Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Walter Ernsting ·

Der Tag, an dem die Götter starben

(romaan aastast 1979)

eesti keeles: «Päev, millal jumalad surid»
Rapla «Graafiline Produktsioon» 1993

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
0
3
3
3
Keskmine hinne
2.545
Arvustused (11)
Andri Riid

Kui olin noor, olin maal vanaema juures ja leidsin mingid iidvanad Horisondid. Sealt leidsin järjejutu, kus räägiti, etpüramiidid on kosmoselaevade maandumismärgid jmt. Jube põnev oli.

Möödusid aastad. 90ndate alul ilmus üks selle aja vähestest ulmekatest. Ostsin ja lugesin. Masendav. Kirjaniku omapoolne panus von Dänikeni teooriale oli mad scientist. Ilmselt juveniilulmekas, aga teist nii mõttevaba teost annab otsida. Peale raamatu läbilugemist tuli tahtmine ta ära visata, mida ka vist tegin, täpselt ei mäleta.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Tegelikult peaks sellele raamatule nulli panema... ning seda peaks tegema just selle värdjaliku esoteerikalembuse pärast. Miks kurat peab seda Erich von Dänikeni veel ka ulmekirjanduses populariseerima... niigi on neil esoteerikahulludel ja uhvulistel katus postojanna vildakil... nüüd siis segab üks vennike 30ndate saksa pulpulme, reaalselt eksisteerivad kirjanikud/toimetajad ja nürimat sorti paraideed üheks ulmepudruks ning arvab, et on teinud tohutu heateo inimsuse suhtes. Kahe saab romaan vaid teatava tempokuse pärast... kes pole lugenud, sel on mõtekam ka seda mitte teha... maailmas (ja ka Saksamaal) on sadasid paremaid raamatuid.
Teksti loeti eesti keeles
Ulmik

Lihtsalt meeldis.No ausõna.On kyll leierdatud teema ja on selliseid paremaidki samasuguseid, kuid äratas hinges mingi igatsuse esitada kysimusi ja saada vastuseid.Mingi tõejanu. Ajamasin oli kyll yletähtsustatud ning muutus tyytuks pikapeale.Ei teagi tal teisi romaane- jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Mitte ei saa aru, mis sel romaanil viga oli. Dänikeni ideede ärakasutamine? Esoteerilised seosed? Ja mis siis. Ei maksa seda lugeda nagu tõsiteaduslikku juttu, nagu Däniken ennast tahab esitada. Kui õieti mäletan, siis on see jutt esitatud tõestisündinud loo vormis. Sellisena muidugi kaks. Huvitav on just see esoteerika kasutamine ulmelises kontekstis. Punkt juurde. Kokkuvõttes lugu sedavõrd ulmelisem. Teine punkt. Kuna ajamasinad on mu nõrkuseks, siis veel üks punkt. Kokku saigi viis.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Nagu ma vist juba loendamatuid kordi arvustusi alustanud olen -- lugesin raamatut väiksena ja siis meeldis väga. Kuna ma olin siis just parasjagu sellises eas, kus `Paradoks B` ja `Kolmanda Silma` laadi asjad koledal kombel `peale lähevad`, siis ehk mõistate.. ja andestate :-) Kõik see ajas rändamine ja pseudo-dokumentaalsus tundusid põnevad ja nii ma `jumalate surma` ka alla neelasin. Kuid üle lugema ma seda ilmselt (kunagi) ei hakka, muidu ilmselt pettuksin väga. Las siis jääda lapsepõlve hea arvamus.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Romaan, mis polnud üldse romaani nägu. Esimese hooga (ka mina olin siis veel postpuberteetik ja natuke naiivsem kui praegu) tundus isegi peaaegu nagu päris... Ajamasin on muidugi tobedus, aga iseenesest on seda teemat - et keegi suur, tark ja hea vaatab meid ja vangutab kurvalt pead - ka kehvemini väänatud.
Teksti loeti eesti keeles
Tarmo Õuemaa

Der Tag, an dem die Götter starben on üks sitemaid raamatuid, mida ma elu jooksul lugenud olen. Iga viimane kui Perry Rhodani vihikuke kuulub selle asja kõrval maailmakirjanduse absoluutsesse tippu.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Pean häbenedes tunnistama, et ka mina olen lugenud seda kuritegu kirjanduse vastu. Arvustust on see soperdis "väärt" vaid tänu sellele, et eelmiste arvustuste uurimine on tänuväärne materjal reklaami hukatuslikust mõjust mitte veel täielikult välja arenenud teadvusele, meenutades lugusid, kuidas peale Freddie Mercury surma tundus olevat popp aidsi surra. Kahjuks ei ole tegu naljaga - võetakse tükk pseudoideesid, segatakse see pseudodokumentaalsusega ja saadakse pseudoulme, mille kaanele on vaid unustatud trükkimata hoiatus "Uskumis- või vaimustussümptoomide puhul pöörduda viivitamatult psühhiaatri poole!"
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Mul pole õigeid sõnu, millega seda jama iseloomustada. Naeruväärne on vist kõige sõbilikum ja viisakam, mis ma öelda võin. Mind lausa hämmastab, mida kõike siin maailmas ei kirjutata ja mis veel hullem - avaldata.
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Märt Laur

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles