Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jenny Kangasvuo ·

Kaikessa lihassa on tahto

(lühiromaan aastast 2005)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 2005; nr 2
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Igas lihatükis on tahe»
antoloogia «Soome ulme» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
3
0
1
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (9)

Võrdlemisi võika sisuga (inimliha söömine) lühiromaan võitis 2006. aastal Atoroxi (soomlaste Stalkeri) ja teenitult. Laipade ja elusate inimeste liha söömise taga on tegelikult teadvuste(hingede? mälestuste? isiksuste?) rändamine ja surnud inimeste teadmiste säilitamine elusate "mäletajate" meeltes.

Fantasy vormis lühiromaani tegevus toimub kuskil džunglis kummaliste primitiivide keskel ja on tõesti hästi teostatud. Lõpp oli ju nagu oli, aga auhindu on see võitnud põhjusega. Tasub lugeda, niivõrd värsket kvaliteetulmet eesti keeles väga tihti just ei ilmu.

Teksti loeti eesti keeles

Süngevõitu ja mitte eriti tõsiselt võetav fantasy, mille väljapaistvaim külg on kirjanduslikult väga hea teostus. Et siis inimliha, ka surnute söömine ja seeläbi nende mälestuste omandamine... Ja parima järelnätaka andis Lauri arvustus -- "lühiromaani tegevus toimub kuskil džunglis kummaliste primitiivide keskel", my ass! -- see oli minu jaoks nii selgelt (pseudo)vanaaegne Soome, kui olla saab :-D
Teksti loeti eesti keeles

Sellised teadvuse "siirdamise" ideed on mulle alati nauditavat närvikõdi pakkunud. Kohati tuli seda lugu lugedes ette küll Frank Herberti "Düüni lapsed", kuid õnneks see väga ei seganud. :-)
Hästi kirjutatud jutt ja nauditav lugemiselamus!
Teksti loeti eesti keeles

Aga lõppu arvestades peaks ju olema võimalik ühe ja sama surnu liha kaks korda süües samamoodi uusi koopiaid luua? Seda polnud kuskil mainitud. Pole loogiline, punkt maha.
Teksti loeti eesti keeles

Lühiromaani "Igas lauses peab olema sõna "tahe"" pärast jäi mul 3 aastat tagasi "Soome ulme" pooleli, nüüd võtsin uuesti kätte lugesin läbi. Elamus on endiselt sama - väga halb tekst. Pole siin ei korralikku lugu ega konflikti, maailm on tarbetult ebamäärane, igav ja saamatu targutamine ja kõik mu emotsioonid sellest on pigem kirjeldatavad ropu sõimuna. Konkretiseerimata aeg ja koht viitavad pigem magilisele (anti)realismile. Hinne on 1 ja 2 vahepeal. Kuna autori teine lühiromaan tõestas, et ta siiski kirjutada oskab, jääb hindeks "kaks", aga sellest loost ei jää mulle meelde ei muud kui pidevalt korduvate sõnade "tahe" ja "kadunuke" lällutamine.
Teksti loeti eesti keeles

Minul tekkis otsekohe küsimus: Miks Päikesevits Kyankrot taga ajab? Mis kasu ta sellest saab? Kas ta on hulluks läinud? Aga ma ei uskunud seda, sest lugusid tavaliselt niimoodi ei kirjutata.

Siiski selgus, et olin loo mõtte ära tabanud. Päikesevits ei saanudki mingit kasu ja läkski hulluks. Nii et lugu oli ühest küljest väga loogiline ja teisest küljest tuli lõpus ootamatusena. See on hea kirjanduse tunnus.

Lugu toimub ürgkogukondlikus ühiskonnas. Mõtlesin, kuidas näeks sellise tahte ülekandumise korral välja feodaalne või kapitalistlik ühiskond. Üsna huvitav. Selline mõtlemisaine andmine on samuti hea kirjanduse tunnus.

Inimliha söömises ma küll midagi "võrdlemisi võigast" ei näinud, see oli normaalselt põhjendatud ja kirjutatud. Üleüldse tundub autor algeliste ühiskondade osas kompetentsena. Kui autor teab, millest kirjutab, on see samuti hea kirjanduse tunnus.

Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles