Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Pyramids

(romaan aastast 1989)

eesti keeles: «Püramiidid»
Tallinn «Varrak» 2001 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
11
1
3
0
Keskmine hinne
3.778
Arvustused (18)
Avo Nappo

Seitsme maa ja mere taga, Djelibeybi kõrbekuningriigis, elas kohaliku vaarao võsuke, tulevane Teppicymon XXVIII. Lyhidalt Teppic. Ja elaks seal ilmselt siiamaani rõõmsalt ja õnnelikult, kui ta mitte oma kadudnud (krokodilli sisse) ema soovile vastu tulles väljamaale haridust omandama poleks saadetud. Parima hariduse saab Kettamaailmas teadagi Ankh-Morpoki linnast, Palgamõrvrite Gildist. Nood seal lähtuvad printsiibist, et klientidele oleks äärmiselt solvav kui nad mõne harimata matsi käe läbi ära koksatud.. st. inhumeeritud saaksid. See selleks. Kummalise kokkulangemise läbi langeb meie peategelase lõpueksamitejärgne hommik kokku tema isa, vana vaarao kahetsusväärse ekspireerumisega. Hoolimata rängast pohmelusest pöördub Teppic esiisade maale tagasi. No ja siis läheb lahti. Aktsioonist võtavad muuhulgas osa matemaatikust kaamel, Teppicu isa vaim, pyramiidide ehitustrust Ptaclusp & Pojad ning ca 1300 erinevas lagunemisastmes muumiat.
Kokkuvõtteks. Yldiselt igati lõbus ja kespäraselt hea raamat. Pratchetti kohta aga.. keskpäraselt kesine. Samas, alla nelja panemiseks käsi kah ei tõuse.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

Ilma mingi kahtluseta sarja halvim osa. Kahjuks lugesin ma seda kohe pärast `Morti`, mistõttu jäigi arvamus, et kogu sari ongi langeva tasemega. Ei ole. On kõikuva tasemega. Selle osa võid vahele jätta, sest neid tegelasi/kohti/sündmusi/fakte hiljem praktiliselt ei esine (v.a.kaamelid).
Teksti loeti inglise keeles
Tarts

Ei ole ta miskit sarja halvim ega n6rgim osa! Ta pole seda isegi mitte maakeelde t6lgitud raamatute seast. Jah, Mortäile jääb ta muidugi tugevalt alla, aga ta on ju ka hoopis teises v6tmes kirjutatud. Minu jaoks oli midagi täiesti uut, et Terry suutis mingisuguse intriigi ja puändi sisse kirjutada. Nojah, m6lematele saabus lahendus kyll tuntavalt enne l6ppu kätte, kuid sellegi poolest.. ja l6ppu v6ib ju kah mingil määral uuesti puändiks nimetada. Muu nagu Pratchett ikka: tej`hakse nalja, visatakse peris vaimukaid kildusi ja pannakse peotäis tegevust kah juurde. Neli.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kaamelite kohta käiv teooria oli väga naljakas ja intrigeeriv... minu arvates ka polnud see halvem kui teised Kettamaailma raamatud, vaid lihtsalt teistsugune.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Vana Närakas muidugi oli tore tegelane, aga siiski ei pane ma sellele teosele üle kesise nelja. Tõesti huvitavateks kohtadeks olid minu arust siiski vaid Teppici eksam ja muidugi see juhm sfinks. Üldse üks keskpärane Pratchett, ei saa aru, mis hea pärast ta selle eest British Fantasy Award`i sai.
Trükivigasid oli liiga palju.
Teksti loeti eesti keeles
Agnes Tammik

Kettamaailm jälle natuke teise nurga alt - aga ikka läbinisti igiprätðetlik. Milline tore tegelane oli kaamel!Minu jaoks juba seetõttu omaette väärtusega raamat, et sai autorilt autogramm sinna sisse küsitud :)
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Ilge jama. Ma ei ole põhimõtteline Pratchett vastane, vastupidi. Aga see oli seosetu, igav, naljavaene ja kohati veel arusaamatu. Õpib noor Teppic palgamõrtsukaks (lubav osa), kuid vaevalt teeb eksami ära, kui saab teada, et tema jumalvaaraost isa on surnud (ei saand sellest kajakasogast aru). Läheb heade mõtetega, nagu kanalisatsioon ja vaibad, siis kodumaad valitsema, kui avastab, et tegelik võim on ülempreestri käes (see oli ka imelik osa - kutt oleks võinud vähemalt proovidagi ennast kehtestada). Püramiidiehitajate lobitöö tulemusel tellib Teppic oma isale läbi aegade kõige suurema püramiidi (püramiidiehitaja ja ta poegade eest, kes hakkasid sellest leheküljest, kus nad välja ilmusid, kohe närvidele käima, panengi kahe. Muidu oleks võinud ka hinnata, et nõrk Pratchett - neli). Nüüd on umbes pool raamatut läbi ja on koht, kus peaks ütlema, et nüüd läheb tõeliseks tulevärgiks, aga ma ei tea... Selgub, et püramiidid on ajatammid vms ja kui püramiid on õigesti ehitatud, püsib keha selle keskel tõepoolest elus, sest aeg ei lähe edasi. Aga see tarkus on muidugi unustatud ja nii põhjustab liigsuure püramiidi ehitus jama kogu aegruumis, pannes terve riigi olemasolu ja naaberriikide turvalisuse ohtu. Vaaraod, kes on püramiididelõksus igavlenud, ärkavad ellu, jumalad muutuvad vägagi käegakatsutavateks (kujutate neid püramiididemaa loomapeadega jumalaid ette küll, kui siuke linna vahel möllab, võib ikka jama tulla). Noor vaarao on ühe tibi ja iseenda hukkamisest päästmiseks riigist jalga lasknud. Võim on ülempreestri käes, aga kõik riigis on kontrolli alt väljas. Lõpuks leiab noor kunn oma riiki siiski tagasipääsutee ja oma esivanemate muumiate toel lõhub püramiidi otsa ("tapab püramiidi", ta on ju palgamõrtsukas). Kõik läheb normaalseks tagasi, isegi paremaks, sest nüüd hakkab riik, kus seni püramiidide tõttu aeg seisis, vähehaaval ka arenema. Püramiidide idee oli ok, isa vaim oli ka enamvähem ja peategelane ise. Ülejäänud tegelased oleks heameelega kõik ahju ajanud.
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

ega see pole nüüd õigeim viis autori sünnipäeva tähistamiseks, aga just sellega seoses tuli meelde, et jäi millalgi eelmisel suvel esimese osa järel pooleli ja seni pole miski vägi suutnud mind sundida edasi lugema. kui peaks kunagi õnnestuma, ehk siis paraneb hinnegi.
Teksti loeti inglise keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Maniakkide Tänav

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles