Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Aickman ·

Ringing the Changes

(jutt aastast 1955)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (5)

Selles abielus on mees kakskümmend neli aastat oma mõrsjast vanem. Hilissügisel suundub noorpaar pulmareisile ühte inglise mereäärsesse väikelinna. Pärale jõudes märkavad nad, et kirikukellad muudkui löövad ja löövad. Loo teisel poolel selgub ka põhjus: kord aastas äratatakse sel moel kohalikud surnud üles. Kuid põgeneda on juba hilja. Minu arust ei ole meisterlikult kirjutatud loole ajahammas peale hakanud. Kindel 5.8.06.2017.Küljendamisel on autoritutvustustes vahele jäänud Robert Aickman. Algselt olis seal selline tekst:  

Robert Aickman (1914-1981) sündis Londonis. Tema isa oli arhitekt ja emapoolne vanaisa Richard Marsh menukirjanik, kelle õudusromaan The Beetle konkureeris edukalt samal aastal avaldatud B. Stokeri Draculaga. Tulevase kirjaniku esteetilisi vaateid kujundasid teater ja muusika, eelkõige ooper.

      Esimene jutukogu We Are For the Dark ilmus kahasse Elizabeth Jane Howardiga küllaltki hilja (1951). Pärast kolmteist aastat kestnud pausi  järgnesid autorilt veel seitse kogumikku (1964-1980). Aickman on avaldanud ühtekokku 48 juttu ja lühiromaani, mis on loonud talle teenitult viimase saja aasta elegantseima briti õuduskirjaniku maine. Märkimata ei saa jätta ka tema koostatud kaheksat Fontana Booki antoloogiat Great Ghost Stories (1964-1972).  

    Autor ei pidanud oma jutte horroriks, vaid ütles, et need on ”kummalised lood” (strange stories). Tema eelkäijaks ulmes võib pidada Oliver Onionsi (1873-1956) ja järeltulijateks Michael Marshall Smithi ning Jonathan Carrollit. Kuid ka Neil Gaiman, Kim Newman ja paljud teised peavad Aickmani oma eelkäijaks.

Teksti loeti soome keeles

Veidi üllatuslikult on antoloogia "Shanidar" kolmandaks looks literatuursevõitu õuduslugu. Loo sisust on eelarvustaja juba mõnevõrra rääkinud. Fiktiivse Holihaveni linnakese kurjakuulutava õhustiku loomine on autoril hästi õnnestunud, samas jäi loos vähemalt minu jaoks maksimumhindest midagi puudu. Üsna traditsiooniline õuduslugu, mis on kirja pandud kõvasti literatuursemas stiilis kui enamik õudukaid.
Teksti loeti eesti keeles
x
Pjotr Petrovitš Garin
1984
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused: