(romaan aastast 1971)
Samas aga see maailm, mille kohta kehtib eelöeldu - et kas liiga palju või liiga vähe. Ütleme, et peale nii umbes tosina RZ raamatu läbilugemist ei saa ma enam tõsise näoga kasutada tema puhul mõistet science - see ei ole otseselt halb ja - olgu siis Amberi lugude või `Lord of Light`i puhul - ei häiri see vähimatki, pigem annab juurde, kuid RZ EI OLE SF-kirjanik. Tohutud dekoratsioonid, millel vaid õhkõrn pseudoteaduslik kate - meile meeldivad fantaasialood paarist valitust, jumalast. Sest kuigi jumalad pidid "veel kusagil" olema, jääb vaid imestuses küsida, et mis asi see Varjujaak siis praktiliselt oli? Teose kõige õnnetumad leheküljed ongi vast need, kui ta mäed liikuma paneb, et oma vastastest üle sõita. Ei ole üldse põnev, kui seda nii pöörase overkilliga teha... Nii et kuigi teos on kindlasti "4" väärt üldisel taustal, jääb ta muude RZ teoste varju. Paarile tegelasele õnnestus elu sisse puhuda (Rosalie, Morningstar), aga... nagu eespoolgi öeldud - midagi jäi puudu.
Neljas Tütar Lynesse on Lannesiitide dünastia ebaoluline printsess kes pealegi on tuntud oma põikpäisuse poolest ega ole iial olnud õukonnas eriline favoriit. Diplomaatia ja kaubanduslepingute asemel on ta pea täis kangelastegusid ja vanu laule ning seiklusi. Kui linna jõuavad jutud sellest, et Ordwood'i ründab deemon - deemon kellega on võimatu võidelda ja kes võtab üle loomade ja inimeste meeled ja paneb nad enda heaks tööle - otsutsab ta deemoni vastu ära kasutada oma suguvõsa kokkulepet võlur Nyrgothiga. Nimelt, ta vanavanaema oli koos võlur Nyrgothiga võitnud Ulmothi, kes oli ellu äratanud ürgseid koletisi ja nende armee eesotsas maailma proovinud vallutada, mille järel Nyrgoth oli lubanud vajadusel ta suguvõsa taas aidata.
Ürgse rassi viimane esindaja nõidur Nyrgoth kes oma üksildases tornis sajandeid mööda saadab on samal ajal teise järgu atropoloog Nyr Illim Tevitch. Pärast meeskonna maale tagasipöördumist kohapeale asjade seisu jälgima jäänud Nyr on kõhn, kohalikest vähemalt 30 sentimeetrit pikem ja tal on sarved kus peitub muuhulgas kommunikatsioonitehnoloogia. Enda arvates on ta kohutavalt halb ja läbikukkunud antropoloog ja tema depressiooni ei vähenda üldse see, et ta on paarsada aastat olnud Maast ära lõigatud.
"Ürgne rass" on Clarke'i kolmandal seadusel - piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu - põhinev lühiromaan. Kolmas seadus siiski on vaid osaks taustaks igati huvitaval lool kus minnakse deemoniga - "deemoneid ega maagiat pole olemas!" - võitlema. Tchaikovsky ehitab kiirelt üles huvitava ja omapärase maailma mille eri kultuurid on usutavad, takerdumata samas liigsetesse detailidesse.