Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Meelis Friedenthal ·

Kuldne aeg

(romaan aastast 2005)

eesti keeles: Tallinn «Tuum» 2005

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
6
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.556
Arvustused (9)
Kristjan Rätsep

Käesolev romaan kuulub Chronose-sarja. Tegevus toimub sellessamas veidras maailmas, kus dotsentideks kutsutud robotid on reinkarneerinud väljasurnud inimkonna ja Chronose ( romaanis küll Kronose, antoloogias " Stalker 2002" ilmunud loo " " Üht teistsugust algust" " trükivariandis hoopis Cronose) nimeline masinavärk aga üritab taastada Vana Maa kunagist bioloogilist mitmekesisust, muutes inimesi loomadeks ehk neid augmenteerides. " Kuldse aja " tegevus toimub pärast loos " " Üht teistsugust algust" " toimunud sündmusi, mis paksu pahandust tekitasid ja dotsentidele sugugi ei meeldinud. Romaani tegevustik pole lineaarne, vaid pendeldab ajad edasi-tagasi. Romaani tegelased kistakse üht või teistpidi dotsentide ja Kronose vahelisse varjatud vastasseisu, mis toob nende jaoks kaasa ebameeldivad tagajärjed. Kirjeldatud maailm on sünge ja depressiivne, samas on selles ka mingit musta huumorit, mida Kristjan Sander oma arvustuses mainis. Tekstis on palju metakirjanduslikke viiteid-mida ütleb lugejale näiteks lause " Berliozil on pea otsast ära" ? Samuti tekitab ühemõttelisi assotsiatsioone kirjeldus raketikujulise pilvelõhkuja ehitanud ärimehest ja kunstihuvilisest Mikael Valtarist. Kindlasti leiab selliseid seoseid romaanist veel ja veel. Autori stiil on omapärane, tekitades paralleele nii vene kui põhjamaade ulmega. Intellektuaalne ja mõttetihe tekst, nukker ning troostitu, samas kuidagi lootusrikas maailmapilt... Ja rootsi ning soome autoritele omast uimasust siin pole, puudub ka vene autorite liialdatud hingevalu, nii et tekst on lõppkokkuvõttes vägagi huvitav. Kahtlemata hea romaan.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Dotsendid, Kronos... romaani lugema hakates püüdsin meenutada kas ja millist MF-i juttu olen lugenud, aga ei tulnudki meelde. Märksõnad muidugi teadvustasid, et midagi olen lugenud, aga ju siis jätsid nad keskpärase mulje. Aga "Kuldne aeg" on ikka väikest viisi masterpiece, tore on tõdeda, et esimese romaani valmimise ajaks on autor küps kirjanik ning pole vaja hakata õpetama, et mis ja kuidas. Ma pole eriline SF-inimene, aga "Kuldse aja" miljöö haaras tõesti kaasa. See oskus luua eriline kohalolu- või äratundmise-feeling on kadestamisväärne (Kristjan Sander valdab eesti autoritest seda samuti) ja kui sündmused ei peaks meeldima, võib nautida seda aspekti. Kiidaks ka seda, et tegevusliinide otsad jooksevad kokku ja toimuvast sai tervikpildi, ähmane, "diip" tähenduslikkus pole mulle kunagi meeldinud.

Jõudu autorile. Peaks vist ta varasemad asja ka igaks juhuks üle vaatama.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Minu jaoks on see romaan selle poolest tähelepanuväärne, et ta kuidagi lausa sundis ennast lugema. Viimasel ajal on väga harva juhtunud, et ajavahemik raamatu esmakordsest kättevõtmisest kuni lõpetamiseni on vähem kui 24 tundi. Seekord nii juhtus.

Millegipärast ei jätnud romaan mulle siiski nii sügavat muljet kui jutt "Üht teistsugust algust". Võib-olla sellepärast, et maailm oli juba tuttav, ehk siiski selgi põhjusel, et romaani mõõtu tekstis on kogu see kultuurišoki kontsentraat suuremale hulgale lehekülgedele laiali määritud. Ometi ei oska ega tahagi ma teha sellele teosele mingeid etteheiteid. Hea asi.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Romaani võtsin ette, kuna oli kohustuslikuks kirjanduseks ülikoolis ulmekirjanduse aines. Tõin raamatukogust teose ning seejärel seisis raamat kaks nädalat lihtsalt riiulis. Teadsin, et teos räägib apokalüptilisest maailmas peale mingit suurt katastroofi, kuid sellised jutud pole kunagi just minu maitse olnud ning seetõttu viivitasin viimase minutini lugemise alustamisega (raamatukogust tuli juba teada tähtaja lõppemise kohta).Kuid üks hommik, kui olin päevased ajalehed loetud saanud ning ühtki teist raamatut polnud käsil, võtsin lõpuks "Kuldse aja" riiulist alla ning hakkasin lugema. Minu üllatus oli vägagi suur. Tõeliselt suurepärane romaan, milles (musta)huumorit, actionit ning ka mänguruumi fantaasiale. Lugedes kohe tekkisid silme ette pildid viimasest linnast Maal ning erinevatest seal tegutsevatest (inim)olenditest. Seda hindan teoses eriti, kui autor oskab manada silme ette täiesti eriskummalise ja uudse, kuid kuidagi tuttavliku maailma. Friedenthal saab selle tööga suurpäraselt hakkama, kuigi kohati väga lakooniliste olustiku kirjeldamisega, kuid seda rohkem jääb lugejal vabadust ise juurde mõelda.Endalegi üllatuseks ei suutnudki raamatut enam käest panna ning sama päeva õhtuks oligi teos loetud. Ehk sellega mõranesid ka osad minu eelarvamused seda laadi teoste ja ainese suhtes. Järgmiseks võtan kohe ette Friedenthali teised jutud, alustades nn Kronose sarja kuuluva "Üht teistsugust algust".
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Tegemist on romaaniga, mille läbilugemine ei valmistanud mingeid raskusi, sest sündmustik lausa sundisid põhimõtteliselt seda ühe hooga lõpetama. Ka mulle meeldisid metakirjanduslikud viited (lisaks eelpooltooduile veel isand Alduouse, kes püüab head uut ilma rajada) ja ka mina olen kindel, et mitmed peened vihjed-viited jäid märkamata.

Veidike häirivad on tõesti need lood, kus kõik näib vaid allamäge minevat ja lootust ei ole, ent Friedenthali teos päris 100% selline ka vast ei olnud, vähemalt jäi selleks mitmeid lahtiseid otsi: ehk siiski Kronos ei hävinud koos muu linnaga, ehk siiski leidus ka teisi linnu, kus olid asjad paremini läinud, ehk siiski peategelane pääses ja paranes?

Kindlasti saaks sel teemal kirjutada veel paremini, aga alati saab ja selle romaan jättis piisavalt positiivse elamuse, et sellele 5 panna.
Teksti loeti eesti keeles
x
Oskar Nassar
28.05.1987
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Oskar Nassar

Eesti ESIMENE etnohorror romaan läbi loetud ("Rehepappi" ei saa ju ikka horroriks pidada)ja sellist magnetismi suudab ainult Hargla pakkuda. Hommikul kätte võetud raamatut ei suutnud enne käest panna kui kell pool kolm öösel ja viimane lehekülg loetud.PS: Pole sarja vaadanud ja arvan, et see aitas lugemiselamusele tugevalt kaasa.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Võtsin selle raamatu ette kuna see oli selle aasat Stalkeri eesti romaanide nimekirjas, eelnevad teadmised autori ja romaani kohta puudusid täiesti. Arvustusi peale ülevalkirjutatu ja ühe blogi postituse ka internetist ei leidnud. Juba esimesest leheküljest haaras romaan mind endasse täielikult. Tõesti hea stiili ja kasvava pingega kirjutatud romaan. Pani mõtlema nii mõnegi küsimuse üle ja sobiks suurpäraselt arutamiseks mõnes ülikooli kirjandust ja elu vahekorda puudutavas loengus. Erilise kiituse saab Helsingi kujutamine. Ise korduvalt Helsingit külastatuna tundsin tõesti, et kõnnin koos romaani tegelastega mööda suvise rohelusse mattuva kesklinna tänavaid. Kahju, et paljud sellised romaanid jäävad eesti avalikusel ja kriitikutel kahe silma vahele ja ei ületa uudiskünnist ja sellest tulenevalt ei jõua paljude potentsiaalsete lugejateni (eks see oluneb ka kirjastuse poolsest viitsimisest/viitsimatusest teost promoda meedias). Kui kokkuvõttes, kui tõesti on tegemist Kristjan Looritsa debüütromaan siis suur kummardus autorile ja jään edaspidisi trükisi ootama.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

simene gootiromaan mis kätte sattunud. Huvitavad uued teemad eesti ulmekirjanduses , kuid teos kokkuvõtvalt tekitas kahetisi tundeid. Leila Tael-Mikešini romaan koosneb kahest osast, mille esimene pool oli ikkagi tunduvalt tugevam kui teine (mis tõigi pandud hinde alla 3-le). Esimesel poolel oli eesmärgi pärasem faabula ja tegelaste eesmärgid/motiivid selgemini esile toodud. Teine pool vajus kuidagi ära ja jäi pingutatuks ning tekkis liigne kordumise moment. Kiidaks eriti esimeses osas loodud suhtevõrgustikku ja head iroonilist huumorit, millega tegelased üksteist torkisid. Kokkuvõtvatlt jäi midagi ikkagi puudu. Mingi süzeelik pööre, mis oleks viinud näiteks tegelaskonna kuhugi teise keskkonda või toonud sisse uusi tkaraktereid (mitte samu tegelasi uuestisõndinud kehades).
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Olles lugenud paar esimest peatükki Kent Raju romaanist, tekib koheselt küsimus: mis vanusegrupile on romaan suunatud? Kas on tegemist noorteromaaniga või ikkagi täiskasvanuile suunatud teosega? Mina liigitaksin selle ikkagi noorteromaani alla (vanusele 10-16) ja hindaks seda ka vastavast vaatepunktist. Lugu on lihtne, mõistatusliku Maa otsimine Universumi sügavustest, pikitud kohati täitsa meeldiva ja puhta (noortele lugejaskonnale suunatud) huumoriga. Lugedes tekib kergesti paralleel kultussarjaga "Futurama" (Merf - Fry, Piilips - Bender, Aurora - Leela, Adam - Professor, Zergio - Zoidberg, Pegasuse pardaarvuti - Planet Expressi süstiku autopiloot, kosmomaffia - robomaffia) ning ka kummalisel kombel Priit Pärna animtsiooniga "Porgandite öö" (Riici valitsushoone - hotell PGI). Kosmoserändudega seotud noortekirjandust meil eestis muidgi ei tea kui palju ei ilmu, ehk on erledaimaks näiteks selles vallas Henno Käo "Oliüks", mis on isegi teatavas mõttes kultusteos. Kuid "Oliühele" sarnast helget ja kaasahaaravat maailma "Tuntud Universum: kadunud Maad" lugedesi ei teki. Tõesti oleks vaja olnud toimetaja tugevamat kärpivat kätt, mis oleks romaani küll lühendanud kuid samas tummisemaks muutnud. Sama kehtib ka keele kasutuse osas, kohati tundus et osad naljad oli mõeldud lugemiseks inglise keeles või need oleks lihtsalt inglise keeles palju paremini töötanud.Kuid lõpetuseks võib öelda, et kui peaks ilmuma teine osa AS Otsigumootori sõpruskonna tegemistest Tuntud Universumis, siis võtaks selle lugemiseks küll ette. Hindeks jääb hetkel 3, sest usun et autor on võimeline palju tugevamat teost kirjutama ning siis on järgmine kord ka kuhugi tõusta.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Maniakkide Tänava viimase romaani lugemine läks lennates. Kindlasti on tegemist autori seni parima ja läbimõelduma teosega, mis võttab tegelikult kokku ühe mõttelise osa Maniakkide Tänava eelnevast loomingust. Eriti kiidan teravaid ja hästi sihitud torkeid praegu Eestis olevate väärnähtuste suunas (erakonnad, Riigikogu, poliitbroilerid). Tundub, et isegi tuumakatastroof ei muuda olematuks ühiskonnas olevaid kasvajaid.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Võtsin raamatu ette kuna leidsin selle Stalkeri järgmise aasta nimekirjast. Pole ammu ühtegi klassikalist fantasy`t lugenudki ning eriti eesti autori oma. Eelnev arvustaja on juba üldiselt kõik olulise välja toonud, mis raamatut puudutab ja temaga tuleb suures joones nõustuda. Tahan esile tõsta seda, et tegemist autori debüütromaaniga ja seetõttu ka hinne 5. Oleks meil tihedamini nii mahukaid ja läbikomponeeritud esikteoseid. PS: Ainus asi, mis mind kohati häiris oli toidukordade ja söömise väga detailne ning tihti ette tulev kirjeldused. Lugedes läks lihtsalt kõht alatasa tühjaks.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Kassarit ja seal leiduvaid kivisid, mis seonduvad tulnukate ja muu müstilisega, on ennegi eesti lastekirjanduses kujutatud. Nimelt Henno Käo jutustuses "Suure kivi lood", mis sisaldas palju rohkem ulmelisi elemente, kui Reinausi romaan. Võrreldes esimese osaga on ulmelisi elemente vähemaks jäänud. Kui raamatus "Mõistatus lossivaremetes" liikusid ringi kummitused, siis nüüd on ainsad ebaharilikud momendid hüpnoos ja ravivõimed. "Kivid, tulnukad ja sekt" on sellegipoolest kaasakiskuvam ja seiklusrikkam lugemine, kui esimene raamat ning kindalsti väga mõnus suvelugemine noortele. PS: Ka minus tekitab tegelaste vanus kummastust, kohati nagu oleks gümnaasiumi vanustega tegemist, siis aga jälle pigem kujutatud 13-14 aastased hingeelu.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Eelmine arvustaja on kõik olulisema juba välja toonud, nii et polegi suurt lisada. Aga eks "Okultismiklubi" hinnates tuleb kõige pealt arvestada ikka seda kellele see on kirjutatud. Lugejaskonnaks on põhikoolis käivad noorukid (12-16 aastased) ning seda arvestades on tegemist igati korraliku noorsoo seiklusjutuga. Raamatus on olemas kõik see, mis kutsub tänapäeva noort lugema - müstikaelement, noortesuhted ning seiklused. Ning kuna tegemist noortega nö. naabervallast, leiab kindlasti iga koolinoor loost tegelase kellega ise samastuda. Kindlasti võiks selline teos kuuluda ka koolis loetavate raamatute valikusse (Vana-Kuustes kindlasti ka kuulub). Raamatu populaarsusest annab ka tunnistust see, et just ilmus ka järg.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Raamat sattus lihtsalt kätte raamatukogus riiulite vahel tiireldes. Ikka kõvasti on vett merre voolanud ja eesti ulmekirjandus edasi läinud sellest ajast, kui Seppo "Hüatsinsõrmus" ilmus. Praegu lugedes tundus ikka äärmiselt amatöörlik kogumik olevat (võrreldes näiteks Matt Barkeri tekstidega). Kõigis novellides ammu tuntud ja ära leierdatud faabulad (sõnajalaõis, loss veekogu põhjas, filosoofide kivi), millele polnud midagi uut juurde lisatud. Lugedes ei jäänud muljet, et tegemist on õudusnovellidega (nagu tutvustus raamatu kaanel seisab), vaid muinasjuttudega algkooli õpilastele (Kreutzwaldi või Eiseni töötlused). Palju oli ka ebaloogilisusi ja lihtsalt kergema tee minemist tekstides. Aga mis kõige "hirmsam", lugedes ei olnud kordagi hirmus, isegi mitte kõhe ja sel juhul on õudusjutt kindlasti läbi kukkunud. Hinde 3 panin puhtalt seetõttu, et kirjanik oli neid lugusid kirjutades 17-21 aastane ja seetõttu vähe leebem hindamisel.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Seikluslik detektiivilugu, mille lõppu on lisatud ka tilgake ulmet (ajaränd tulevikku ja saadud teadmistega sündmuste mõjutamine olevikus). Lugu mõneti võrreldav samal ajal perioodikas ilmunud Lew R. Bergi järjejuttudega. Kuid Tarlapi stiil on lihvitum ja peakangelane pole nii macho kui Bergil. Ilmselt Bergi puhul oleks Traven kandnud mantli all automaati ja paari granaati. Puudustel on eelnevad arvustajad juba peatunud.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Lugu sellest kuidas ühe inimese uskumatuna näiv sugereerimisjõud suudab hävitada kogu inimkonna. Kirjutamisstiilile ei saa midagi ette heita, sulg jookseb hästi. Kuid samas oli osasid nüansse a loogikavigu, mida eelnevad arvustaad samuti välja tõid - kas ikka hakkad esimesena ennast sööma? Üritaks ikka enne midagi kinni püüda merest.
Teksti loeti eesti keeles