Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Kristjan Sander ·

Ümberistumine

(lühiromaan aastast 2003)
http://algernon.ee/ymberistumine

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2003; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Kristjan Sander «13 talvist hetke» 2008

Tekst leidub kogumikes:
  • Algernon
Hinne
Hindajaid
4
2
1
1
0
Keskmine hinne
4.125
Arvustused (8)
Tarts

Mul on suur r66m olla nimetet jutu esmaarvustaja BAAS`is. Suur r66m just sellep2rast, et "Ymberistumisega" on Sander sqaavutanud minu jaoks uue taseme - peale meisterliku s6nas2ttimise ning osava olukirjelduse on lool olemas kergesti arusaadav ning lugejale kohalej6udev syzhee. Ehkki seesinane aasta ei ole veel l6ppenud, on minu jaoks tegemist "Stalkeri" peapretendendiga.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Uus tase on ta selles mõttes, et Sander on lõpuks ometi hakanud realiseerima oma võimeid. Võrreldes "Kivikesega": nii kui natukegi sisu on sees, on hinne 2 palli kõrgem.
Sarnaste kulissidega Oldi "Nitðei dom" pajatab muidugi hoopis muust, aga on parem. Rääkimata "Piknikust...", nii et 4-. Aga "Ümberistumise" romaniseering võiks ka 5 saada.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Kirjanduslik hamburger, või arvestades jutustuse slaavilikkusest läbinõretamist, kirjanduslik pelmeen. Tarbid ära, pärast käid ühes kohas ära ja ongi kõik. Pildikesed, mis ei anna mitte midagi ja mida lugedes on üsna võimatu aru saada, miks neid üldse paberile pandi.

Püüdliku slaavilikkuse jäljendamise eest 1 lisapunkt. Aga jäljendajad on alati ainult jäljendajad, isegi siis kui jäljendamise objekt ise pole midagi erilist. Kommunistid, anarhistid, viin ja vobla, kitarriga rongilaulikud...Oksele ajab.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Omal ajal "Algernonist" lugedes jättis võimsamagi mulje kui praegu, ilmselt seetõttu, et esmakordselt lugesin kodumaisest žanriulmest näiteks stirnerismist... Ega ta paha polnud nüüdki. Eriti tuleks kiita vahepealseid lõike fiktiivsest altajaloolisest romaanist "Terastäht"-sotsrealistlikus laadis, ent punasüsteemi ründav, pöörane kombinatsioon. Viidetest "Vennaskonnale" ei saa taaskord mööda, ühe konkreetse tsitaadi näol, mida tähelepanelik lugeja ehk märkas.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kindlasti üle keskmise jutt, kuid teatavate puudustega. Eelkõige üleüldine segadus - palju erinevaid pilte (anarhistid, sõda, bioloogia, mutandid, "erilised võimed") olid liiga nõrgalt omavahel seotud ning mõjusid tihtipeale liigsetena. Teiseks vähene põhjendatus - miks kuhugi üleüldse oli vaja minna, miks rongi ei tulnud ja miks juhtus lõpus nii nagu juhtus - vihjeid oli, kuid see ei moodustanud ühtset tervikut. Kolmandaks ei istunud mulle need püdlikult esitatud lõigud kohalikust kirjandusest ning nende lõikude selgitused. Saan aru, et autor üritas oma mõtet läbi nende lugejatele lähemale tuua, kuid selleks on ka teisi mooduseid. Meeldis aga jutu üleüldine atmosfäär, stiil ning ka lõpp. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Triinu Meres

Tuleb "rahuldav" ära, aga napilt. 
Kirjutatud on hästi, keel on nauditav, tabavad ja hästi edasi antud pisidetailid. Alternatiivajalooline maailm, kus oma ulme. Ilus ideena ning põnev ka.
Usutavad sümpaatsed tegelased. 
Mida siis ei ole, kui need hästi tähtsad asjad kõik on?
LUGU ei ole.
Üks tegelane näeb halba und.
Siis hommik. Loetakse raamatut, on pohmakad, tüüpiline vene värk. Seejärel tegelased sõidavad rongis. Tükk aega sõidavad.  Loetakse raamatut. Võetakse viina.
Siis tulevad maha. Tundub ka, et täiesti lambist - mitte et oleks kohale jõudnud, vaid lihtsalt tuli siuke tunne, et astuks maha.
Siis näeb üks jälle halba und - või pole see uni või pole see halb või mida?
Vahepeal on keegi raudtee õhku lasknud. Aga nüüd on õhkulaskjad juba kaugel. Jama lugu, et rong tuleb. Aa, vahepeal on kuskil mingi revolutsioon toimunud? Nojah. Võtame viina. Loeme raamatut.
Ja loo lõpus tapab tüdruk inimese. 
Kõik. 
Jutus ON loogika, aga pilk sündmustele inimestelt, kes saavad aru nii vähe, kui saavad, on raske jälgida ning "juttu ei ole!" häiris mind ikka tugevalt.
Raske oli lõpuni jõuda. 
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Märt Laur

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles