Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

Planet of Exile

(romaan aastast 1966)

eesti keeles: «Pagenduse planeet»
Ursula K. Le Guin «Rocannoni maailm. Pagenduse planeet» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
1
2
0
Keskmine hinne
4.278
Arvustused (18)

Sarja esikromaani, “Rocannon’s World”-i, sündmustest on aega kulunud umbes 1000 aastat. Telepaatia on Planeetide Liigas muuunud igapäevaseks normiks. Maa koloonia võitleb oma olemasolu eest planeedil, mille karm aasta kestab 60 Maa-aastat. Kohalikud algasukad põlgavad koloniste. Võitlus ühise vaenlase vastu ühendab ühe kohaliku hõimu kolonistidega. Kuna inimesed on elanud sel planeedil juba 1200 aastat, hakkavad nad ka geneetiliselt muutuma: nad ei ole enam immuunsed kohalikele pisikutele ning suudavad süüa kohalikke toite. Vaenlaste hordid lüüakse tagasi. Tulevik on raske aga lootusrikas: ees on “Jaani ja Miina õnnelikud pulmad”. Teos on heas mõttes nortonlikult kaasahaarav ja optimistlik. Seega 5.
Teksti loeti vene keeles

Konfliktsed tsivilisatsioonid peavead koos astuma võtlusse ühise vaenlase vastu.Ühtesid piiravad nende traditsioonid, teisi seadused ja nii saab see ettevõtmine üsnakeeruline olema.

See, kuidas inimesed olid valmis järgima oma seaduseid kas või surma hinnaga, tundusmulle isiklikult veidi ebaloogilisena ja ka võimetus poole milleeniumi jooksulpärismaalastega ühist keelt leida pisut imelikuna, aga muidu oli täitsa hea lugu.

Teksti loeti inglise keeles

Mina selles teoses küll erilist optimismi ei suutnud tajuda. Pigem vastupidi - kui Rocannoni lõpuks jäi kõlama idee et Liiga "püha üritus" kestab kõigest hoolimata ikkagi edasi, siis siin pole näha muud kui lootuste purunemist. Aga muidugi ei tähenda see et tegu oleks halva romaaniga. Kaugel sellest!

Huvitav, kas Haini sarjas on ilmunud ka midagi millele peaks maksimumist madalama hinde panema? Jään huviga järgmisi osasid ootama.

Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et tugevam kui "Rokannoni maailm", vähemalt otsesed totrused ei kriibi silma. Tegelikult oli kolonistide ette koos kohanemisega kerkinud identiteediprobleem üsna hästi esile toodud -- kas lahustuda tilgakesena võõras maailmas, või oma eripära säilitades aeglaselt hääbuda... Meeldis 65-Maa-aastase aasta kujutamine, kuivõrd see astronoomiliselt võimalik on, on muidugi iseküsimus. Päikesesüsteemis on võrreldava pikkusega aasta Uraanil (ca 84 Maa-aastat), nii kaugel Maale sarnanev planeet on vaid suurte raskustega kujutletav.
Teksti loeti eesti keeles

Samad sõnad, mis "Rocannoni maailma" puhul: stiililt vananend. Muidu mõnusam, kompaktsem, mehe-naise suhe (olgu siis mis rassist või geneetilise koodiga) on Le Guini puhul enam-vähem oblikatoorne nähtus ja haliseda, et "jälle hakkab peale..." on mõttetu. Sõnaga - 21. sajandi lastekirjandus. Kui mu sõnakasutus tundubki kibestunumat laadi, siis vist seepärast, et "Pimeduse pahem käsi" sai teismeliseeas ära loetud.
Teksti loeti eesti keeles

Hinde üle kõhklesin pikalt, aga otsustasin lõpuks olla kristalselt aus ning arvestada mingil määral ka eestikeelset publikatsioonifakti. Ehk naturaalsel kujul venitanuks Le Guin ka “kolme miinuse” peale, hinne aga märgib hetkel romaani tõlkimise “vajalikkust”. Esmased puudused lähtuvad muidugi kirjaneitsist endast – lugu on kirja pandud rohmakalt ja lohakalt, äärmiselt kokkupressitult ja tundub, et kuidagi ülepeakaela. Mingisugusest kirjanduslikust meisterlikkusest pole põhjust kõnelda, see on algaja romaan. Iseenesest on siin ju huvitavaid ideid ja kui midagi üldse, siis väärib tunnustamist Le Guini oskus kirjutada sisuliselt fantasy’t aga sf’i rüüs. Aga ma keeldun lugejana autori ideedega kaasa minemast, kui ta neid korralikult esitada ei oska. See on tarbijakaitseteadlik positsioon.

Mõneti pean romaanile ka tänulik olema. Nii igavalt kirjapandud asja suutsin lugeda korraga vaid 20 lehekülge ja enne kui söandasin seda uuesti kätte võtta tuli mõni teine raamat vahepeal läbi lugeda. Igavaus tuli sellest, et Le Guin ei suutnud mind kõnetada üheski aspektis, lugedes polnud keskenduda ei karakteritele ei sündmustikule ei ideedele. Nagu ikka, jätavad lohakalt kirjapandud asjad lugeja külmaks.

Aga filmina võiks see asi töötada küll. Korralik stsenarist suudaks siit midagi välja imeda küll, teha teoks selle, mida kirjanik kavatses, kuid polnud võimeline realiseerima. Stsenaariumi alusmaterjal on olemas.

Minu üldhinnang – keskmisest ehk veidi viletsam kuuekümnendate ulmeromaan, mis tänapäeval mõjub oma abituses isegi halekoomilisena ja mille lugemine võib oluline olla ehk akadeemilistele Le Guini uurijatele.

Teksti loeti eesti keeles

Edasiminek sarja esimese osaga on nähtav, kuigi siin on nimetatud seda stiililt vananenuks, rohmakaks ja "21. sajandi lastekirjanduseks". Ei ole nõus. Kui kirjanikul paistab olevat tahe edasi anda ideed ja seda ideed õnneks ka olemas on, siis võibki kirjutada lihtsalt ja arusaadavalt, olgu see tagantjärgi "lastekirjanduslik" või mitte, sisu ei olnud kindlasti must-valge. Edasi tundub näiteks Meremaa sari, mis on hulga minimalistlikum, loogiline areng.

Maailm on huvitav. Kontakt kolonistide ja kohalike vahel on koguaeg olemas, küll ei ole nad sulandunud. Kui aknast välja vaadata, siis ei ole kõrvuti elavad eri rahvad ja religioonid alati sulandunud ka Maal, kuigi aega on olnud rohkemgi. Liiga ideede järgimine ongi kolonistidele omamoodi religioon ja kolonistid on misjonärid ülevalt antud ülesande ja kindla veendumusega, et nad on pärismaalastest paremad. Kõrgema päritolu uskumisele aitavad kaasa ammustest aegadest säilinud "üleloomulikud" tehnoloogilised vahendid. Maal võib selleks piisata paarist kondist, mida kummardada. V-o vahepeal tundub, et sündmuste juhuslikkus soosib liialt häid, aga seda mitte häirivalt palju. Tegelastest sümpaatseim on pärismaalaste Vana Pealik, kogu rahus ja üleolekus.

See selleks. Igaüks võib välja lugeda ja tõlgendada ja arvata, minu meelest antud raamatus on selleks piisavalt erinevaid võimalusi ja "tasandeid". Alates kultuuride konfliktist, keelatud armastus, nõrkus instinktide ees, noored vs vanad ja nii edasi ja lõpetades inimesed vs loodus. Samas ei puudunud ka lihtsamat sorti hakkimine.

Raamatu lõpp, kõikvõimas talv, võib tunduda "odava trikina", kuid ei jätnud otsitud lahenduse muljet. Lõpp oli hästi välja kirjutatud ja sobis. Raamat ei olnud algajalik (v-o on viga siinpool, sest ühendiga "algaja kirjanik" seostuvad kohalikud üllitised, millest ükski loetu ei ole küündinud antud raamatu algaja autori tasemele 40 aastat tagasi), ei olnud igav ja kindlasti ei olnud selle tõlkimine vale samm.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt lobe lugemine, maailm oli huvitav ja mitmed karakterid ka. Aga teisalt häiris teksti teatav ebaloogilisus: et kuidas siis inimesed enne ei teadnud, et nende haavad mädanema lähevad, kas nad tõesti enne sõda ei kukkunud ennast katki? Selliseid loogikaveakesi (või vähemalt mulle nõnda tunduvaid) oli veel.
Teksti loeti eesti keeles

Hm, huvitav, ma ei olegi seda raamatut arvustanud... Võtsin selle kätte ja lehitsesin, sest avastasin, et ühes parasjagu kirjutatavas loos olen kasutanud natuke sarnast maailma. Mis on selle raamatu kiituseks -- suutis ikka muljet jätta.
 
 Ainult et paraku mulje, et ma ei suuda mitmekümne aasta jooksul (sest lugemisest on möödas juba aastakümneid) unustada, kui loll see raamat on. Ehk siis on inimesesarnaste kohalikega asustatud planeedil unustatud inimkoloonia, mis täiesti uskumatu, läbitungimatu juhmusega järgib mingeid umblollakaid põhimõtteid, mis pärsivad nende ja tegelikult kogu planeedi arengut. Ja kui suuremas osas raamatust tundub, et kõik läheb nii nagu reaalses maailmas sel puhul läheks, st isake darwin lahendab asja ja reaalsusest irdunud luulud saavad ajalooks, astub lõpupoole vahele deus ex machina. Muidugi jälle sülitades loogikale ja teadusele ja inimolemusele sellistele asjadele...
Teksti loeti eesti keeles
x
Maniakkide Tänav
1976
Kasutaja rollid edit_authors
Viimased 25 arvustused:

Hornetile omaselt selline lühike, püändika lõpuga lugu. Jalust maha ei löö, aga täitsa loetav. Vaikselt hakkaks juba ootama Hornetilt pikemaid lugusid ka. Kirjutada oskab, ideid on, nüüd pikemalt laua taha.
Teksti loeti eesti keeles

Päris vahva lugu. Minu jaoks võinuks plahvatusi rohkem olla ja laibaseeni ikka katuseääreni, (ja selle all ma tegelt mõtlen sedasama draamat, mis Triinugi, sest need võinuks ka lihtsalt vaimset laadi plahvatused olla) aga suurepärane idee ja mõnus atmosfäär. Ümber minu heljus kogu lugemise aja selline Friedenthali "Mesilaste" atmosfäär. Oleks täitsa ka tublisti pikemat versiooni hea meelega lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Üks vahva, tumedamat karva, kuid lõbusalt helkiv pärl eesti ulme kaelakees. Mulle meeldivad sellised ägeda ideega lood.
Sisuks siis väike seiklus, millesse satuvad üks tüüp ja tema tsika, kui nad tik-toki videoid tehes musafestile sõidavad. Saavad päris vahvad videod :)
 
Teksti loeti eesti keeles

Päris naljakas lugu. Algus oli veidi rabe, aga kui müsteerium juba pihta hakkas, siis ei pööranud rabedusele enam erilist tähelepanu, see ei olnud enam oluline :D 
Teksti loeti eesti keeles

Vimmakiskumine laevastiku siseselt kogub hoogu ja nüüd hakkavad omad keset vaenlase territooriumi ja meeleheitlikke võitlusi ühise vastase vastu, juba üksteist selga pussitama. Salapärase võõrrassi kuri käsi muutub üha karvasemaks ja on inimestevahelises sõjas sees sügavamal kui seni arvatud. Tegelased teevad ka omavahelistes suhetes tibusammu edasi ja seepärast ehk julgen ka talle kõrgema hinde panna. 
Teksti loeti inglise keeles

Armaada teekond läbi Sündikaadi territoriaalkosmose jätkub. Lahingud on põnevad. Armeesisesed kiskumised huvitavad. Taustal kumav tulnukate oht intrigeeriv. Tegelase isiklik elu on igav. Igav peamiselt seepärast, et tegelased on üsna staatilised ja korrutavad kogu aeg ühte ja sedasama juttu ja isegi mitte eri variatsioonides. See pani kannatuse vahepeal päris proovile, kuid kosmosesõda ise oli piisavalt huvitav, et võtan ette ka järgmise osa.
Teksti loeti inglise keeles

Kui muidu on militaarulmes valdavalt keskendutud ikka jalaväerühma rasketele võitlustele, siis seekord meeldiva erandina on peategelaseks kosmosearmaada juht, kes tõepoolest tegeleb ainult planeerimise ja lahingute üldjuhtimisega, ilma ise kordagi kellelegi kättpidi kallale minemata. Väga mõnus ja huvitavad kosmoselahingute kirjeldused.
Teksti loeti inglise keeles

Lugu räägib kaptenist ja tema kosmoselaevast, kes peavad tegelema pikkadel üksildastel kosmosereisidel meeskonnas üleskerkivate kiimaliste tungide maandamisega. Ja hiljem siis ka kosmoselaeva omadega.
Väga vahva lugu, minu kaheldamatu lemmik 2020 aasta Erektorist. 
Teksti loeti eesti keeles

Oh sa püha ristike, ma polegi seda hinnanud. Parandan nüüd vea. On ju minu meelest tegu ühe Eesti ulme säravama tähtteosega :) Sihtgrupi jaoks muidugi.
Teksti loeti eesti keeles

Tundus, et alguses oli autoril isegi mingi idee, millest lugu on. Teises pooles kadus aga igasugune siht silme eest. Ainus pluss - palju huvitavaid v2ljendeid. Kahjuks ei asenda terminoloogia seda, et jutul puudub j2lgitav m6te. 
Teksti loeti eesti keeles