Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Bob Shaw ·

Light of Other Days

(jutt aastast 1966)

ajakirjapublikatsioon: «Analog Science Fiction—Science Fact» 1966; august
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.2
Arvustused (5)

Jutt rajaneb ühele vingele ideele ning kõik muu on üsna tähtsusetu ja kõrvaline. Selleks ideeks on nn. "aeglane klaas", klaas, mida valgus ei läbi ühe hetkega (kui suur on valguse kiirus klaasis? ca 200000 km/s?), vaid viivitusega. Ning see viivitus võib kesta sõltuvalt klaasist kuni kümnete aastateni. Ühesõnaga on inimesed õppinud seda klaasi valmistama ning jutus antakse edasi esmased huvitavad rakendused, mida selline klaas võimaldab. Autor on seda ideed edaspidistes teostes põhjalikumalt lüpsnud, konkreetses jutus jääb aga asi pisut kuivaks, seepärast 4 mitte 5.
Teksti loeti inglise keeles

Soft-SF/sotsiaalse SF valdkonda kuuluv jutt. Abielupaar rändab Shotimaa mägedes; naine on lapseootel ja kuna ei tema ega mees seda (veel/ealeski) ei tahtnud, on mõlema suhted üpris sassis. Ringisõitmise käigus põikavad nad sisse ühe kohaliku nn "aeglase klaasi" müüja juurde. Idee iseenesest on tõesti väga vinge: teatud meetodil luuakse eriline klaas,mille läbimiseks kulub valgusel mitu kuud või isegi aastat. Kui valgus viimaks läbi jõuab, võib selle klaasi näiteks aknaks panna ning siis nähakse pilti, mis antud aja jooksul klaasi on kogunenud. Igatahes muutub lihtne tehing ootamatult millekski enamaks ning kõik päädib väga jõulise puändiga. Suurepärane jutt.
Teksti loeti inglise keeles

Aeglane klaas. Päris tore leiutis. Alguses ei saanud ma kuidagi pihta, kuidas see toimib, aga loo lõpu poole seletas autor kõik kenasti ära. Vähemalt teoreetiliselt. Kuidas see kujutiste salvestamine täpselt käis, sellest ma ikka aru ei saanud. Õnneks ei seganud see jutu nautimist. Hästi oli ära tabatud kahe noore inimese vahelised lahkhelid, mis muutsid jutu lõpu minu jaoks kohe eriti heaks. Samuti oli meeleolu oskulikult loodud. Nukker lugu, hea lugu. Kindel viis!
Teksti loeti inglise keeles
x
Märt Laur
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Liu Cixin on teadusulmet viljelev hiina kirjanik, sealjuures väidetavalt kuulsaim ulmekirjanik Hiinas, keda on muuhulgas võrreldud Arthur C. Clarke`iga. "The Three-Body Problem" on esimene raamat samanimelisest triloogiast ja tänu Ken Liu tõlkele esimene lääne lugejale kättesaadavaks tehtud Cixini teos. Pealkiri viitab klassikalisest mehaanikast tuntud probleemile, mis käsitleb ennustamatut (kaoselist) astrodünaamikat süsteemis, kus kolm taevakeha avaldavad üksteisele gravitatsioonilist vastasmõju.

Kui öeldakse, et angloameerika ulme kasutab rekvisiitidena äratuntavalt ameerikalikku butafooriat, ükskõik kui kaugele ajas või ruumis süžee viib, siis TTBP seisab jalgadega kindlalt Kaug-Ida pinnal, alates peaaegu eranditult hiina tegelastest, lähtepunktist Suure Kultuurirevololutsiooni juures ning -- parema sõna puudumisel -- ebaläänelikust viisist probleemidele lähenemisel. Vähe sellest, isegi dialoogid on sellised, mille sõnajärge ja -valikut on ainuvõimalik ette kujutada mõne hiina tegelase öelduna. Plusspunktid tõlkijale igatahes.

Raamatu stiil on askeetlik, otsekohene, isegi karge. Erakordset sõnavara ega eredaid metafoore pole siit mõtet otsida, kuid ei maksa karta ka üksluisust või kuivust; lugemisnauding tuleb ideede mastaapsusest ja tehnilisest veenvusest, millega autor need ette (ja välja) kannab. Ekstaole, Cixin töötas pikka aega insenerina ühes Shanxi provintsi elektrijaamas ning oma loodusteadusi ta kahtlemata tunneb. Tehnilise ladususe ja usutavuse peale on aga võimalik ehitada haarav, mõtlemapanev, humoorikas ja samas melanhoolne lugu korralikus teadusulme võtmes rõhuga teaduse poolel. Puudu pole ka see "ahaa!"-tunne, mis tekib, kui esmalt pealtnäha juhuslikud või seostamata "tükid" loost ühel hetkel järsku tähenduslikuna kokku haakuvad. Kuna aga isegi Wikipedia sissekanne raamatu kohta annab süžeest liiga palju ära, siis enamat ma sisu kohta ei ütleks. Soovitada julgen küll.

Teksti loeti inglise keeles