Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Raul Sulbi ·

Sünged varjud

(antoloogia aastast 2001)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2001

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
5
4
2
1
0
Keskmine hinne
4.083
Arvustused (12)

Lovecraft tekitab ookeanisügavustesse Cthulhu-rajakad ja paneb nad inimestega paarituma; Innsmouthist kujuneb inimliku allakäigu sümbol. Leiber reformib tondujutte, leides, et tõeline õudus peitub lohutus linnamiljöös. Campbell peab vajalikuks hoitada krahv Dracula salakavaluse eest. Tuttle`i iidsed kivikujud on võimelised elustuma, inimest jälitama ja talle kätte maksma. Lamsley konstrueerib moderniseeritud võimaluse M.R. Jamesi stiilis tondujutust. Thomas ei ületa korraliku horror-koomiksi taset. Ligotti kummalist kahestumise vaimuhaigust põdev maniakk jääb ulmeliselt küll piiripeale, ent tekst lööb originaalsuse ja uudsusega. Brenchley vaatleb Psycho-motiivi ema seisukohast. Joyce leituab miski kõrgepingevaimu ja miksib seda puberteedipornoga. Clegg saadab ema ja lapse südamlike nekromaniakkide tallu. Stone`ist jäävad märksõnadena meelde inimmaod ja pederastia, ent ei enamat. Newman pilab halbu õudusfilme ja mõnitab väikekodanlike ringkondade poliitilisi mahhinatsioone. Lumley armeenlasest maailmakuulus ihtüoloog imetakse Ctlulhu-rajakate poolt ihtüovampiirlusesse.

Koostaja täidab kahtlemata oma eesmärgi, tuues lugejatele tänapäeva horrorimaastikul valitsevad trendid. Läbilõikeliselt esitab antoloogia tuntumaid õudusmotiive - sattumine kõledasse kolkasse, kus miskit jubedat toimub (Lovecraft, Clegg, Campbell); igivana elutute asjade kurjus (Tuttle, Joyce); moderniseerit tondijutt (Leiber, Lamlsey); inimese meelte pahupoolest sündiv teisenemine ja seletamatu maniakklus (Ligotti, Brenchley, Newman) jne.

Üldpilti antoloogiast jääb minu meelest ilmestama tugev rõhk sotsiaal-urbanistlikule õudustekstile, mis ilmselt valitud selleks, et raamat Eestis ka tavalugejani jõuda võiks. Kummati on see taotlus üldse omane moekamale horrorile - läbi sotsiaalprobleemide ja psühhopatoloogia lähemale mainstream-bestsellerletile.

Isiklikeks lemmikuteks antoloogias olid Ligotti ja Lumley.

Kui hinnata antoloogiat kui pretsedenti; missioonitunnet; töömahtu ja ettevõtlikust, on hindeks loomulikult "viis". Kui hinnata lugude valiku järgi ja subjektiivsemalt... sest kõik lood ei suutnud ühteviisi vapustada... oleks hinne kraadi võrra nõrgem. Aga hindame siis eelkõige pretsedenti.

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Nojah, eks ma siis alustan samas stiilis -

"Vari Innsmouthi kohal" ma juba arvustasin, see lugu mulle üldiselt meeldis ja peab ütlema, et oli jutukogule väga õnnestunud avalugu, kuna tekitas positiivse impulsi ja häälestas edasilugemiseks.

Edasi tuli hulk tonte ja jäledusi, sekka mõni rohkem või vähem verine linnalegend. Kogu on ülevaatlik ja illustreerib suurepäraselt trende möödunud sajandi õuduskirjanduses. Mul on siiralt hea meel, et selline kogu eesti keeles olemas on - see annab aimduse autorites, keda antudteemalistes sõnavõttudes kogu aeg mainitavat kuuled. Lugemist ja ostmist raisatuks ei loe, kuigi suurt osa kogust vaevalt kunagi veel loen.

[Viimane tõdemus aga on loomulikult vaid mu isiklik maitse, millest ja võib-olla polnud mu tuju õige, aga kui autor vaid elustab asju ja puhub putukad suureks, on tegu liialt väljamõeldisega, et ühtegi hingekeelt liigutada. On ju teinekord meid tavaeluski kummitavad valikud kerge literatuurse modifitseerimise järel piisavalt kummastavad ja ulmelised, klassikaline "varjudest ilmus must ebaloomulik peletis ja peategelane tundis äravõitmatut õudust" paneb haigutades lehte keerama. Ja veel omaette teema on nn psühhopatoloogiline õuduskirjandus. Huvitav, kas see on ravitav? Ma mõtlen sellise kirjanduse lugemine ja kirjutamine... Ehk Addamsite perekonna meetodil - kuus osa "Mootorsaemõrvarit"? Järjest. Iga päev. Ja nii nädal otsa järjest. Toiduks saepuru.]

Nii et jätkates üleeelmist lõiku - tõenäoliselt ei olnud kerge teha valikuid kogu jaoks olukorras, kus varemilmunut on nii vähe ja seegi kas igivana klassika või juhusliku iseloomuga. (Kasvõi Cthulhu legendid, millest niipalju kuulda ja mida varem tõtt-öelda ühtegi lugenud ei olnud.) Nii et siit tulekski vihje järgnevaks - et kokku võiks panna eraldi voole käsitlevad kogud (?)

Teksti loeti eesti keeles

Õuduskirjandus jätab mind tavaliselt täiesti külmaks (välja arvatud mõned erandid nagu ntx. Lovecraft, James), ning erandiks pole ka see antoloogia. On paar päris head juttu (Lamsley, Thomase, Ligotti ja Newmani jutud), on klassikud oma keskpärasel tasemel(Lovecraft ja Leiber), ning hunnik pahna, mis ei aja isegi haigutama.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna ma pole muidu suurem asi jutulugeja vaid närin vähe paksemaid kapsaid, siis oli päris hea juba välja valitud ports ette võtta, vähe mahukamas kogus. Ükshaaval ei hakkaks lugusid hindama, mulle meeldis asi kui tervik, kus leidub erinevate mekkidega osi.
Teksti loeti eesti keeles

Parim jutukogumik, mis möödunud aastal Eestis välja antud. Sai lõpuks minugi kaua kohunud õudusenälg rahuldatud. Ammu oli aeg. Tänud koostajale!
Teksti loeti eesti keeles

Enamus neist tekstidest ei jäta küll muljet, et nad eriti tänapäevased oleksid. Säärased igavad tondijutud nagu... mai tea kohe... Edgar Allan Poe kirjutas nii igavalt. Ainult Lumley ja Newman päästsid kahekesi olukorra ja veensid, et tänapäeva angloameerika õuduskirjandus omadega ikka päris "seal" ei ole.
Teksti loeti eesti keeles

Mõned head jutud tõstsid tublisti hinnet, muidu oleks asi suht nadi välja näinud.Kokkuvõtvalt - meeldis, kuigi ma suur jutu ja õuduse sõber pole.
Teksti loeti eesti keeles

Sai kuu aega tagasi loetud aga polnud varem aega arvustada. Kui mõni õudukas kätte satub siis ikka loen kah. Ja see sattus üpriski kogemata raamatukogus kätte, kuigi olin seda kunag otsinud. Aga,noh, kui loetud siis kõik korras? Julgeksin öelda, et imho olid suurem osa neist lugudest head. Paar tükki langesid allapoole, keskmise lähedale, aga huvitavad ikkagi. Huvitavalt kirjutatud ja paneks, kuigi mul kogumike peamiseks hindeks 4, siis sellele 5 ära. :D
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles