Nii palju kui mina aru saan, polnuks seda kogumikku antud kujul vaja teha ja nii olen ma ka autorile eraviisiliselt öelnud. Suur osa avaldatust on sealjuures täiesti kõbus materjal. Isegi "Saared..." on lõpuks siiski seeditav, hoolimata white man`s burden`i stiilis heietustest Madagaskari ja Mosambiigi teemal ja kurat teab kust energiat ammutavast raudmehest. Kogumik tevikuna kannab aga kiirustamise ja kokkuklopsimise märke, see on eriti viimase teose "Vesivõsu" puhul märgatav.
"Saared..." ja "Vesivõsu" on muust sisust oluliselt nõrgemad ja see tekitab mõtte, et Veskimees peaks Kuu Ordu teemal pikema puhkuse võtma (need tykid peaks olema ainsad, mis lähiminevikust pärinevad). "Vesivõsu" on sealjuures lausa masendav näide ummikusse jooksnud loomingulisest protsessist, milles autoril ei jätku julgust ja väge vigast last kuristikku heita.
Kokkuvõtteks, Kuu Ordu kogumik kui nähtus on kahtlemata tervitatav, aga mina oleksin autori asemel selle avaldamise sättinud järgmisesse jõuluhooaega ja vahepeal pool aastat muude asjadega tegelenud. Sellest tõdemusest ka hinne.