selline raamat, mille kohta ma ütlen:"Perfektne Õudukas!" Kui keegi arvab, et on õudne õudukafänn, kuid ei ole lugenud Stephen Kingi pole ta ühtegi õudukat lugenud! Hirmuhotell lööb lugeja sõnatuks. Ei saagi pihta, et kas see mees on halb või on viga hotellis. Alles lõpus saab teada, et hotell on kuri. Tasemel raamat. Täielik viis! Kahe plussiga!
Teksti loeti eesti keeles

Varem ma arvasin, et raamatud ei ole võimelised õudust tekitama, aga seda teost lugedes käisid judinad mitu korda üle selja.
Teksti loeti eesti keeles

Mul on tunne, et olen seda raamatud juba kunagi arvustanud, aga millegipärast ei leidnud ma oma arvustust kuskilt. Täiesti lugemiskõlbulik raamat. Lugesin seda küll võrdlemisi ammu, kuid midagi on ikkagi veel meeles. Kas see nüüd väga õudne oli, see on maitse asi, aga põnev oli küll. Igatahes parem kui samanimeline film. Tubli neli
Teksti loeti eesti keeles

Kui aus olla, siis ma ei lugenud Shiningut. Lugesin Surmahotell 1 ja 2.

Millest alustada? Tegemist on tõelise meistriteosega, väga hästi kirjutatud, väga hea õhustikuga jne. Natuke häiris see, et mul oli meeles filmi-neegerkokk. Selline muhe tegelane, kes läbi jubeda lumetormi hotelli poole sõidab ning kes koksatakse seal kohe maha. Täiesti sürr... Milleks nii palju aega kulutada tegelasele, kes kohale jõudes kohe maha lüüakse?

Aga King ei löönudki. Ainult lõualuu puruks ning muidu sandiks. Kuid ellu ta jäi. Ning see oli loogiline. Milleks kogu seda jama, kui tegelane ei suuda sihtkohas kümmetki sammu teha... Milleks anda pilt tema eluolust ning sellest, mismoodi ta hoolib poisist.

Kui nüüd jõuda raamatu, trükise endani, siis... tegemist on ilge kõntsaga. Esiteks, kes kurat tõlgib sõna "Shining" Surmahotelliks? Ajukahjustusega inimene? Ei tea. Kui see ei kõlanud piisavalt seksikalt, siis on lõputult teisi ja normaalsemaid variante.

See krdi "Surmahotell" on meil aastaid riiulis olnud. Iga kord olen ma sellest silmad üle libistanud, kuni Jyrka lõpuks halastas ja ütles, mis see tegelikult on. Seda ma kirjastusele ei andesta! Ning ka mitte haruldaselt haledat kaanekujundust, tagumikus küljendust ning äärmiselt sitta köidet. Kurat! Teha meistriteosest selline käkk, selleks peab olema ajukahjustus kuubis.

Teksti loeti eesti keeles

Lugesin 1994 aasta "Surmahotell" pealkirjaga versiooni.

Kubricku "The Shining"-ut on ilmselt paljud näinud, on ju praeguseks tegu filmiklassikaga. Muide, film ise oli algusaastatel paljue jaoks selline "meh" aga aastakümnetega on ta paika vajunud ja saavutanud vähe teistsuguse hinnangu. Aga tegelikult ma ei taha (veel) rääkida filmist, eriti kuna film ja raamat on mitmes mõttes erinevad.

"The Shining"... st, ma pean ütlema, et ma pole nõus kasutama "Surmahotelli" pealkirja, see on niiiiii vale. Jah, see võiks tehniliselt olla pealkiri aga autor on pannud midagi muud, austame teda. Lisaks võib "Hiilgus" tekitada mulje, et lugesin teist, uuendatud ja parandatud väljaannet, mis pole ka õige. Las olla siis originaalkeelne.

Teine katse. "The Shining" on pandud "õudukate" patta, mina ise nimetaksin seda esimeses pooles psühholoogiliseks romaaniks, mis teises pooles tuure üles kogudes ning inimhinge sügavustesse sukeldudes sisaldab järjest rohkem õudseid noote. "Õudukas" kipub olema selline mittemidagiütlev kerglane väljend, mida visatakse nende raamatute kohta, "mida korralikud ja normaalsed inimesed ju ei loe" . On ju ka mitmed selle raamatuga Kingiga tutvust sisseseadnud inimesed, et polnud üldsegi nii hirmus, hoopis huvitav ja põnev, samuti plaanitakse veel tulevikus Kingi lugeda. Ehk siis - hea raamat on hea raamat, olenemata žanrist.

Peategelaseks on perekond Torrance, ema Wendy, isa Jack ja viieaastane poeg Danny. Jack Torrance on oma elus mõnevõrra ummuksisse jooksnud kirjanik, kes on kukkunud pudelisse ning kelle enamasti rahuliku pealispinna all pulbitseb jõhkard. Kuna Jack ei saa enam väga kusagil tööd siis võtab ta vastu nö. majahoidja töö talvehooajal mägises hotellis nimega Overlook. Täpsemalt on vaja, et keegi hoiaks peamiselt katlasüsteemil silma peal ning niimoodi perekond valmistubki talve üle elama keset sadasid numbritubasid.

Poeg Danny on keskmisest tundlikum poiss, tema tajub kohe alguses, et hoone peidab endas süngeid mälestusi. Maja hakkab aga mõjutama ka teisi pereliikmeid... ja rohkem ma sisust ei räägiks.

See on laias laastus ka filmist teada. Kui film kõnnib pigem üsna lihtsaid radu siis raamat on tegelikult just esimeses pooles lugu ühest keskmisest puntras perekonnast, kus nii isa kui laps on sellised mitmes mõttes... teistsugused. Raamatu tugevus asubki just psühholoogilises pooles, kus kirjanik avab alkohooliku maailma nii läbi ta enda kui läbi pereliikmete silmade. Mingil hetkel tuleb mängu ka ulmeline komponent ning eriti just film ongi selline lihtsakoelisem hirmukas, kus inimesed hakkavad veidrusi ja jubedusi nägema ning teineteist kirvega taga ajama.

Raamat on aga minu silmi allegooriline mõistulugu, kus küll vähe ulmelises kuues räägitakse lugu alkohoolikust, kes ühel hetkel vaimuhaigestub rängalt ning võtab niimoodi ka kogu pere kaasa. Või Danny, kes on pidanud juba pisina puutuma kokku lahutusmõtteid mõlgutavate vanematega. See, et raamatus on ta vaimset ülitundlikkust veel mitu vinti üle keeratud, on jällegi vaid minoorne detail - ulmekuue all räägitakse ikka seesama vana keeruline lugu, kus ahastuses ema ja peksasaav poeg üritavad kuidagi pere koos hoida, igaüks omal viisil.

Raamat ja film erinevad mitmes olulises punktis, enda silmis võib filmi raamatule kõrvale vaadata küll aga võrreldavad pole nad kuidagi. Jah, Jack Nicholson portreteerib ägedalt Jack Torrancet aga näiteks Wendy on filmis ikka nõrgavõitu. Üldse on filmi ja raamatu rõhud täiesti erinevatel kohtadel.

Kirjastus Katherine andiski omal ajal välja füüsiliselt pisikesi ja uskumatult sita küljenduse ja olemusega raamatuid, pole see raamat kuidagi erinev teistest. Kuna pole originaali lugenud siis ei oska võrrelda, minu arvates oli ladusalt loetav ja midagi väga veidrat ei hakanud tõlkes küll silma, häirivaid trükivigu ei olnud ka. Seega raamatu kehvake füüsiline olemus ja väärt sisu - märksa parem kompott kui vastupidine variant.

Kusjuures praegu lugesin 2018 aastal välja antud uusversiooni kohta käivaid kommentaare, kus heideti ette kehva toimetajatööd ja trükivigu. 1994 aasta versioonis ei olnud ei Wedy ega Weny nimelist naist, punktid-komad olid ka omal kohal - äkki on vanem versioon hoopis parem lugemiseks...?

 

Julgen seda raamatut soovitada näiteks esimeseks Kingiks, siin on ta noorusaja kiiret minekut (tegu on ta kolmanda romaaniga) aga on juba tunda, et inimene oskab kirjutada ja karaktereid kenasti välja joonistada. Ning jah, on tõesti ka õudne.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kaimar Karu
1980
Kasutaja rollid
Viimased 15 arvustused:

Tõepoolest, teine osa "Dark Tower"i saagast on siiani loetuist kõige mõistuslikum. Eelpoolkirjutaja mõtiskles selle üle, kas tegu on eri maailmadega või hoopis sama maailma erinevate epohhidega. Tõepoolest on see üsna raske küsimus vastata. Säilinud laulukatkete ja muude sarnasuste põhjal võib arvata, et tegu on sama maailmaga,liiga suurte erinevuste tõttu (nagu näiteks kolmanda osa küberkaru) võib siiski aga aimata erinevaid maailmu. Tegelikult ehk hoopistükkis paralleelmaailmad. Igal juhul, kui tegemist on sama maailmaga, peab seal olema juhtunud midagi väga drastilist. Seesama eelpoolnimetatud kolmanda osa küberkaru kuyjutab endast ''bearzilla''t, kes oli vist ~50 jalga kõrge ja kes lõhkus oma hullusehoos kuivanud puid. Peas pöörles karul satelliidiantenni meenutav seadeldis, mis vist kunagi täitis haistmisorgani ülesannet (pole veel seda osa lõpuni lugenud, ei oska päris kindlalt öelda). Idee, mida ma püüan väljendada, on see, et vaevalt meie maailma juures midagi päris sellist toimuma hakata saab. Küll võib aga, tsiteerides Mari Petersoni öelda, et Stephen King on hoiatuskirjanik ja selle alusel väita, et Rolandi maailm on Kingi visioon meie tulevikust. Well, anyway, igatahes oli teist osa lihtsam ka lugeda, sest pikki kirjeldusi oli vähem ja tõepoolest, Eddie''t puudutav osa oli piisavalt põnev, et öö saabudes raamatut käest mitte panna ja edasi lugeda, kuni tekst silme ees kirjuks muutub. Huvitavoli lugeda ka Detta slängi, millest aru saamine kohati raskeks muutus. ''Lobstrosities'' olid toredad, mõnes mõttes isegi sümpaatsed ja kahju hakkas neist, kui neid kividega loobiti ja maha lasti. Muide peab mainima ka seda, et selle raamatu tõlkijale tuleb vaid kaasa tunda,sest kuidas panna ameerika slängi eesti keelde? Ühesõnaga, kui vähegi kätte satub,tasub kindlasti lugeda.
Teksti loeti inglise keeles

Ei olnud sugugi niisugune, nagu ma oodanud olin. Tahtsin nimelt õudust ja pinevust, paraku aga peale unenäoreaalsuse (huvitav konstruktsioon!) midagi erilist ei olnudki. Meenutused, meenutused, meenutused, väikeste poiste purustatud munandid jne. Ainus koht, mis tõesti meelde jäi, oli järgmine: (umbes) "she was turning black in fire, her skin cracking open". Ostsin endale kõik 4 raamatut, alustasin lugemist ja mõtlesin, et õigem on kõige esimese kohta arvamus ära kirjutada, muidu seguneb hiljem teiste osadega. Kingi keele kohta (varem olen teda lugenud vaid eesti ja vene keeles) peab ütlema, et suhteliselt raske. Ta kirjeldab väga palju ja seda üsna mittetavaliste (et mitte öelda ebatavaliste) sõnadega. Võrreldes näiteks John Grishamiga, kelle raamatu ilma kordagi sõnade tähendust otsimata läbi lugesin, oli selle puhul alguses tükk tööd (ega tegelikut ju kooli inglise keelega peale primitiivsete lausete hakkama ei saagi). Tegelikult 4+. Keskmisest raamatust ''way better''.
Teksti loeti inglise keeles

Pikka aega oli mul ettekujutus, et autoriks oli Stephen King. Nüüd aga pika uurimise peale sain teada, et hoopis Stephen Laws. Selline eksitus ütleb aga kõik - raamat on väärtuslik. Teda oli mõnus lugeda, stiililt meenutas Kuningat, seega on arvata, et ta tema pealt ka maha viksitud. Elamus missugune, soovitan soojalt ja õhtuti.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea raamat. Väga hea. Põnev,hoogne, uudne (lugemise hetkel). Koht aga, kus ajud sõjamasinatesse topiti, oli vääääga igav hetkeni, mil algas mäss. Oleks võinud olla avaldatud kõvakaanelisena, oleks saanud korralikult riiulisse panna. Soovitan kõigile,kel see veel lugemata.
Teksti loeti eesti keeles

Sisu oli hea, aga liiga veniv. Keskel lugesin pingutusega, lõpp muutus veidi huvitavamaks. Tõlge oli minu arvates algeline, andmata edasi Zelazni stiili. Tegelikult aga oli see siiski mõnus raamat, mida paraja tuju korral on täiesti võimalik nautida.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat seostub mulle millegipärast raamatutega "Põrgukoerad" ja "Trifiidide päev". Midagi sarnast jookseb neist kõigist läbi. Kindlasti mitte tema parim teos, kaugel sellest. Kui aga aega üle, võib ju kätte võtta, ega ta siis nii halb ka ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Selle stiili ramatutest üks paremaid. Ainus raske moment oli vanast inglise keelest aru saamine, tekst ei olnud just kuigi kaasaegne. Eks raamat liigutas paljude kirjanike mõtteid sellele rajale, niisiis ilmusi pärast seda raamatut veel lugematud samasisulised, seekord aga sopakirjanduse hulka kuuluvad teosed. Kellel aga vähegi viitsimist, võiks raamatu siiski originaalkeeles läbi lugeda. Igal juhul stiilne. Viis plussiga.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin selle siis eile läbi. Kaks tundi võttis aega, seega häbematult vähe. Raamat oli minu arvamust mööda ääretult hea, kuna sisaldas just parajal hulgal psühholoogiat, oli põnev. Kurb aga, et lõpplahendus poole raamatu peal selgeks sai (tundus, et olen midagi sellist juba varem lugenud). Raamatu enda vigadeks olid meeletud poolitatud sõnad, mis ometigi ühel real, kirjavead, tobe font. Tundus, nagu keegi oleks ta põlve otsas valmis vorpinud ja samal kujul kirjastusse visanud, kus see läbi vaatamata tuhandeks koopiaks vorbiti. Raamatul ei olnud ka ilmumise aastat (või ma lihtsalt ei leidnud seda?). Ühesõnaga, minu ükskõik milline referaat oli kah paremini vormistatud ja kujundatud. Tekst aga oli vabalt viit väärt.
Teksti loeti eesti keeles

See oli teine raamat, mida ma Crichtonilt lugesin, esimeseks nimelt 'Andromeda ...'. Raamat oli stiilne ja puhas, st. toimuva jälgimine kerge. Ei olnud kohti, mille taha takerdudes oleks tulnud tahtmine raamatut kõrvale panna. Film aga, mis seal imestada, oli täielik ebaõnnestumine. Pime, segane, igav.
Teksti loeti eesti keeles

Jahhhh, arvata on, et saaga jääb ajalukku. Olen siiani kõik Tarzani-raamatud läbi lugenud, alustades siis sellesamuse 'Ahvide kasvandikuga'. Pean aga nentima, et tegin seda eelkõige sarja jätkamise huvides, et pilti kokku saada. Pidevalt tundus, et kusagil tema raamatutes on hetkel toimuv juba olnud. Tegelikult oligi nii, et kurja eesmärk jäi alati samaks, vahetusid vaid kurjuse käsilased. Quite boooooring.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat oli hea, seda vaieldamatult. Võrreldes Burroughs' Tarzani-saagaga on on see teos ikka tüki maad parem. Jutt käib sellest, kuidas üks mehikene järsku Veenusele satub, kuidas seal kõik nii veider ja sombune on ja mingisugused kummalised loomad... Loomulikult on see ajaviitekirjandus, tõsiselt seda võtta ei saa, ometigi jahin ma praegu selle sarja teisi osi, seni kahjuks tulutult. Muide, ETV-s linastuvas Tarzani-saagas oli ühesse ossa sisse toodud ka Carson Napier, sellesamuse raamatu peategelane.
Teksti loeti inglise keeles

Lapsik, ääretult lapsik, mõte kaob lugemise ajal ära, ääretu venitamine. Tekkis tahmine pooleli jätta, aga uudishimu sundis ikka tagant, nii et midagi tas ikka oli. Ehk oli probleemiks ka vene keel, mis ei suuda edasi anda kõiki Kingi nüansse. Kui aga võtta teda raamatuna, mis on kirjutatud SK tütrele, on ta muinasjutt ja selleks täiesti sobiv.Muide, lisaks järgmisele arvustusele - The Standiga on asi seotud seda kaudu, et Flagg, võlur, on sama ja tegelikult peaks Flaggi veel teisteski SK raamatutes kohtama.
Teksti loeti vene keeles

Raamat, mille lugemist ei kahetse. Stephen Kingil on omapärane stiil ja seda võis kergelt ära tunda ka selles raamatus, kuigi nende tõlgetega ju on nii, nagu on. Pooli asju ei suudeta talutavasse eesti keelde nii ümber panna, et säiliks originaalkeeles väljendatud põnevus. Sellest on kahju. Raamat ise oli põnev ja huvitav, kasutatud oli mitmeid elemente, mida võib kohata SK teisteski raamatutes. Kursiivis teksti tegelaste mõtetega oli tükk maad vähem, kui "The Shining"us, mis jällegi hea, sest kõike ei ole võimalik tõlkida ja nii läheb seegi haige mõte, mis seal oli, kaduma. Kel võimalik, soovitan lugeda inglise keeles, annab palju juurde.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatus oli rõvedustega ehk liiga üle pakutud. Võib-olla. Samas aga peaks mainima, et raamat ise meeldivate killast. Omamoodi häiriv oli loomulikult see kaheks osaks jagamine, kusjuures teist osa pidi üsna pikka aega ootama (vähemalt mina), ometigi oli asi ootamist väärt. Tony mainitud 'Redrum' tundus pikapeale liig mõttetuks muutuvat. Nauditud sai pea igat peatükki, stiil ikkka 'kingilik'. Meeleldi vaataks ka eelmisel aastal WB poolt välja antud filmi, keeled räägivad, et pidavat hea olema. Eks nende Kingi filmidega kah ole, mõni tuleb hästi välja, teine aga langeb kuhugi E-kategooria filmide nimistusse. Mõni aga saab 'X-Files'ide osaks.
Teksti loeti eesti keeles