"Adam Ewingi Vaikse ookeani päevaraamatu" tegevus leiab aset Okeaanias 19. sajandi keskpaigas ja sisaldab see vaid mõningaid müstilisi sugemeid. Lugu kujutab endast piirkonnas ringi seikleva ameerika notari fiktiivset päevikut. Asunud Chathami saarel kuunari "Prophetess" pardale, satub ta järjest suurematesse jamadesse. Ta tervis läheb järjest halvemaks, külgekleepinud arst Henry Goose väidab talle, nagu pesitseks ta kehas troopiline mõrtsukvagel, meremeestest jõhkardite seltskonna muudab tema jaoks veelgi ohtlikumaks laevajänesest morioori( Chathami põliselanik, kelle hõimurahvast enamiku hävitasid Briti imperialistide toetatud maoori kolonistid ) abisoov. See liin mulle üldiselt meeldis. Lugu iseloomustavad ajastutruu sõnavalik, 19. sajandi Okeaania värvikas ja jõhker kirjeldus sama ajastu inimese silme läbi.
Teine liin, "Kirjad Zedelghemist", on märksa tüütum. Selle tegevus leiab aset aastal 1931 ja kujutab see endast biseksuaalse superboheemlasest noore inglise helilooja Robert Frobisheri kirju oma endisele poissarmukesele Sixsmithile. Võlanõudjate poolt jälitatud ja perega tülis Frobisher põgeneb Belgiasse ning hakkab seal poolpimeda helilooja Ayrsi muusikakirjutajaks ning ühtlasi ta naise armukeseks. Ühtlasi leiab ta Ayrsi mõisast Adam Ewingi päeviku ja loeb seda. Fantastiline element loos peaaegu puudub. Selliseid tekste võidakse pidada psühholoogilise sügavusega väärtkirjanduseks, ent minu maitse nad küll pole.
Kolmas liin "Poolelud. Luisa Rey esimene juhtum" on kõige tüütum. Keskpärast põnevusfilmi meenutava sü˛eega loo tegevus leiab aset Californias aastal 1975 ja kirjeldab see vapra naisajakirjaniku võitlust ohtlikkku tuumajaama ehitada kavatseva suurkorporatsiooniga. Täiesti ulmevaba lugu. Üks olulisi tegelasi on eelmisest liinist tuttav Sixsmith, kellest nüüdseks on kujunenud auväärt teadlane, samuti mängib olulist rolli Frobisheri sekstett "Pilveatlas" . Ühtlasi romaani pealkirjana esinev fraas sümboliseerib kõrgemaletõusmist hallist ja mõttetust reaalsusest ning ühtlasi võimet sellises olukorras orienteeruda.
Neljas liin "Timothy Cavendishi koletud katsumused" on jällegi valdavalt ulmevaba( tegevuskoht meenutab kaasaegset Inglismaad, ent paavstiks on keegi tundmatu nimega tegelane ja televisioonist näidatakse kuninganna matuseid, niisiis lähitulevik), ent sigahea. Loo minategelaseks on vana inglise kirjastaja Timothy Cavendish. Ta on eluaeg kirjastanud vähepopulaarseid raamatuid, ent siis saab Dermot Hogginsist, kelle memuaarid ta välja andis, ootamatult mõrtsukas, kui too kirjandusliku ürituse ajal ühe kriitiku rõdult alla viskab. Mõrtsuka memuaare tahavad muidugi kõik lugeda ja nii saadab Cavendishi ootamatu edu. Paraku ilmuvad platsi Hogginsi kõrilõikajatest vennad ja nõuavad talt memuaaride eest suuremat summat, kui too maksta jõuab. Cavendish põgeneb tüüpide eest üle Inglismaa, et kogemata kombel maanduda venna juhendatud varjupaigas-vanadekodus. Ega jäägi tal muud üle, kui hakata vanglalaadsest urkast põgenemist planeerima. Muuhulgas toimetab Cavendish ka fiktiivset romaani "Poolelud", mis kujutabki endast eelmist liini. "Koletud katsumused" on ehtne pärl, mõnus inglise huumor(või satiir) .
Viies liin "Sonmi~451 oraakel" on lausulme ja selle tegevus leiab aset kaugtuleviku Koreas. Tekst kujutab endast arhivaari intervjuud surmamõistetud kloon-naise Sonmi~451-ga. Plutokraatlikus tulevikus valmistatakse mitmel otstarbel kloone ehk fabrikaate, Sonmi~451 ülesandeks oli töö ettekandjana kohvikus. Mõned fabrikaadid, sealhulgas Sonmi, on "ülenenud" , s.t. saavutanud tavainimese intelligentsi. Sonmil õnnestub kohvikust pääseda ja ta kistakse poliitilistesse intriigidesse plutokraatide ja nende vahel, kes näivasd nende vaenlastena. Hea lugu. Tulevikumaailma kujutus oli tõeliselt fantaasiarikas, nagu ka sõnakasutus-kaubamärkide nimedest on saanud nimisõnad, auto on ford, arvuti sony jne. Tekitas meeldivaid parallele Lõuna-Korea ulmefilmidega, veelgi enam aga USA linateosega "Saar". Lõpp oli vast veidi ülemäära nukker-küüniline ja Orwelli "1984" meenutav. Muuhulgas vaatab Sonmi kahekümne esimese sajandi alguse ürgvana disneyt(filmi!) "Timothy Cavendishi koletud katsumused".
Ka kuues ja viimane liin "Sloosha koole ja kõik piale seda" on lausulme ja selle tegevus toimub kaugtuleviku Hawaiil. "Sonmi~451 oraaklis" kirjeldatud plutokraatia on kokku varisenud, metslusse tagasi varisenud maailmas on säilinud vaid üks tehnilise tsivilisatsiooni kants, kunstlik saar Vaikses ookeanis, Sonmit kummardatakse Hawaiil jumalana. Võimatus murdes/slängis kirjapandud lugu on kaugtuleviku hawaiilase Zachry jutustus oma elust, metsikute barbarite konade röövrünnakutest ja kontaktidest kõrgema tsivilisatsiooni esindajatega. Ühtlasi näib, et korduvad 19. sajandil maooride kolonisatsiooni alla sattunud Chathami sündmused. "Sloosha koolet ja kõike piale selle" võiks iseloomustada Strugatskite romaani "Raske on olla jumal" ja Milleri "Kantileeni Leibowitzile" kokteilina. Hea lugu.
Kuidas seda vastuolulist ja näiliselt haakumatutest lugudest koosnevat romaani siis iseloomustada? Ilmselt kõlbaks kiri kaanepaberil-"lummav mõtisklus inimloomusest, võimust, rõhumisest, kolonialismist ja tarbimiskultuurist" . Ja ega suurt muud vist öelda polegi.