Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Lloyd Alexander ·

The Black Cauldron

(romaan aastast 1965)

eesti keeles: «Must pada»
Tallinn «Tiritamm» 2000 (10 pluss)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
2
6
2
0
Keskmine hinne
3.462
Arvustused (13)
Laur Salundi

Seesama karvaste ja suleliste kamp, kes eelmises osas ("Kolme raamat") sehkendas, saab sedapuhku ülesandeks leida üles pealkirjas märgitud tume kolakas. Abiks antakse ka paar muud mehikest kaasa ja läheb lahti järjekordne seiklus...

Parem ta on kui eelmine osa (pisut), kuid viieni ei küüni ka parema tahtmise juures, olgugi et must potike on mõnusalt sünge ja teine pool raamatut üpriski huvitav, tekkis esimesel poolel küsimus, et kas jälle seesama jama???

Paistab, et igasugused seiklusfantaasiad hakkavad ennast minu jaoks jälle ammendama, ei jää vist muud üle kui nendega vahet pidada mõni aeg...
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Oli selle algusega nüüd siis kuidas oli, lõpp oli sel piisavalt segane, keerukas ja huvitav, et asja vastu huvi tunda. Juba alates robot Marvini hingesugulasest vahimehest tekkis tunne, et kui sealugu oli nii noorema-keskmisema kooliea vahel, siis see pakub ehk midagi ka mulle endale - ja pakkuski.

Kui esimeses loos aeti taga siga, siis nüüd pada - ja paraku mitte selleks, et siga nüüd ilusasti patta pista. Keegi pistetakse sinna patta lausa vältimatult, aga kes?

Selle teose suurimaks plussiks on aga kindlasti kolm lõbusat nõiamoori soode ja rabade vahelt, kellede hobiks on isetehtud kärnkonnade kollektsioneerimine.

See pajalugu tundub olevat lisaks sellele, et on tõsisem, süngem ja mitmeplaanilisem, ka lõbusam - sest siinsed naljad olid mulle palju loetavamad, kui esimese osa omad.

Kes nüüd esimest osa lugedes väga ära kohkus, sel tasub siiski seda raamatut lugeda - arvamus sellest maailmast paraneb kindlasti!
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Suhteliselt kole näide fantaasiakirjandusest kui vaid infantiilidele mõeldud sisutust lobast, kus helges võtmes, möödaminnes lahendatakse röögatult üledimensioneeritud muinasjutusaladusi. Niisiis - pseudoajaloolisel taustal hakatakse lahendama pseudoprobleemi - et miski pott vaja kätte saada. Loomulikult manööverdab autor lahendust leidma veidra pundi ebausutavaid peletisi ja noori, kes igasuguse loogika järgi selleks väga halvasti sobivad. Aga autorile ei ole ju miski võimatu... Ja nii laotab end lehekülgedel ebaasjakohaselt käituvate tegelaste loogikavaba jant, mis meenutab natuke malemängu, mida mängivad kaks arvutit ühekäigulise ettemõtlemisega - peale iga käiku sa tead, mis järgmiseks tuleb... Lugege, kui tõesti mitte midagi targemat teha pole.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Kuna sarja esimene osa oli ysna piinlikusttekitav, vajasin teise kättevõtmiseks soovitust, et see pidi eelmisest parem olema. Yllatuseks mingil määral lõppkokkuvõttes isegi oligi. Hoobilt pealevajuvad klisheed panid muidugi hambaid kiristama, kuid eelkõige tänu soos elavale nõiale tundus, et ma polegi kahte tundi oma elust mõttetult maha kandnud. Soonõid oli ehe - väga ohtlik isegi oma sõbralikkuses, käitus täiesti ettearvamatult ja tegi sarmikaid sigadusi, mis oleksid vabalt võinud suvalise tuju ajel ohvritele väga fataalseteks osutuda. Nõia tegelaskujus ei olnud kyll järeleandmisi tehtud ja tulemus oli tase.

Yrgpositiivsete kangelaste ette seatud lõppvalik oli irooniline ja igasugune positiivsus sai seeläbi puhtalt seljatatud. Kangelane ei suutnud ennast ohverdada ja hakkas pada mööda ilma vedama, et teist lolli leida, kes sinna sisse roniks ja seeläbi maailma (kyll oma elu hinnaga, eksole) kurjusest vabastaks or something. Tegelikult toimus sel hetkel reaktiivkiire õilsa hinge degeneratsioon. Autor seda muidugi ei sõnastanud ja vältis võimalikult selle piinliku olukorra analyysimist, kuid asjad on, nagu nad on. Mistõttu oli raamatul kokkuvõtvalt enesekyyniline maik man.
Teksti loeti eesti keeles
Ingvar Savasson

Kaootiline sündmustik ja tegelaste käitumises igasuguse kaine mõistus eja loogika puudmine tirivad hinnet alla. Kohati lasteka kohta liiga dramaatiline.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Prydaini kroonikate teises osas ajab seakarjuse abi Taran koos oma sõpradega taga musta pada. See raamatule nime andnud asi omab võluväge, mille abil saab soovi korral tekitada terve surnute sõjaväe. Selge, et pada tuleb leida ja hävitada.

Muus osas ei oska seda esimesest osast ei paremaks ega halvemaks seada, aga soonõiad olid küll värvikad tegelased ja üsna hirmuäratavad.
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:
Maniakkide Tänav

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles
Maniakkide Tänav

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles