Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bernard Werber ·

Les fourmis

(romaan aastast 1991)

eesti keeles: «Sipelgad»
Tallinn «Olion» 2001

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
3
2
1
0
Keskmine hinne
3.571
Arvustused (7)
Aivar Yorick

Romaan viib meid salapärasesse, rangelt korraldatud maailma. Siin valitseb kindel hierarhia: on töölised, sõjamehed, valvurid, ammed ja oma spioonidki, kelle üle valitseb kuninganna, Suur Ema. Bel-o-kani riik on üks 65-st föderatsiooni kuuluvast sipelgariigist.

Inimeste maailma esindab Jonathan, kes kolib onult, nüüdseks surnud kuulsalt putukateadlaselt Edmond Wellsilt päranduseks saadud korterisse. Edmond oli innukalt uurinud võimalusi sipelgatega kontakti võtta. Ta leiutas aparaadi, mis sipelgate "kõne" inimestele arusaadavaks teeb. Edmond luges ühest vanast raamatust hoonest, maa-alusest käigust ja templist selle all. Asunud sellesse majja elama, leidis ta maa-aluses käigus ideaalse koha oma laboratooriumile. Oma märkmete põhjal koostatud "Suhtelise ja absoluutse tarkuse entsüklopeedia" pärandas ta Jonathanile. Jonathan saab ka kirja, milles hoiatatakse, et mitte mingil juhul ei tohi keegi minna maja all asuvasse keldrisse. Ühel päeval kaob aga ukseprao kaudu keldrisse perepoja koer, nii et Jonathanil tuleb minna teda otsima. Nii algavad sündmused, mis lõpevad maa-aluse kogukonna tekkimisega.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Suurep`rane raamat, mis hoidis mu huvi kuni viimaste lehekylgedeni. Soovitan soojalt, sest sipelgate elu ja intriigid on niivrd kaasakiskuvad. Soovitan soojalt.
Teksti loeti eesti keeles
Liisa Vesik

Jep, sipelgate (ja veel mõnede putukate) kohta saab jah raamatust hea ülevaate, aga ulmelisus jääb nõrgaks. Pigem nagu lasteraamat "Sipelgas Ferda".
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Raamat koosneb kahest sõltumatust liinist, mis alles lõpus kokku põimitakse - inimeste maailm ja sipelgate maailm. Sipelgate maailm on huvitav ja harivgi, kuigi raske on teinekord väljamõeldisi tegelikkusest eristada. Siiski oli metsakuklaste askeldusi päris mõnus, ehkki vähe lapsik jälgida, lisaks aga tundub tagantjärele, et seegi maailm läks vastuollu raamatu filosoofilise algideega, mida teises kirjas "entsüklopeedialõikude" kaudu pähe määrida proovitakse - nimelt et sipelgate maailm peaks olema tundmatuseni erinev meie omast; kuigi äsjatoodud väide on ilmselt õige, on häda nimelt selles, et sinna metsakuklaste pessa on üsna lihtsakoeliselt inimlikud konfliktid ja mõtteviisid topitud. Kuigi ulmelist konflikti on tõesti vähe - pigem olen nõus Liisaga, et asi meenutab lasteraamatut, oleks selle osa hindeks siiski nõrk "4".

Hädad aga alles algavad. Raamatu inimeste osa on nagu kümneaastase koolipoisi viimasel õhtul valmis higistatud kirjand. Perekond saab onu käest maja koos hoiatusega keldrisse mitte siseneda - noh, kümneaastanegi ei võtaks enam selliseid lugusid tõsiselt, aga kõigil esineb inspiratsiooniauke... Keldrisse kaob koer, siis poisi vanemad, siis kuus tuletõrjujat, siis kaheksa politseinikku. Siis läheb vahepeal lastekodusse topitud poiss keldrisse, siis saab poisi vanavanaema maja endale ja arvake ära, kogub oma poja paar sõpra ja läheb ka keldrisse... Sellist juttu võib tõsimeeli kirjutada sipelgas, kelle kogemused inimsoo osas piirduvad nõdrameelsete varjupaigaga. Muide, selle inimeste liini lõpp ei lähe paremaks. Ei taha küll asjatut huvi tekitada, aga läheb hullemaks. Ainus hea detail, mille tõttu sellele süüdimatule lalinale natuke andeks annan, on sipelgatega suhtlemise kirjeldus. Paraku aga arvas autor vist, et sellesse ei suuda ükski lugeja süveneda ja see on kahjuks üsna põgus.

Mis hindeks kokku? Noh, eeltoodu võiks häälestada äärmiselt karmile hinnangule, samas aga on raamatus ka tõeliselt õnnestunud lehekülgi. See, et noor kuninganna ronis künka harjale ja siis otsustasid künkakesed hakata sugu tegema (arusaadavalt oli ta kilpkonna selga roninud), on niisama, aga sillaehitamise jutt (oli vaja üle jõe pääseda; prooviti liuelda, aga konnad tegid ampsti, 100 hukkunut; siis prooviti üksteisest kinni hoides silda ehitada, aga vool oli liiga tugev, 240000 hukkunut; siis prooviti kividest ja lehtedest silda ehitada, 670000 hukkunut; siis prooviti... jne jne) tuli kuidagi väga valusalt tuttav ette...
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Kahtlemata mitte zhanriulme ja ma ei tea kasõige mulje, aga stiililt meenutas raamat pisut Robert Merle`i (et kas ühest rahvusest kirjanike vahel on mingi üldisemat laadi sarnasus).

Nõus, et sipelgate osa oli huvitavaim ja inimeste osa üsna ebaadekvaatne. Ja et (sipelgate osa) on lasteraamatu moodi, aga väga hea lasteraamatu moodi sealjuures. Häirib mindki, et on väga raske vahet teha autori väljamõeldise ja tegelikkuse vahel. Aga ei saa väga rangelt hinnata.

!!!!! SPOILER ALERT !!!!!

Ja muide, sündmused ei lõpe maa-aluse kogukonna tekkimisega, lõpevad sellega, et uus kuninganna ei taha inimestest enam midagi teada ja viimaste osaks saab tõenäoliselt nälja/janusurm.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Üsna loetav ja tore, kuid liiga lihtsakoeline. Lasteraamatuna võib-olla tõesti OK. Samas jällegi pole ka lapsed tänapäeval lollid ja lihtsameelsed. Pidevalt virisetakse selle üle, et lapsed ei taha raamatuid lugeda - pole ka mingi ime, kui sellist "kirjandust" neile serveeritakse. Nõrga kolme veab välja, kuid mitte rohkem
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Maniakkide Tänav

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles