Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Ende ·

Die unendliche Geschichte

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Ilma lõputa lugu», Tallinn «Tiritamm» 1996

Hinne
Hindajaid
7
2
5
4
1
Keskmine hinne
3.526
Arvustused (19)
Laur Salundi

Pätsab siis poisike BBB kuskilt KKK raamatupoest mingisuguse lookese ja lippab seda koolipööningule lugema. Muidugi satub ta selle raamatu kaudu fantaasiamaailma, mis tarvis päästa. Ütleks kohe ära et selle päästmisega lõpebki see huvitav osa. Edasi juba niiii igav jahumine et (ei mäletagi mitu korda seda lugu lugedes haigutasin, aga ikka tublisti). Ehk nigu öelda, maraton algab alles teisest poolest ja siis tuleb lõpuni kannatada. Kogu selle olemusega meenutas millegiperast sedasamust 6paki (wai kelle oma see nüüd oligi) laulu: ``See lõputu laul`` (vist oli ikka??). ütleks kohe et selle loo teise poole oleks võinud jätta tegemata või siis oleks tulnd teha lühemalt. Loodaks muidugi et edaspidi saan ikka mingisuguseid lõpuga lugusid lugeda, aga enam mitte selliseid niiiiiii pikki ja pealegi ilma lõputa lugusid. Fantasy kohta jubedalt igav tegelikult ja filosoofilise teose kohta kuidagi tühi. Aga kui aega on ja tarvis õhtul magama jääda siis, miks ka mitte.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mina ostsin selle raamatu tegelikult just tolle laulu "Neverending story" pärast. Üks kord, kui film on parem, kui raamat - film nimelt lõpeb poole pealt ära. (Sinna on küll juurde poogitud eht-holliwoodlikku rämpsu, aga see selleks). Kõlab õelusena, aga tolle laulu video on veel parem - nimelt umbes kolm minutit seda ideed ongi, mida läbi kogu teose lohistatakse. Kogu story ja sisu loogiline seotus polegi nii paha, on päris huvitavaid ideid ja vaatenurki, aga kohutavalt, mõistuströövivalt venitatud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Esimene osa täitsa loetav tükk, kuid edasi ... Tunne on, et ME tahtis kirjutada midagi head. Olekski nii, kui lugu lühem teha. Praegu aga venib ja venib. Puhtalt sellest kehv hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks parimatest mida ma lugenud olen. Nii filmi mõlemad osad kui raamatu omad. Paneks kohe terve hunniku viisi. Lokkav fantaasia ja pean vaimustusega märkima, et ei mäleta mingitki kordumist tema jutus. Sillas. Mai tea kas keegi pani tähele, et peatükid olid tähestikulises järjekorras ja esindatud oli terve tähestik. Huvitav kui palju nad higi valasid ja mõistust pingutasid et seda eesti keelde ümber panna.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Einoh .. vabandage väljendust, aga... täielik saast. Minu meelest mingi lapselik jampsimine .. no eelkooliealised veel võivad lugeda aga juba vanemad küll mitte... konkurentsitult nõmedaim "ulme", mis iial mulle kätte sattunud.

(Hiljem) Mõistan, et nö "lasteulmega" tegu. Kuid nimetatud zhanr võiks olla kirjutatud nii, et "suured tädid ja onud" saaksid muheledes lehte keerata, mitte ei tarvitseks raamatut ja pead vaheldumisi vastu seina lüüa...
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Ma ei ütleks, et ta nõmedaim ulme on, mida loetud sai. Loomulikult on ta suhteliselt lapsik, võib-olla et ongi lastele mõeldud. Kahjuks rikkus raamatu teine pool üldiselt toreda mulje ära, tundus, et autoril hakkas fantaasiast puudus tulema, aga lõpetada ka ei raatsinud. Miks, sellest ma aru ei saa. Mina isiklikult oleks romaanile tunduvalt varem lõpetuse teinud. Ometigi oli ka siin omad briljantsed leiud ning steenid, mida lugedes oli raske tõsiseks jääda. Just need teevad sellest raamatust raamatu. Ja veel midagi... Igal juhul mina kavatsen seda oma lastele küll soovitada, sest lastemuinasjutuna on ta igati väärt kraam.
Teksti loeti eesti keeles
Grey

Raamat on hea, selline paras ports fantaasiat. Ühesõnaga igati meeldiv lugeda. Väiksel poisil Sebastianil tulebpäästa terve võlumaailm. Ka filmid, mis selle põhjal on tehtud tasuvad täiega vaatamist ära, ehhki viimane osa tundub natuke liiga naiivne olevat, aga vaatamisrõõmu see eriti ei vähenda.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

See raamat ei vaimustanud mind peaaegu üldse. Vaid nii palju, et päris ühte panna ei taha. Nimelt asi selline, et "Ilma Lõputa lugu", kui lasteraamat on hea, kuna fantaasia lend on vägev, aga kui ulme, mis on mõeldud täisealistele, ei ole eriti midagi väärt. Minul ei olnud võimalust seda raamatut lapsena lugeda ning seetõttu ka selline arvamus. Mina lugesin seda 19 aastasena ning siis tundus ta mulle lihtsalt liiga lapsik. Kuigi fantaasialend oli kirjanikul hea, sellele vastuvaielda ei saa. Üldiselt üldse fantasy kirjutamine nõuab palju fantaasiat, juhul kui see ei ole mingi mütoloogia ümberkirjutamine. Olen seda ka filmina näinud ning nii hämmastav kui see ka ei ole, siis filmina meeldis mulle palju rohkem, kuna see oli lihtsalt "värvikam". Mis minule jalgu hetkel jäi oli see pidev venitamine, jutul ei tule ega tule mittemingisugust lõppu. Muidugi eks ta siis teisest küljest olegi ju "lõputa lugu", kuid vähe sellest idee oleks võinud parem olla ja oleks võinud vähem seda jampsi venitada, oleks huvitavam olnud. Kuid siiski lasteraamatuna on ta igati hea.
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Mis puutub sihtgruppi, siis on jah lasteraamat. "Muumitroll" on lasteraamat, "Kääbik" on lasteraamat, "Krabat" on lasteraamat, "Alice imedemaal" on lasteraamat.Need kõik on HEAD lasteraamatud. See ei muuda neid kriipsugi võrra kehvemaks ei Hesse, Hamsuni, Davies´i, Bulgakovi või Krossi täiskasvanutele suunatud hääst kirjandusest. Hea lasteraamatu lugemine on võtmi hea täiskasvanute kirjanduse mõistmiseks ning selle kirjutamine tegelikult isegi raskem. Sest ei Hesse ega Bulgakov ei pidanud kordagi hoogu maha võtma, jälgimaks, kas nad ikka suudavad mõtte edasi anda. Kes ei mõista - oma viga! Ja ei vaidlegi. Lastekirjanik peab looma mudeli, mis on sama kirgas, kirju ja komplitseeritud nagu elu isegi, samas jälgides, et see oleks lapsele huvitav ning arusaadav. Ning tõeliselt head lastekirjanikud põimivad kogu selle konstruktsiooni vahele ka mitmeid kihte, mis avanevad ning muutuvad nauditavaks alles teatud vanuseni jõudes, mõned alles täiskasvanuks saades. Nii et põlglik käevibutus "pähh, lastekirjandus" on minu jaoks rohkem rumaluse kui intellektuaalsuse ning materjalist üleoleku näitaja. Seda muidugi ainult siis kui tegemist on hea lastekirjandusega - mida "Lõputa lugu" kahtlemata on. Vabandust kui ärritusin.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Saara

Mh, mitte ei saa aru, mis teil kõigil siin viga on. Tegu on lasteraamatuga ja 19-aastastel loikamitel pole vajagi seda lugeda - kui, siis mõnele pisivennale ette (juhul kui pisivend mingil müstilisel põhjusel ise lugeda ei oska). Muidugi on täiskavanutele igav. Aga igale normaalsele lapsele on näiteks Lovecraft igav. Või Christie. Zelaznyst rääkimata. Lapse jaoks raamatu võlu selles seisnebki, et kogu aeg juhtub midagi. Igas peatükis ootab uus ja põnev seiklus, mis on teisest väga erinev. Ja muide: film võib olla hollywoodlike efektidega, aga tehtud on ta hoopis Saksamaal - vist? Vähemalt seal neid kääbustekoopaid ja lohemulaaže näidatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Lily Tamm

Võimalik, et tegu oli lastekaga,(ilmselt) kuid hea lastekaga või olen ma veel piisavalt laps, et seda heaks pidada. Kuid see on üks teine lugu, mida räägitakse mõni teine kord.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Hmm. Ka mulle meeldis. Sellele loole viletsa hinde panemine on nagu Potterile viletsa hinde panemine. Nagu lapse joonistuste mõnitamine, julm ja mõttetu...
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Mitte just nõnda lastekaitse tujus:) kui mõned eelkirjutajad, aga siiski, fantaasiat on selles raamatus küllaga.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Oeh, oli küll pikk ja vahel lausa tundus, et ka lõputa. Esimene osa, mis sisaldas Fantaasia päästmist, oli päris põnev ja huviga loetav, aga sellest autorile ilmselt ei piisanud. Otsustas veel paarsada lehekülge juurde kirjutada ning ära rikkuda kõik, mis hea oli. Ei olnud hea ning mulle tundub, et ka lasteraamatuna mitte. Liiga pikk ja veniv ning kohati ka ilma selge sihita. Seiklused eksisteerisid ainult seikluste pärast. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Bix Pokupoeg

Ei tea miks küll on sellele raamatule siin kommentaarides liiga tehtud. Mina olen Lõputa lugu päris mitu korda üle lugenud ja iga kord sealt midagi hingele leidnud.Idee fantaasiamaailmast pole uus, küll aga on selles raamatus fantaasiamaailma idee ülimalt hästi kirjeldatud. Kusjuures see teine osa oli palju sügavmõttelisem ja vajalikum kui esimene. Näiteks kohalik hullumaja - viimane peatuspaik inimestele, kes on fantaasiamaailma nii ära eksinud, et enam tagasi ei pääse. Võtab tegelikult kõhedaks, kas pole.Mina hindan seda raamatut piisavalt kõrgelt, et teda iga inimese kohustusliku kirjanduse hulka soovitada.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Maniakkide Tänav

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles