Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bram Stoker ·

ajakirjapublikatsioon: «Holly Leaves» 1893; 2. detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Skvoo»
«Mardus» 1996; sügis

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
5
2
3
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (11)

Hämmastusega avastasin, et Stokeri minu meelest parim lühijutt pole seni veel pälvinud ühtegi arvustust.

Miks parim? Esiteks on jutt vaba Stokerile kui eelmise sajandi kirjanikule muidu omasest uiutamisest ja sõnavahu üleskloppimisest. Tegevus käivitub suhteliselt kiirelt ja pinget küttev konflikt pannakse paika juba päris alguses. Teiseks on konflikt ise tegelikult üsna maine, mitte üleloomulik, ja võitlusele nö. õiglast kättemaksu teostava looma (eriti kassi) ja vastiku inimtümika vahel elan ma alati kaasa - loomulikult esimese poolel. Üleloomulik on ehk ainult kasspeategelase lausa mõistuslik tegutsemine oma kättemaksu teostamisel, aga andunud topeltkassipidajana võin öelda, et need loomakesed on ka omaenese tarkusest väga paljuks võimelised. Ja hiilgavalt on kujutatud ka tegevuse taust, keskaegsusest läbi imbunud Nürnberg ja sealne Piinatorn. Loo lõpp on täielik katarsis - kuigi lõpulause oleksin mina meelsasti ära jätnud. Kes loeb, mõistab, miks.

Täpsustus BAASi andmepanka: jutt on ilmunud ka eesti keeles pealkirja all "Skvoo" ("Mardus" 7/96) ja seda saab lugeda "Marduse" koduleheküljelt.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Muljetavaldav, võimas, sünge. Eriti õudustäratavalt mõjusid (juhuse läbi) kassitapja jutustus oma varasematest seiklustest ja "nekro"peidukohtadest, piinatorni eksponaatide kirjeldus... Kõik seiklused ei lõpe paraku hästi. Õiglus pääseb võidule. Emased, niipalju kui asi nende järglastesse puutub, on halastamatud.
Teksti loeti eesti keeles

Siiamaani olin 19. sajandi lõpu ulmesse suhtunud teatava skeptitsismiga, kuid pärast Stokeri "Skvoo" lugemist ei jää mul muud üle, kui oma seisukohti revideerida. Väga hea lugu! Jutu enda leiab siit.
Teksti loeti eesti keeles

Hämmastusega vaatan neid hindeid siin... Minu mulje Stokerist kui viletsast kirjamehest selle jutuga ei paranenud.

Jutt kubiseb uiutamisest ja ülesklopitud sõnavahust, tiirutatakse ümber justkui palava pudru suurt kuhugi välja jõudmata. Ei ole head mälestused sellest loost, ei ole!

Teksti loeti eesti keeles

Eee... Tegelikult meenutab see jutt laastukesi ajakirjast "Vallatu magasin", oli eesti ajal selline. Paljud sealt olid vähemalt poisikesena huviga loetavad, võibolla viitsiks praegugi, aga nüüd oleks see pigem camp.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldivad kassid ja ei meeldi eriti 19. sajandi õudukad, kuigi eredaid seiku leidub ka neis. Mõnes rohkem, mõnes vähem.
Teksti loeti eesti keeles

Vana ja klassikaline lugu vanas ja klassikalises stiilis. No armas rahvas, mis sajandi stiili te 19.sajandil kirjutatult siis ootate?

Omas sordis päris tubli, mõnigi autor oleks loo lõpus veel mitu lehte moraliseerinud ja tõmmanud paralleele omaaegse poliitikaga.

Aga selle "sympaatse noormehe" oleks mina kyll, jah, märksa verisemalt mõrvanud.

Teksti loeti eesti keeles

Njah, vana ja klassikaline ja vanas stiilis. Selle eest lugu mult patuga pooleks kolme saabki.
Andke andeks, aga minu meelest on tegemist tühja ja mõttetu looga. Paraku kaldub kogu horror seda minu jaoks olema, nii et sellest johtuvalt. Õnneks ei ole ma miskine kirjandusinime, kes peaks tohutult põdema, kui ta endale mitte meeldivale, kuid väidetavasti hääle asjale peab halvasti ütlema.
Ainus sümpaatne moment oli "meeldiva noormehe" manala teele aitamine. Pakuksin, et tema oleks võinud vabalt olla esimese Darwin Awardi laureaat.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu (just esimeses pooles) igati kena jutt, aga et need ameerikast tulnd turistid nii lollakad võivad olla... liiga ebaloogiline (kuigi mõni vast on kah) ja otsitud lahendus.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea, kas ikka on ulme. Vist siiski on. Üks mees tapab kogemata kassipoja ja emakass hakkab teda jälitama, et kätte maksta. Lugeda saab "Marduse" saidilt. Hindeks kõva 3 koos Darwini auhinnaga.

Pealkiri on väga mööda: skvoodega pole siin mingit pistmist

Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles