Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tamur Kusnets ·

Hundipäikese aeg: Metsiku jahi algus

(romaan aastast 2008)

eesti keeles: Tallinn «Pegasus» 2008

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
7
2
3
0
0
Keskmine hinne
4.333
Arvustused (12)

Üllatusega tuleb tõdeda, et kõvade eelarvamustega lugema asudes (mingi järjekordne eesti sitt, teadagi), ei läinud just kaua aega, kui leheküljed hakkasid ise ennast keerama ja küllalt kopsaka raamatu lõpp tuli kole kähku kätte.

Kuuluvus ulme alla on enam kui vaieldav, pigem on tegu ajaloolise romaaniga. Mõningad ennustamised ja ended ei lase sel raamatul küll kuidagi rohkem fantasy alla kuuluda. Raamatu tegevus toimub umbes IV või V sajandil ja peategelased on erinevate germaanlaste hõimude liikmed. Peategelane Ballimar on kimber, ta võetakse aga kohe sakside poolt vangi ja viiakse kodunt kaugele. Lõpupoole kujutatakse sakside Inglismaale kolimist. Raamat on üsna vägivaldne, pidevalt lüüakse lahingut, käsi, jalgu ja päid raiutakse hoogsalt ja ka muidu on elu ajastutruult üsna verine. Moto on võetud "Vanemast Eddast" ja kergelt saagat meenutav see romaan ongi, eriti paistis silma kummaline keelekasutus, aga ma ei viitsinud uurima hakata, kas autor on spetsiaalselt välja otsinud harvasid vähese kasutusega tundmatuid sõnu, või on ise koguni juurde leiutanud. Raamatusse need kummalised sõnad sobisid.

Raamatu lõpp pole tegelikult mingi lõpp, sest asi jääb täiesti pooleli, ja nagu ikka, kõige huvitama koha peal. Seepärast ootan vähemalt mina küll kannatamatult järge. Ei saa öelda et taolist kirjandust Eestis just ülearu ilmuks.

Teksti loeti eesti keeles

Ulmega on siin jah üsna väike kokkupuude. Üks väljamanatud luupainaja ja ehk ka mõnedele puuslikele vere mokale määrmine. (Pseudo)ajaloo koha pealt ei julge sõna võtta -- ainuke ajaline määratlus, mida tuvastada suutsin, oli see mitmel korral mainitud lahing, milles roomlased kimbrid põhjalikult maha tapsid (see toimus 101 e.m.a., IMHO toimub romaani tegevus siiski mõnevõrra varem kui eelarvustaja seda oletab), kogu muu taustsüsteem jääb minu ajalooteadmistest küll kritiseerimata. Igatahes, jõudu autorile järje kirjutamisel. Selliseid hoogsaid ja mitte filosofeerivaid ajaloolisi seiklusromaane ei valmi Maarjamaal tõesti just ülearu sageli.
Teksti loeti eesti keeles

Kuni umbes 300-nda leheküljeni oli tõesti raske aru saada, et kus siin ulme on... Siis järgnes üks äärmiselt fantastiline episood ja lõpuni oli jälle peaaegu realistlik. Žanriliselt liigitaks romaani fantasysugemetega ajalooliseks seiklusromaaniks.

Aga see kõik polegi tegelikult väga oluline-täielikult nõus eelarvustajatega, romaan on kuradi hästi kirjutatud ja kui oleks žanriteadlikum, võiks pidada kindlaks pretendendiks 2009. aasta parima eesti raamatu "Stalkerile". Ehk võidab selletagi, on ta ju kordi parem tänavu auhinna saanud Kivirähu samuti piiripealsest, ehkki rohkem fantastilisi elemente sisaldanud romaanist. Samuti väärib märkimist, et tegu ju algaja autori debüüttekstiga.

Autor paiskab lugeja kohe sündmuste keerisesse... muistse germaanlase väärtushinnangutega peakangelane Ballimar võib kaasaja lugejale ehk esialgu võõrakski jääda, aga peatselt on see unustatud ja tekst tõmbab täielikult kaasa. Jah, lugu on vägivaldne, verine ja sünge, justnagu Howardi kangelased Martini maailmas. Ja tõesti saagalik-verist neimalugu või õigemini selle algust iseloomustab germaanlastele omane fatalistlik maailmavaade-nagu nornid on kedranud, nii ka saab... Sellised tekstid on mulle alati meeldinud ja jäävad edaspidigi meeldima.

Teksti loeti eesti keeles

Võtsin raamatu kätte suure skepsisega, et järjekordne ajalooteemaline soperdis Eesti kirjaniku sulest. Hakkasin lugema, alguses häiris natuke arhailiste sõnade ülekasutus,kuid sisuliselt see ei seganud. Pisut häiris ka peategelase maniakaalne neimahimu, aga eks see ole ajastutruu. Peagi haaras sündmustik juba täiega endasse, ei tahtnud enam raamatut käest pannagi :). Arhailised sõnakesed said südamelähedaseks lugemise käigus ja ka peategelease neimale hakaksin kaasa elama, kuigi tema poolt vihatud Wulfgar ei ole üldse nii negatiivne kuju tegelikult ja temast on täitsa kahju kuidagi. Ülesehituselt meenutab raamat natuke ühe Rootsi autori (nimi ei ole meeles) teost Orm punane. Samas märksa süngemas ja fatalistlikumas võtmes. Vürtsi lisasid köitele ka autori enda joonistused. Üldiselt parim eestlas ekirjutatud asi, mida see aasta käes olen hoidnud. Ootan huviga järge.
Teksti loeti eesti keeles

Kui sellele raamatule ilmub järg - ja ma loodan, et ilmub - siis mina seda lugema ei hakka (kui ma just vahepeal endas masohhistlikku alget ei avasta). Kahtlemata on selge, et autor valdab teemat hästi, on süvenenud ammuste aegade- elu-olusse põhjalikult ja lugenud temaatilist materjali. Samuti on tema keelekasutus otsekui vilunud kirjaniku, mitte debütandi oma. Ent paraku ei suuda teema - saksi, briti ja viikingi hõimude kauged mured - mind kuidagi kaasa haarata, igavus tahab lihtsalt tappa. Mahuka romaani läbilugemine nõudis omajagu tahtejõudu ja hinne peegeldab lugemisel kogutud emotsioonide summat: igavus, väsimus + imetlus, tunnustus.
Teksti loeti eesti keeles

Muidu oleks hindeks isegi "5" pannud, kuid lugesin läbi ka järgmise osa, mis oli nii vilets, et suutis isegi I osa hinde alla tuua.
Teksti loeti eesti keeles

Tegu on žanriliselt ikkagi klassikalise ajaloolise seiklusromaaniga, mitte ulmega. Kui mitte arvestada ühte seika romaanis (edeling Wulfgar pahareti küüsis), on ju puhtalt realistliku tekstiga tegemist. Lugemist alustades hakkab kõige pealt mõju avaldama kirjaniku kasutatav keel. Sõna- ning keelekasutusest hõngub arhailist ja ka kuidagi hämarat elutunnetust, mis sobib tegevusaja ja -kohaga suurepäraselt. Muidugi võttis sellega harjumine natuke aega. Väga hea, et raamatu lõppu oli lisatud sõnaseletused, millest oli just alguses kõvasti abi. Teisena keelekasutuse kõrval tahaksin esile tõsta kirjaniku teemavalikut. Ei ole mindud eesti kirjanduses sissekäidud ja lausa mudaseks tallatud rajale, kus teemaks eestlastest viikingite vägiteod Läänemerel. Väga värskendav on lugeda eesti kirjaniku teost, kus nähakse maailma ka natuke ruumis ja ajas laiemalt. Kese pole Saaremaa ning sihtmärk "kuradi rootslased ja Sigtuna". Loodan, et kirjanik hoiab head taset ning Ballimar Kimbrungi seiklused saavad huvitava jätku 5. sajandi muutuvas Euroopas. Mina võtan küll saaga teise osa kohe oma järgmiseks lugemisvaraks.
Teksti loeti eesti keeles
x
Oskar Nassar
28.05.1987
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Eesti ESIMENE etnohorror romaan läbi loetud ("Rehepappi" ei saa ju ikka horroriks pidada)ja sellist magnetismi suudab ainult Hargla pakkuda. Hommikul kätte võetud raamatut ei suutnud enne käest panna kui kell pool kolm öösel ja viimane lehekülg loetud.PS: Pole sarja vaadanud ja arvan, et see aitas lugemiselamusele tugevalt kaasa.
Teksti loeti eesti keeles

Võtsin selle raamatu ette kuna see oli selle aasat Stalkeri eesti romaanide nimekirjas, eelnevad teadmised autori ja romaani kohta puudusid täiesti. Arvustusi peale ülevalkirjutatu ja ühe blogi postituse ka internetist ei leidnud. Juba esimesest leheküljest haaras romaan mind endasse täielikult. Tõesti hea stiili ja kasvava pingega kirjutatud romaan. Pani mõtlema nii mõnegi küsimuse üle ja sobiks suurpäraselt arutamiseks mõnes ülikooli kirjandust ja elu vahekorda puudutavas loengus. Erilise kiituse saab Helsingi kujutamine. Ise korduvalt Helsingit külastatuna tundsin tõesti, et kõnnin koos romaani tegelastega mööda suvise rohelusse mattuva kesklinna tänavaid. Kahju, et paljud sellised romaanid jäävad eesti avalikusel ja kriitikutel kahe silma vahele ja ei ületa uudiskünnist ja sellest tulenevalt ei jõua paljude potentsiaalsete lugejateni (eks see oluneb ka kirjastuse poolsest viitsimisest/viitsimatusest teost promoda meedias). Kui kokkuvõttes, kui tõesti on tegemist Kristjan Looritsa debüütromaan siis suur kummardus autorile ja jään edaspidisi trükisi ootama.
Teksti loeti eesti keeles

simene gootiromaan mis kätte sattunud. Huvitavad uued teemad eesti ulmekirjanduses , kuid teos kokkuvõtvalt tekitas kahetisi tundeid. Leila Tael-Mikešini romaan koosneb kahest osast, mille esimene pool oli ikkagi tunduvalt tugevam kui teine (mis tõigi pandud hinde alla 3-le). Esimesel poolel oli eesmärgi pärasem faabula ja tegelaste eesmärgid/motiivid selgemini esile toodud. Teine pool vajus kuidagi ära ja jäi pingutatuks ning tekkis liigne kordumise moment. Kiidaks eriti esimeses osas loodud suhtevõrgustikku ja head iroonilist huumorit, millega tegelased üksteist torkisid. Kokkuvõtvatlt jäi midagi ikkagi puudu. Mingi süzeelik pööre, mis oleks viinud näiteks tegelaskonna kuhugi teise keskkonda või toonud sisse uusi tkaraktereid (mitte samu tegelasi uuestisõndinud kehades).
Teksti loeti eesti keeles

Olles lugenud paar esimest peatükki Kent Raju romaanist, tekib koheselt küsimus: mis vanusegrupile on romaan suunatud? Kas on tegemist noorteromaaniga või ikkagi täiskasvanuile suunatud teosega? Mina liigitaksin selle ikkagi noorteromaani alla (vanusele 10-16) ja hindaks seda ka vastavast vaatepunktist. Lugu on lihtne, mõistatusliku Maa otsimine Universumi sügavustest, pikitud kohati täitsa meeldiva ja puhta (noortele lugejaskonnale suunatud) huumoriga. Lugedes tekib kergesti paralleel kultussarjaga "Futurama" (Merf - Fry, Piilips - Bender, Aurora - Leela, Adam - Professor, Zergio - Zoidberg, Pegasuse pardaarvuti - Planet Expressi süstiku autopiloot, kosmomaffia - robomaffia) ning ka kummalisel kombel Priit Pärna animtsiooniga "Porgandite öö" (Riici valitsushoone - hotell PGI). Kosmoserändudega seotud noortekirjandust meil eestis muidgi ei tea kui palju ei ilmu, ehk on erledaimaks näiteks selles vallas Henno Käo "Oliüks", mis on isegi teatavas mõttes kultusteos. Kuid "Oliühele" sarnast helget ja kaasahaaravat maailma "Tuntud Universum: kadunud Maad" lugedesi ei teki. Tõesti oleks vaja olnud toimetaja tugevamat kärpivat kätt, mis oleks romaani küll lühendanud kuid samas tummisemaks muutnud. Sama kehtib ka keele kasutuse osas, kohati tundus et osad naljad oli mõeldud lugemiseks inglise keeles või need oleks lihtsalt inglise keeles palju paremini töötanud.Kuid lõpetuseks võib öelda, et kui peaks ilmuma teine osa AS Otsigumootori sõpruskonna tegemistest Tuntud Universumis, siis võtaks selle lugemiseks küll ette. Hindeks jääb hetkel 3, sest usun et autor on võimeline palju tugevamat teost kirjutama ning siis on järgmine kord ka kuhugi tõusta.
Teksti loeti eesti keeles

Maniakkide Tänava viimase romaani lugemine läks lennates. Kindlasti on tegemist autori seni parima ja läbimõelduma teosega, mis võttab tegelikult kokku ühe mõttelise osa Maniakkide Tänava eelnevast loomingust. Eriti kiidan teravaid ja hästi sihitud torkeid praegu Eestis olevate väärnähtuste suunas (erakonnad, Riigikogu, poliitbroilerid). Tundub, et isegi tuumakatastroof ei muuda olematuks ühiskonnas olevaid kasvajaid.
Teksti loeti eesti keeles

Võtsin raamatu ette kuna leidsin selle Stalkeri järgmise aasta nimekirjast. Pole ammu ühtegi klassikalist fantasy`t lugenudki ning eriti eesti autori oma. Eelnev arvustaja on juba üldiselt kõik olulise välja toonud, mis raamatut puudutab ja temaga tuleb suures joones nõustuda. Tahan esile tõsta seda, et tegemist autori debüütromaaniga ja seetõttu ka hinne 5. Oleks meil tihedamini nii mahukaid ja läbikomponeeritud esikteoseid. PS: Ainus asi, mis mind kohati häiris oli toidukordade ja söömise väga detailne ning tihti ette tulev kirjeldused. Lugedes läks lihtsalt kõht alatasa tühjaks.
Teksti loeti eesti keeles

Kassarit ja seal leiduvaid kivisid, mis seonduvad tulnukate ja muu müstilisega, on ennegi eesti lastekirjanduses kujutatud. Nimelt Henno Käo jutustuses "Suure kivi lood", mis sisaldas palju rohkem ulmelisi elemente, kui Reinausi romaan. Võrreldes esimese osaga on ulmelisi elemente vähemaks jäänud. Kui raamatus "Mõistatus lossivaremetes" liikusid ringi kummitused, siis nüüd on ainsad ebaharilikud momendid hüpnoos ja ravivõimed. "Kivid, tulnukad ja sekt" on sellegipoolest kaasakiskuvam ja seiklusrikkam lugemine, kui esimene raamat ning kindalsti väga mõnus suvelugemine noortele. PS: Ka minus tekitab tegelaste vanus kummastust, kohati nagu oleks gümnaasiumi vanustega tegemist, siis aga jälle pigem kujutatud 13-14 aastased hingeelu.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmine arvustaja on kõik olulisema juba välja toonud, nii et polegi suurt lisada. Aga eks "Okultismiklubi" hinnates tuleb kõige pealt arvestada ikka seda kellele see on kirjutatud. Lugejaskonnaks on põhikoolis käivad noorukid (12-16 aastased) ning seda arvestades on tegemist igati korraliku noorsoo seiklusjutuga. Raamatus on olemas kõik see, mis kutsub tänapäeva noort lugema - müstikaelement, noortesuhted ning seiklused. Ning kuna tegemist noortega nö. naabervallast, leiab kindlasti iga koolinoor loost tegelase kellega ise samastuda. Kindlasti võiks selline teos kuuluda ka koolis loetavate raamatute valikusse (Vana-Kuustes kindlasti ka kuulub). Raamatu populaarsusest annab ka tunnistust see, et just ilmus ka järg.
Teksti loeti eesti keeles

Raamat sattus lihtsalt kätte raamatukogus riiulite vahel tiireldes. Ikka kõvasti on vett merre voolanud ja eesti ulmekirjandus edasi läinud sellest ajast, kui Seppo "Hüatsinsõrmus" ilmus. Praegu lugedes tundus ikka äärmiselt amatöörlik kogumik olevat (võrreldes näiteks Matt Barkeri tekstidega). Kõigis novellides ammu tuntud ja ära leierdatud faabulad (sõnajalaõis, loss veekogu põhjas, filosoofide kivi), millele polnud midagi uut juurde lisatud. Lugedes ei jäänud muljet, et tegemist on õudusnovellidega (nagu tutvustus raamatu kaanel seisab), vaid muinasjuttudega algkooli õpilastele (Kreutzwaldi või Eiseni töötlused). Palju oli ka ebaloogilisusi ja lihtsalt kergema tee minemist tekstides. Aga mis kõige "hirmsam", lugedes ei olnud kordagi hirmus, isegi mitte kõhe ja sel juhul on õudusjutt kindlasti läbi kukkunud. Hinde 3 panin puhtalt seetõttu, et kirjanik oli neid lugusid kirjutades 17-21 aastane ja seetõttu vähe leebem hindamisel.
Teksti loeti eesti keeles

Seikluslik detektiivilugu, mille lõppu on lisatud ka tilgake ulmet (ajaränd tulevikku ja saadud teadmistega sündmuste mõjutamine olevikus). Lugu mõneti võrreldav samal ajal perioodikas ilmunud Lew R. Bergi järjejuttudega. Kuid Tarlapi stiil on lihvitum ja peakangelane pole nii macho kui Bergil. Ilmselt Bergi puhul oleks Traven kandnud mantli all automaati ja paari granaati. Puudustel on eelnevad arvustajad juba peatunud.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu sellest kuidas ühe inimese uskumatuna näiv sugereerimisjõud suudab hävitada kogu inimkonna. Kirjutamisstiilile ei saa midagi ette heita, sulg jookseb hästi. Kuid samas oli osasid nüansse a loogikavigu, mida eelnevad arvustaad samuti välja tõid - kas ikka hakkad esimesena ennast sööma? Üritaks ikka enne midagi kinni püüda merest.
Teksti loeti eesti keeles