Ei meeldi mulle eestikeelsetele raamatutele arvustusi kirjutada, hoopis teine asi on arvustused võõrkeelsetele. Seal toon välja, millest jutt/raamat räägib, meeldis või ei meeldinud ja miks siis. Näitena kas või eilne Kalugini Bez variantov arvustus. Eestikeelseid loevad ju nagunii kõik, nii et ülevaade jutust/raamatust on asjatu. Ka Kristjan Sandri kogumiku Õhtu rannal kohta annan vaid teada, mis meeldis ja mis ei ja miks siis sedasi.
Meeldis – eelkõige stiil. Laused on täpsed ja ratsionaalsed ning nende sisukus teeb lugemise nauditavaks. Kolme juttu nautisin sedavõrd, et hindes pole kahtlust. Viis:
1) Galahar. Hästi välja mõeldud maailm, kohtumine „võõraga” on usutav ja samas mõnusalt teistpidine. Lugejana oleksin eelistanud peatükk 9 loengu asemel lühemat teavet: näit. et Maalt pärit bakter Bdellovibrio tõttu hakkasid planeedil kiiresti vohama seni allasurutud nitrifitseerivad bakterid ja seninägematu lämmastikurohkus pani taimestiku vohama. See selleks – kogumiku mõjuvaim lugu.
2) Linn. Jutt meeldis oma meeleolu poolest ja sellepärast, et jätab ruumi erinevatele tõlgendustele.
3) Loodimine. Väga sugestiivselt kujutatud miljöö. Tabav tähelepanek jõukate kohtade kalmistutest, kus hauaplatsid on betoonpiirdega naabritest eraldatud.
Kolme jutu puhul polnud minu vastuvõttev „mina” samal lainel kirjaniku omaga, kuid hea mulje nad jätsid. Hindeks neli:
4) Punksi metamorfoos. Algus – esimene peatükk raamatutest, raamatukogudest, antikvariaatidest ning peategelasele nii vajaliku köite leidmisest – oli suurepärane. Teine ja kolmas peatükk – vajalikud ja head. Sündmused Katku Maara juures enam millegipärast ei köitnud.
5) Kolmevalitsus. Mõjuvalt skisofreeniline idee ja selle üsna loogiline arendus.
6) Rulett. Jutule pole midagi ette heita, aga millegipärast viiega nagu ei tahaks hinnata.
Ainsa jutuna ei avaldanud mulle mingit mõju kogumiku nimilugu Õhtu rannal ja sellele siis hindeks kolm. Mina hindan kogumikke alati üldmulje järgi ja Õhtu rannal mulje oli vägagi positiivne. Rohkem sihukesi kogumikke! Kindel viis.
Meeldis – eelkõige stiil. Laused on täpsed ja ratsionaalsed ning nende sisukus teeb lugemise nauditavaks. Kolme juttu nautisin sedavõrd, et hindes pole kahtlust. Viis:
1) Galahar. Hästi välja mõeldud maailm, kohtumine „võõraga” on usutav ja samas mõnusalt teistpidine. Lugejana oleksin eelistanud peatükk 9 loengu asemel lühemat teavet: näit. et Maalt pärit bakter Bdellovibrio tõttu hakkasid planeedil kiiresti vohama seni allasurutud nitrifitseerivad bakterid ja seninägematu lämmastikurohkus pani taimestiku vohama. See selleks – kogumiku mõjuvaim lugu.
2) Linn. Jutt meeldis oma meeleolu poolest ja sellepärast, et jätab ruumi erinevatele tõlgendustele.
3) Loodimine. Väga sugestiivselt kujutatud miljöö. Tabav tähelepanek jõukate kohtade kalmistutest, kus hauaplatsid on betoonpiirdega naabritest eraldatud.
Kolme jutu puhul polnud minu vastuvõttev „mina” samal lainel kirjaniku omaga, kuid hea mulje nad jätsid. Hindeks neli:
4) Punksi metamorfoos. Algus – esimene peatükk raamatutest, raamatukogudest, antikvariaatidest ning peategelasele nii vajaliku köite leidmisest – oli suurepärane. Teine ja kolmas peatükk – vajalikud ja head. Sündmused Katku Maara juures enam millegipärast ei köitnud.
5) Kolmevalitsus. Mõjuvalt skisofreeniline idee ja selle üsna loogiline arendus.
6) Rulett. Jutule pole midagi ette heita, aga millegipärast viiega nagu ei tahaks hinnata.
Ainsa jutuna ei avaldanud mulle mingit mõju kogumiku nimilugu Õhtu rannal ja sellele siis hindeks kolm. Mina hindan kogumikke alati üldmulje järgi ja Õhtu rannal mulje oli vägagi positiivne. Rohkem sihukesi kogumikke! Kindel viis.