Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Theodore Sturgeon ·

Mr. Costello, Hero

(jutt aastast 1953)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Science Fiction» 1953; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mister Costello – kangelane»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
7
1
1
0
Keskmine hinne
4.368
Arvustused (19)
Jüri Kallas

Minu (ning ilmselt enamuse eesti lugejate) esmatutvus Sturgeoni loominguga.

Seda juttu lugedes kerkis juba nolgieas küsimus, et kuidas see (tsensuurist) läbi lasti. Sihuke õel pila ju igasugu kommuunakorra (ükski redel pole ühe pulgaga) pihta... Lisaks poliitilisele pilale on tegu lihtsalt inimliku ja nukra looga, ning ilmselt tänu sellele ka see lugu kestma jääb.

Ilus krestomaatiline näide sellest, mida suudab ulmes talent, kes oskab tõesti hästi kirjutada ning kes ise ka ulmet armastab.

LOE KINDLASTI!!!
Teksti loeti eesti, inglise ja vene keeles
Tundmatu Arvustaja

Iga lugu võib mõista mitmeti. Kohtasin kunagi inimest, keda selle loo puhul huvitas eelkõige, et kust seda tarakani leida... Igasugune võim eeldab inimeste liitmist mingi tunnuse põhjal ja inimeste lahutamist mingi tunnuse põhjal. Ilus lugu. Soovitan.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ei läinud mul hästi peale see lugu, midagi muidugi nagu oli seal ka, aga siiski mitte piisavalt. See mul vist mingi isiklik kiiks, et poliitilise suunitlesega jutud eriti ei meeldi. Praegu selline miinusega neli.
Teksti loeti eesti keeles
Üllar Lindmaa

Võrukas rääkis kodanikust, kes üritas tarakani leida. Mina jälle olen kuulnud arutelusid, et sööklas ei tohiks lasta inimesi tühjade laudade taha istuma, ikka tuleks üksindusele seltskonda eelistada. Kogu kogumik oli suurepärane, Costello lugu jääb alla ehk vaid fantastilisele nimiloole. Või ehk mitte? Tegemist on nagu veiniga, mille väärtus aja jooksul tõuseb. Muuseas - on ka üks paremaid ühiskonnamudeleid, mida olen näinud - paljugi mille jaoks George Orwell tonnide viisi värvi kulutas, on siin lühidalt ära öeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanis Tali

Jõmpsikana lugedes see lugu muidugi kohale üldse ei jõudnud. Aga hiljem ....Orwellile jääb muidugi alla. Erinevalt viimasest võib Costellot lugeda ka nõrgema närvisüsteemiga inimene, riskimata seejuures seedehäireid saada. Ikkagi oli väga hea.Ja veel: tarakani ja ühe pulgaga redeli plaanile sekundeerib loos mitte vähem oluline plaan: costellod ei saaks teps mitte tegutseda kui enamus inimestest laekurid ei oleks.
Teksti loeti eesti keeles
TVP

Mulle ka ei jätnud see lugu kooliajal lugedes suurt muljet. See oli vist ainuke lugu millest mulle enne teistkordset lugemist midagi ei meenunud. Aga nüüd üle lugedes on asi muidugi tasemel.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Ei meeldinud. Olen seda paar korda lugnud, vähemalt üritanud, kuid eelkõnelejate vaimustust ei suuda ma ka parima tahtmise juures jagada.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Selle loo juures meeldibki mulle tegelikult see, mis "Lilled Algernonile" järelsõnaski oli öeldud - et lugu totalitaarsest ühiskonnast ning poolhullust diktaatorist annab ka huumoriga kirja panna.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Poliitiline alatekst jättis külmaks nagu harilikult. Midagi head ka ei meenu. Oleksingi kolme pannud, kuid siis lugesin kaasarvustajate hinnanguid ning jäin mõtlema. Ehk olen tõepoolest seda juttu ala lugenud? Kui kunagi võimalus tekib siis loen üle. Seniks neli...aga ainult avansiks.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Alatoon... poliitiline alatoon... Teate, mina tahan Orwelli. See lugu on lihtsalt... nali selliste asjade arvelt, millega nalja minu isikliku arvamuse kohaselt ei tasuks teha, eriti veel mitte sellise alatooniga, nagu Sturgeon. Miinusega neli.

... Sest mine sa neid hullusid tea, kas ehk ei hakka mõnele hullule ta loorberid meeldima. Ei, mitte Costello omad, sest sisimas soovib meist vist v2ga suur osa olla Suur Juht, kasvõi sipelgate ehk siis oma koerale... Aga see minategelane... temaga on lood juba hoopis teised.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Võimalik, et ma olen lootusetu optimist, aga ma ei usu, et niisugused lood võiksid tegelikkuses aset leida. Sedasama ütlesid ka inimesed enne Hitleri võimuletulekut, aga seal olid siiski ajaloolised põhjused, miks Hitler läbi lõi. Ikkagi neli, kuigi tugev.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Suurepärane lugu! Olin sellest kümmekond aastat tagasi nii vaimustuses, et valisin endale netis kasutamiseks nimitegelase järgi aliase... ja see alias ei ole "laekur". ;-) Nüüd siis jõudsin lõpuks ka arvustuse kirjutamiseni.

Sellel lühijutul on nii mitmeid erinevaid tahke, et lausa raske on ühte pointi välja tuua. Ka eespool on paljugi öeldud ning nõustun, et kindlasti on loo peamine sõnum hoiatus.

Teisest küljest on aga tegemist traagilise kirjeldusega sellest, kuidas hea idee väära rakendamise kaudu õõvastavaks muudetakse. Sest iseenesest ei ole ju sel ühtse inimkonna ideel midagi viga. Ning neil eespool kritiseeritud loosungitel oli öeldud paljugi, mida näiteks idapoolsetes, kogukonda väärtustavates kultuurides täiesti normaalseks peetakse, kuid mida üksikindiviidi esikohale seadvas lääne kultuuriruumis ei mõisteta.
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Märt Laur

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles