Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· J. K. Rowling ·

Harry Potter and the Chamber of Secrets

(romaan aastast 1998)

eesti keeles: «Harry Potter ja saladuste kamber»
Tallinn «Varrak» 2000

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
13
9
4
1
0
Keskmine hinne
4.259
Arvustused (27)

Harry Potteri teine aasta tolles võlurite internaadis. Järjekordselt leiavad koolis aset igasugu seletamatud nähtused. Koridoridest leitakse kivikujudeks muudetud kasse ja õpilasi. Lõbusaks kõrvaltegelaseks on mingi eriti kuulus ja rõõsapalgeline maag kellele meeldib kangesti fotodel poseerida ja autogramme anda..

Yldiselt.. kõik sama mis sarja esimeses osas, ei parem, ei halvem.

Teksti loeti eesti keeles

Enne Harry Potteri teist kooliaastat toimuvad veel mõned koolivälised sündmused, näiteks ilmub välja majahaldjas Dobby, kes on kogu raamatu üks andekamaid tegelasi, ja Weasleyd, kellel on rohkem lapsi, kui nad endale lubada saavad, röövivad Harry vastikute Dursleyde käest ära ja... Weasleyde kodu kirjeldus on ka väga armas ja hubane. Kavatsen seda raamatut soovitada igale ettejuhtuvale lapsele ja lapsemeelsele.
Teksti loeti eesti keeles

Noh sain ka läbi.Lisandus paar lahedat tegelast kellest enam vist ei kuule.Kuulsustipul olev kirjanikust võlur.Kellesse millegi pärast kõik tüdrukud armusid. Ja loomulikult armas Dobby kes oli raamatu lahedaim tegelane.Saame teada miks Hagrid välja visati.Ja näeme kuidas Harry veidike enda napakaid sugulasi piinab.
Teksti loeti eesti keeles

Oh kui kannatamatult ootasin ma selle raamatu ilmumist ja samuti terve pere. Taas võisin nautida elu tegelikkuse teist poolt. Siiani ei uskunud paljud, et see olemas on, aga vast on suutnud Rowling seda hästi tõestada! Ja teised veel naeravad, et ma jälle lähen raamatupoode rüüstama...
Teksti loeti eesti keeles

kui vahel on nõnda, et teine raamat tundub esimesest kuidagi kahvatum (uudsusevõlu on kadunud), siis saladuste kambri kohta ma seda küll ei ütleks. raamat on vähemalt samal tasemel, mis esimenegi (kogu sari on üldse väga ühtlane!) - ehk isegi parem. kui saaks, siis annaksin hindeks neli pluss - kohati oli täiesti säravat huumorit!
Teksti loeti eesti keeles

"... ja tuli kätte 6htu ja siis sai öö ja siis sai varajane hommik ja siis pani Tarts käest sellesinatse raamatu ja tundis, et nyyd peab minema kohe ja pyhasse BAAS`i oodi väljamaa naissoost jutuvestjale kirjutama ja tema s6naosavust ja oskuslikku kirjutamise oskust taevani kiitma..." Nojah, aga 6nneks pidas Tarts siiski kirjutamisega kymmekond minutit vahet, pani Rammsteini viimase CD mängima ja alles siis hakkas kirjutama. Mis avastas? Esialgne eufooria on lahtunud ja jöönud on mingisugune kummaline rahuldamatuse tunne. Hakkasid ette tulema lauslamedad-n6medad tegelaskujud, ujus ette nagu esimeseski raamatus kaks täisignorantset ja sallimatut must-valget maailma - yks kus elavad v6lurid ja teine kus elavad mugud. Maailmad, kus käib pidevalt omavaheline v6itlus nii et oodata sealt mingit sygavamat tunnetust on ilmselt ylimalt naiivne. Ah, mis ma virisen, ega ma ei hakanudki lugema selleks, et sealt elu m6tet otsida. Hiidladusalt on ta kirjutatud kyll ja selle eest kahtlemata au ja kiitus. Ja minu soe soovitus lapsevanematele: laske seda oma lapsukestel lugeda. Paraku käib eelneva lause juurde väike klausel: kandke hoolt, et nad pärast ka veel midagi muud ja soovitavalt kohe otsa loeksid. Nii ongi juhtunud selline lugu, et kui ma l6petasin oleksin pannud pimesi viie, kirjutama asudes veel nelja ja nyyd kui olen asja enam-vähem enda jaoks lahti kirjutanud, siis tuleb kolm. Alla selle kah ei lähe. Raamatut aga tasub lugeda kyll, sest nagu öeldud, ilusti ja yliladusalt kirja pandud.
Teksti loeti eesti keeles

Tegemist on ju lasteraamatuga, sellega on ka seletatavad tegelaskujude eee... lihtsus. Otseloomulikult ei leia Potteri-raamatutest seda, milleta ei saa ette kujutada Bradbury "Vist on kuri tulekul". Mis sest, et mõlemas peategelasteks lapsed.
Teksti loeti eesti keeles

Sisukokkuvõte tunduks mõtetu. Tegemist on lihtsalt suurepäraselt paeluva lasteraamatuga. Kuid raamat lugemiseks ainult kõlbabki.
Teksti loeti eesti keeles

Põhimõtteliselt täpselt sama skeemi järgi kirjutatud kui esimene osa. Arry elu perversses perekonnas - kooli minek - salapäraste sündmuste toimumine koolis - surmaoht Arryle ja sõpradele - mõistatuse lahendus koos kurjami seletustega, miks ta nii tegi - järjekordse kooliaasta lõpp. Potter võiks juba selle küllaltki naeruväärse pahalase juba mättasse lüüa, saaks rahu majja, ainult et siis poleks tädil enam millestki kirjutada. Muidu oli nagu ikka, kergesti loetav ja väga põnev ka polnud. Nooremale koolieale ühesõnaga.
Teksti loeti eesti keeles

Dobby oli naljakas sell. Keeras Harryle igasugust jama kokku. Autoga lendama minemine oli ka hull idee. Aga kohale jõudsid ja siis läksid sündmused veelgi hullemaks. Hea raamat. Olen ka selle järgi tehtud arvutimängu mänginud, kuid see oli jama. Kiiruga kokku klopsitud arvatavasti. Esimese ja teise osa filme olen samuti näinud. Avaldan kiitust näitlejatele ja režissöörile, kuna filmid olid väga hästi välja tulnud ja pidasid suuremas osas raamatust kinni. See meeldis.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Ei hakka ma seda raamatut ülistama midagi. Eks ta lastele ja nooremale koolieale mõeldud oli ja oma meelelahutusliku ülesande täitis ta ka ära, kuid midagi erilist seal ju polnud. Sama ülesehitus, mis esimesel osal. Mõned uued tegelased, kes olid pigem tüütud, kui huvitavad ja ongi kõik. Vähemalt polnud selles osas seda lendluupalli nii palju. Normaalne lugemine. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Juhtunud on hirmus kuritegu! Majahoidja kass proua Norris on kivistatud!

On kuriteopaik: Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kool. Kuid kes on selle koletu loo taga?

On detektiivid: Harry, Ron ja Hermione. Kas nad suudavad juhtumi lahendada enne kui toimub uus kuritegu?

On kahtlusalused: Malfoy, Snype... või hoopis keegi kolmas?

Ja on üha uued ohvrid: Peata Nick, Colin... ja Hermione! Kas kurjategija tunneb end tõesti takistamatult?

Mis või kes on relvaks? Kas tunnistajaid võib usaldada? Kes teab rohkem kui räägib? Ja mis on teo tegelik motiiv? Vastuseid leida pole kerge, kui kurjategija võib olla valmis halvimaks...

Agathachristielik kriminaalfantasy.
Teksti loeti eesti keeles

Halb komme see raamatuid niimoodi distantsilt hinnata, aga ju siis jäi kummitama. Kuitahes naiivne see esimese romaani armastus-võidab-kurja sõnum ka polnud, silmade nokkimise ja peade raiumise oleks võinud hoida mõne teise raamatu tarvis. Mitte helge loo järjeks. Nojaa, kolmas ja neljas raamat võivad olla kahest esimesest paremini kirjutatud, aga ei hakka ju uue triibuga hambapastat eraldi hindama. Aga kuidas keegi peale fännide suutis päris viimaseid köiteid üle mõnekümne lehekülje tarbida?
Teksti loeti eesti keeles
x
Jaan Hansen
22.04.1982
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

See oli mu jaoks tõeliselt nauditav raamat. Ega muidu poleks ka soovinud ligemale 500-leheküljelist tellist teist korda läbi lugeda. Vinge on loonud huvitava maailma huvitavate tulnukrasside ja sündmustega. Kosmosetsoonid, kus füüsika toimib teisiti, jumaliku olemuseni arenenud rassid, skroodisõitjad, liitmõistusega koeralaadsete olendite planeet - sellega võidab mu tähelepanu ja kui lugu on ladusalt kirjutatud, siis on üsna kindel, et pooleli ma raamatut ei jäta. Romaani ülesehitus toob teksti vaheldust, jälgides kaht tegevusliini, miks vaikselt üksteisele lähenevad, nendele on lisatud veel üldise tausta täiustamiseks tolle universumi "uudiskirjades" liikuvad tekstid, kus erinevad grupeeringud arutavad toimunud katastroofi üle.
Ulmefännile peaksin seda peaaegu et kohustuslikuks lugemiseks.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnus tükk ajarännuulmet, millele sooviks kindlasti lisa. Ajaloo erinevate sündmuste õiget kulgu tagav Manse Everard seikleb erinevates ajastutes, selja taga suur organisatsioon, mida omakorda juhivad inimeste järglased kaugest tulevikust. Raske öelda, kui tõepärane tundub toimumispaikade ja sündmuste kirjeldus inimesele, kellel on minust paremad ajalooteadmised, kuid minu jaoks olid need vähemalt piisavalt huvitavad. Kogu tugemaim jutt on "Delenda est", kus ajalugu on põhjalikult loomulikust kursist kõrvale kallutatud ja tänapäevaseid riike pole kunagi tekkinud. Halvim, õigemini mõttetuim lugu oli "Gibraltari juga", mis tundus ülejäänud tekstide kõrval lihtsalt suvalise purtsatusena ja ruumitäitjana.
Teksti loeti eesti keeles

Kiirelt loetav ladus tekst, mis aga kipub ununema kõigest mõne päevaga, ehk siis eriti sügavat muljet ei jätnud. Ilmselt ei loe ka enam kunagi. Ilma erakordse isikupärata kangelased seiklevad ja teevad oma tegusid. Aga tempo oli samas piisavalt hoogne, nii et vähemalt polnud mõttetut molutamist, kus tegelane paarkümmend lehekülge emotseks, et siis lõpuks ikkagi vastane sama tulemusrikkalt mättasse lüüa.
Teksti loeti eesti keeles

Mõnusalt mitmekülgne jutukogumik, mis sarnaselt paljudele teistele ei suuda maksimaalset hinnet välja teenida, kuna selleks peaks tõesti kõik jutud tõsiselt meeldima, aga see on väga haruldane nagunii. Samas mõne kõrgema hinde jaoks on piisav, kui kogumikus on piisavalt palju materjali, mis naudingut pakub. Ja seda siin leidub.

Järjest võttes tõstaks eriti esile neli lugu.
Mairi Lauriku "Otsustamise hetk", kus on loodud postapokalüptiline maailm, millest lugejani jõuab väike lõik eraldatud kogukonnas toimuvate sündmuste läbi, laskis lugemisel vaimusilma ette kerkida klaustrofoobilisel keskkkonnal, mis on samas täis mürgiselt värvilisi taimi ja muid jäänukeid selle keskkonna loonud katastroofist.

Järgmisena andsid Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana elu Haapsalus toimuvale biopungi-hõngulisele küberpungile, kus täisautomaatsesse vanglasse pistetud häkker põgenemisteed otsib.

Seejärel ei saa mööda minna loost, mille sean kogumiku valikust esikohale - Heinrich Weinbergi "Kes varju püüab" on ladus segu paarist mulle huvipakkuvast teemast ja toimuva läbisaades tekkis tunne, et selle ideid avardades võiks tulemuseks olla täitsa põnev suurem romaan.

"Vanamehe unistus" oli lühike, kuid lõbus lugu, mille puhul poleks autori nime vaja olnudki, juba esimeste ridade puhul oli tunne käes, et selle valmimisel on Metsavana käsi mängus olnud.

Nelja loo esiletõstmisega piirdumine ei tähenda, et ma siit muud nauditavat poleks leidnud. Kuid tagasi mõeldes haarasid need lugemisel just kõige rohkem endasse.
Teksti loeti eesti keeles

Miski oluline jäi siit mulle puudub, kuid lõpuks oli tunne, et seda ideed poolikutest elluärganud tegelastest ja selle poolikuse tõttu kaasnevatest piirangutest saaks pikemalt lahata. Ma ei välistaks, et see võiks isegi romaani mõõtu materjali pakkuda, kuid üks praegusest pikem lühijutt on siin kindlasti peidus.
Teksti loeti eesti keeles

Zelazny "Teemärgid" on mõnusalt värskendav lugemiselamus inimesele, kes on ajareiside temaatikaga hästi tuttav ja selliseid lugusid nii tekstis, kinolinal kui teleseriaalidena nautinud. Tavapäraste ajamanipulatsioonide ja nende ärahoidmise asemel on romaani keskmes mööda ajamaanteed rändavate tegelaste elusaatus, mille mõistmine võib tükeldatud ja segipaisatud ülesehituse tõttu esmalt ehk isegi liiga keeruline tunduda, kuid lehekülgi mööda edasi liikudes taipad, et toimuvas on oma loogika ja lõpuks loksuvad tükid paika. Kindel lugemissoovitus, kui meeldivad niihästi ajareisid kui Zelazny.
Teksti loeti eesti keeles

Jätkuvalt sujuv kerge lugemine, mis sisaldas seekord lõpupoole ühte elementi, mille vastu mul raamatutes ja filmides nõrkus on. Ühtlasi on raamatute sujuv järjest süngemaks minek sarja plussiks.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat postapokalüptilisest maailmast, mille iga lugu aitab luua huvitavalt kirju terviku, seda tänu kolmele autorile, kellest igal oma erinev stiil. Ehkki kõik lood pole võrdselt sujuvad ja/või huvitavad (millise jutukogumiku kohta saakski seda väita?), on just tervikmaailma tükikeste kirjeldamine see kaval nipp, mis tekitab iga loo puhul tunde, et oled ühe killu mosaiigist kätte saanud ja asud entusiastlikult järgmise kallale.
Teksti loeti eesti keeles