Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Aleksandr Siletski ·

Notš ptitšjevo moloka

(jutt aastast 1987)

ajakirjapublikatsioon: «Daugava» 1987; nr 8
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Linnupiimaöö»
«Mardus» 1997; nr 6

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
4
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (5)

Otsib mingi tegelinski oma naisele aastavahetuseks kingitust ja leiab juhuslikult miski mehikese, kes talle mingit vana nartsu laualina pakub, aga see ei ole teps mitte tavaline lina, vaid hoopistükkis teistlaadi moodustis. Nimelt on sellel omadus ennast vastavalt omaniku soovile kõiksugu kraamiga katta. Nu vat selline "lauake, kata end" lugu. Igati vinge lugu tegelt, eriti teine pool. Loogilise arengu tulemus. Alla viie ei anna. Ilmselt loen ka edaspidi.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt algab sellises pooltobedas Zhostshenko-stiilis, millele õnneks järgneb sujuv pinge üleskruvimine ja nauditavalt jõhker puänt. Väärt lugemine.
Teksti loeti eesti keeles

Ostab mees endale lauake-kata-end lina ning läheb ahneks kätte ära. Kõik. Üsna lihtne looke inimeste rikutusest. Öeldakse, et küll küllale liiga ei tee, kuid inimloomuse vastu juba ei saa. Meeldis jutu algus. Päris ehedalt oli kirja pandud. Kahjuks vajus lõpp ära ning muutus väga etteaimatavaks. Modernse muinasjutuna võib-olla isegi läheks kuidagi läbi, žanrikirjanduse esindajana jääb natuke lahjaks. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles