Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

All Summer in a Day

(jutt aastast 1954)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1954; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Terve suvi ühes päevas»
antoloogia «Lilled Algernonile: Anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid» 1976

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
19
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.692
Arvustused (26)

Bradbury ja Marss tunduvad olevat lahutamatud, kuid sedapuhku on tegevuspaigaks hoopistükkis Veenus.

Aga ka Veenusel uurib autor siiski eelkõige maised probleeme... antud juhul laste (aga kas ainult laste?) julmust kaaslase vastu, kes milleski on neist parem...

Võimas näide sotsiaalsest ulmest: konflikt kui sihuke võiks täiesti vabalt toimuda siin ja praegu (õieti võiks see toimuda kus ja millal tahes), aga ulmeline foon keerab sellele lihtsale loole lisavindi peale ning näitab juhtumit veelgi selgemas (ja halastamatumas) valguses.

Allpool on öeldud, et seitsme aasta pärast nägi ju taas Päikest... noh, ja mis siis? Lapse jaoks on ka järgmine aasta kohutavalt kaugel... ning keegi ei tea kui palju perverte (või siis lihtsalt hingeliselt/vaimselt traumeeritud isikuid) tekib siia ilma sellest, et nende lapsepõlves toimus midagi NII ja KÕIGEST?

Teksti loeti eesti ja inglise keeles

02.03.2005: Näide ulme ja realismi kokkupuutest... Kui ma seda esimest korda lugesin, olin vast veidi vanem kui nood Veenuse jõmpsikad ning adusin väga hästi, et täpselt nii olekski võinud juhtuda. Mäletan, et püüdsin ette kujutada, kuidas jõmmid oleks saanud oma tegu heastada, kui neile viimases lõigus mõistus pähe tuli... Ja muidugi jõudsin järeldusele, et ega polekski saanud. Karm värk.
Teksti loeti eesti keeles

Stiilne lugu. Selline hästi aeglane ja mönusalt synge. Eh lapsed-lapsed, ei maksa ikka sedamoodi ka nyyd. Lugege, aga ärge ise sedasi tehke.
Teksti loeti eesti keeles

No mis seal ikka, päris jube. Seitse aastat ootad, et päikest näha ja siis tulevad mingid ülbed jõmpsikad ja topivad su pimedasse kappi kinni. Säh sulle päikest! Bradbury paneb ikka edasi oma kõhedusttekitavaid, sisukaid ja mõnes mõttes ka huvitavaid jutukesi. Hindeks "viis" väikse miinusega ehk. Lugeda soovitan.
Teksti loeti eesti keeles

Väga, väga hea.(Hiljem) Korrigeerin hinnet. Väiksena lugedes tundus märksa masendavam/süngem, kui nüüd. Ehk ongi asi nii, et mõningaid jutte ei maksa üle lugema hakata, või muidu peab pettuma...
Teksti loeti eesti keeles

Kurvaks tegi, väga kurvaks. Aga hea, et intervall ainult seitsme aastane oli. Kui oleks näiteks Millenniumi maha maganud, siis oleks teist pidanud tuhat aastat uuesti ootama.
Teksti loeti eesti keeles

Normaalne tekst, aga ei midagi erilist - seetõttu ka neli. Vaevalt, et nad ta sealt kapist pärast välja oleks lasknud - nad oleks kõik seda tegu salanud või siis vaidlema hakanud, kes selle ukse avab.
Teksti loeti eesti keeles

Väiksena lugedes mõjus märksa rohkem, kui nüüd. Aga ikkagi üks vähestest lugudest, mis mul siiani väga hästi meeles on!
Teksti loeti eesti keeles

Issanda ted on imelised ja Bradbury oskab neid kenasti nagu mängeldes järgida... Elu on nii kuradi keeruline ja peen värk, et kui keegi oskab kasvõi natsagi teda usutavalt kuhugi sisse kirjutada on asi väärt vähemalt viite ja ei mingeid "aga"`sid ega "noh jah"`e.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Mulle näis see lõpp veidi ebatõepärasena. Lapsed on minu arust vahel veel julmemad. Need tüübid näisid mulle just sellisena, kes panevad kõigepealt kappi kinni ja pärast parastavad kah veel, mitte ei lase kapist välja ja ehmatavad ära, mis nad ometi teinud on. Aga kindel viis sellegipoolest.
Teksti loeti eesti keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles