Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

A Miracle of Rare Device

(jutt aastast 1962)

ajakirjapublikatsioon: «Playboy» 1962; jaanuar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Haruldane looming imeväärt»
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
14
1
1
1
0
Keskmine hinne
4.647
Arvustused (17)

See on ilus lugu inimlikkusest ja uskumisest, andmisest ja võtmisest. Kaks meest avastavad kõrbes koha, kus näitab miraazhi kõigist neist paikadest, mida keegi tahab näha. Paraku omastab nende tüütu sabarakk mitte kellelegi kuuluva maatüki, et siis suure raha eest miraazhi näidata. Temal, uskmatul, ei õnnestu see, miraazh kaob.
Teksti loeti eesti keeles

"Ilus kast teine jah..." ("Viimne Reliikvia")

Selline kena väike jutt üldinimlikel teemadel, mööda ei pääse ka lapsepõlvemaailma degenereerumisest täiskasvanutemaailmaks (Väike Prints jne), mis muidugi lõppeb sellega, et täiskasvanu jälle lapse käest uskumist õpib. Tonaalsuse poolest sobiks hästi "Dandelion Wine`i".

Teksti loeti eesti keeles

Minu lemmik "Kaleidoskoobist". Võib-olla mõnede jaoks liialt "tundeline" (Natuke halb termin, ega mingit seebist nõretamist seal ju pole) aga mulle igatahes meeldis. Paras sellele mootorattaga kolmandale, kena ja mehe vääriline palk oli;) (Minu meelest oli tegu karistusega)
Teksti loeti eesti keeles

Armas lugu, veenab lugejat inimlooma põhimõttelises puhtuses ja headuses. Yin-Yang-stiilis vastandid, kaunid mõttekujundid... Viis.
Teksti loeti eesti keeles

Ja ei olnudki seda varem lugenud. Nyyd ma kahetsen valusalt kogu seda aega, mis on kulutatud mitte selle loo lugemise peale. Jääb teine jah oma tonaalsuselt sinna "Dandelion Wine" kanti, kuid ka mitte päris. Igastahes IMHO ilgelt hea.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldivalt rahulik jutt. Kuigi oli mõneti liiga läbi nähtav, ei pea ma seda just kuigi suureks miinuseks. Teksti nautimist see igatahes ei seganud, mis on kõige tähtsam.
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles