Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Keith Laumer ·

Once There Was a Giant

(lühiromaan aastast 1968)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1968; november
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
0
1
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (4)

Vana kaubalaev, mis veab kümmet anabioosis olevat mingis avariis kannatada saanud kaevurit, on sunnitud avarii tõttu maanduma planeedile, mis on karantiini all. Karantiin on nii range, et isegi kümme anabioosis olevat kannatanut on vaevu piisavaks argumendiks maandumisloa saamiseks. Kapsel kannatanutega maandub ühes paigas, piloot oma kapslis mõnikümmend miili eemal. Koheselt hakkab aga selguma, et avarii ei olnud üldsegi juhuslik, vaid piloodi poolt ette planeeritud, laeva piloot ei olegi päris piloot, vaid tal on vaja leida karantiins planeedilt üks mees. Eesmärk on juba aimatav.

Mehed saavadki peagi kokku ja koos hakatakse liikuma anabioosis kaevurite kapsli poole. See retk pole sugugi tavaline, tingimused on rasked, mehed erinevad, paraku ka eesmärgid - kohtuvad kaks väga erinevat maailma.

Ilus romantiline ja väga inimlik lugu.

Teksti loeti vene keeles

Lugu mägisest ja karmi kliimaga Vangardi-nimelisest planeedist, kus kunagi maandunud kolonistide järeltulijad on kohaliku gravitatsiooni vms eripärade tõttu arenenud hiiglakasvulisteks ning arendanud ülejäänud inimkonnast isolatsioonis veedetud ajaga välja kummalise umbkaudu muinasaegsel arengutasemel kultuuri, nii et lõpuks meenutavad nad pigem mingeid muinasjutuhiiglasi kui "pärisinimesi". Loo sündmustikust on eelarvustaja juba veidi kirjutanud... viimase Vangardi "hiiglase", kes on planeeti laastanud epideemia järel ellu jäänud, kohtumine planeedil maandunud kosmoserändurist minategelasega, kes pole päris see, kes ta enda jutu järgi olema peaks...
Eelarvustaja kiidusõnadega tuleb nõustuda, see mägises ja lumises maailmas toimuv quest on hästi kirja pandud, nagu ka kahe peategelase erinevad mõttemaailmad ning nende põrkumine.
Teksti loeti eesti keeles

Simmonsi Endymion seikleb läbi maailmate, millest igaüks on mõne maise nurgakese etnograafiline koopia. Siin on siis veel üks selline.
Tekst on ühelt poolt mõnevõrra higine ja väheveenev (võrreldagu Jack Londoni proosaga) ja teisalt ei suuda autor ei siin ega teistes lugudes, mida olen lugema sattunud, oma seikluses gradatsiooni tekitada. Mistõttu muutub see mingil hetkel tüütuks tõmblemiseks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Pjotr Petrovitš Garin
1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused: