Karel Michal

Eelnev lause on nüüd öeldud nende jaoks, kes Peltola (võimalik, et alkoholijoobes kirja pandud) haige vaimusünnitise läbi lugesid ja selle põhjal kogu soome ulmekirjandusele vee pahinal peale tõmbasid. Kardan, et selliseid inimesi on palju! Ja kuna kõik seda arvustust siin nüüd lugema ei juhtu ja võibolla enam elu sees ühtki soome ulmeteksti kätte ei võta, pean märkima, et jutu avaldamine eesti keeles oli KURITEGU. Eelkõige just soome ulme vastu.

Selle autor pole soome ulmefändomis mingi tegija, ei saa välistada, et ta elus ühtki «Porttit», «Aikakonet» või «Tähtivaeltajat» käes pole hoidnud. Peltola pole Soomes ühtki ulmejuttu avaldanud, see on lihtsalt mingi sahtlisse kirjutatud abrakadabra, mis nüüd siis õnnetute juhuste ja inimeste vastutustundetuse tõttu eesti ulmelugejani on jõudnud.

OK, Mario Kivistikule võis see jubin ju naljakas tunduda, aga kas ei mõelnud toimetaja korrakski, millise esmamulje see korralikku narratiivset ja stiilipuhast zhanriulmet austavale fännile soome ulme lühiproosast jättis???

Esmamuljed ON olulised!

Peltola jutt ise ei vääri seda, et tal selles arvustuses pikemalt peatuda.

Jagades Raul Sulbi kahtlusi pullivend Vesa lugemuse suhtes, on mul alust arvata, et erinevalt soome ulme jaoks olematust Peltolast on M. Kivistik eelarvustaja poolt mainitud ajakirjadest piisavalt teadlik ning omab vähemalt mõningast ettekujutust, keda sealsetest autoritest tõsiselt võetakse ja keda mitte. Just see viimane asjaolu muudab Peltola-taoliste autorite avaldamise vastutustundetuse demonstratsiooniks. Häbi!

Arvatagu mida tahes, aga Sibelius ei pannud kõiki noote hakkama ja “Kalevala” ei neelanud soomlaste kogu fantaasiat – head muusikat ja head kirjandust luuakse seal ka täna, ja mingi osa neist mõlemast jõuab ka eestlasteni. Külastasin täna sealse ulmekirjanduse viimase kolme aasta esinumbri, Pasi Jääskeläineni kodulehekülge, kust võis lugeda, et Arvi Nikkarev olevat viimasel Finncon’il mõista andnud, et soovib kõnealuse autori loomingut ka eesti lugejale tutvustada. Loodan, et see, nüüd juba hädavajalik ettevõtmine peagi teoks saab.

Ma ei arva, et tavalugeja nüüd ühe loo põhjal kogu Soome ulmele vee peale tõmbab. Kui lugu ei meeldi, siis jätab lihtsalt Peltola teised jutud lugemata. Pealegi... elus on nii palju ulmest nii palju olulisemaid asju, et ühe laastu pärast tõesti ei maksa endast nii jubedalt välja minna. No kui Mario Peltola ERInumbri välja annaks, siis veel... ;-)

Ma saan paljudest asjadest aru ja millest aru ei saa, seda püüan mõista. Kuid aru saamine, miks mõned inimesed seda paberile valgunud oksendust naljakaks peavad jääb mulle küll elu lõpuni kättesaamatuks.