Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Marek Simpson (Tihhonov) ·

Game Over

(jutt aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Liivimaa Kuller» 1996; nr. 5 (1. veebruar)
«Mardus» 1997; nr. 1
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

  • Ilmunud ajalehes
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
2
5
0
1
1
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (9)

"Pika valge habeme ja uhkete tiibadega vanamees istus laua taga ja lasi sõrmedel nobedalt mööda klaviatuuri joosta..." Ehk lugu sellest, kuidas vanajumal maailma kantseldas. Seda siis arvutimängulises vormis. Ja sedasi ta kulgebki, kuni... maailmalõpuni. Eks jumal ole ju ka inimene ja tahab puhata vahel.
Teksti loeti eesti keeles

Kui loo idee on Simpsoni enda oma, siis on ju tore, ehkki kahtlen, olles üht variatsiooni samal teemal internetifolkloori kujul lugenud. Loo keskel, kus inimtegelased tegutsevad, on kasutatud pisut liiga püüdlikku keelt, viimane lõik aga ehk loo finaal, on suisa hästi kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles

Pean tunnistama, et minu usu kohaselt võib väita, et Simpson saavutab oma mõjuvuse just selliste mitte eriti tõsiselt võetavate lugudega. Minu meelest on jutt täiesti korralikult kirjutatud ja, tuleb nõustuda eelneva arvamusavaldajaga, lõpp oli suisa hästi kirjutatud.
Teksti loeti eesti keeles

Tuli inimesel idee. Pani siis kirja, kirjutada ju mõistab. Mõtlesin, kuidas saanuks sellest halvemini kirjutada. Ei tulnud pähe. Paremini saanuks küll, see tuli kohe meelde.

Ei pea kõike kirja panema, mis pähe tuleb.

Teksti loeti eesti keeles

Ohoo. Ma olin lausa üllatunud, et 1997-ndast aastast pärit jutt meeldida võiks. Aga meeldis. Autori tüüpvigadega küll, aga siiski... Simpsoni skaalal tugev 4.
Teksti loeti eesti keeles

Jälle arvutimäng ja jälle jama. Ainult natuke parem, kui "Õigus tappa". Milleks küll milleks küll sellist jama kirjutatakse (ikka veel)
Teksti loeti eesti keeles

Aga kes teab-võib-olla polnud ka Jumalat ennast tegelikult olemas ja temagi eksisteeris vaid mingis veel kõrgema jumala poolt mängitavas arvutimängus? Ja nii lõputult? Võta kinni!
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles