Peale teist Tšernobõli tuumajaama avariid on tekkinud ümber selle salapärane Tsoon, mis on täis mutante ja anomaaliaid ja artefakte, mida need anomaaliad toodavad. Ja Tsoonis retklevad artefaktide otsinguil stalkerid, nii üksikult kui grupiviisiliselt ja bandiite, kes stalkeritelt nende ohtliku tööga teenitud vara röövivad ja ümber Tsooni on Rahvusvahelised isolatsiooniväed loonud puhvertsooni mis kaitseb maailma Tsooni eest ja vastupidi. Seal käib ka elav artefaktiäri.
Mitmes osa see konkreetne teos seerias on, mina ei tea aga paaril korral vihjatakse mingitele eelnevatele operatsioonidele, mis on varemalt toimunud. Kuna nimetatakse kahte operatsiooni ja selles siin lüüakse peapaha maha, siis võib eeldada triloogiat. Kuid eelmiste osade lugemine ei ole kohustuslik, raamat on loetav ka täiesti iseseisvalt.
Mis siin salata, tegevus ise kubiseb klišeedest ja kui nüüd jämedalt väljenduda, siis on tegemist Strugatskite stalkeriga, mis on pandud Harrisoni Surmailma ja lõpp on vürtsitatud tugeva perumovlusega :) Aga kõigest klišeedest hoolimata on asi päris huvitavalt kirja pandud ja lugesin seetõttu üpriski huviga. Aga konkreetsemalt raamatu sisust:
Vene isolatsioonivägede vastuluure kindral Ostapenko korjab stalkeritest kokku kirju grupi ja saadab nad uurima kõige anomaalsemat anomaaliat Tsoonis. Kolmeteistkümnendat sektorit. Anomaalseks teeb asja see, et Tsoonis on tegelikult vaid 12 sektorit. Neil on veel üks, peamine ülesanne, kuid seda kindral neile ei avalikusta, sest kardab, et mutantidest telepaadid võivad Tsoonis neilt äkki kindrali saadetava grupi tegeliku eesmärgi välja peilida. See, mida nad tegelikult tegema peavad, tuleb salgal ise välja nuputada, kui nad kohale on jõudnud.
Peamine tegevus ongi Tsooni läbimine, et kohale jõuda ja siis lõpuaction. Aga polnud sugugi paha. Pädevalt kirjutatud. Loen sellest seeriast ilmselt veel midagi. Näiteks eelnevaid osi :D