Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· André Trinity ·

Lahkumine paradiisist

(jutt aastast 2001)

eesti keeles: antoloogia «Vereta jaht» 2001
Andre Trinity «Unenägude jumal» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
9
4
3
0
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (16)
Orcus K.

Kõvasti üle keskmise jutt Trinity´lt! Eelmiste lugudega seob ainult peategelase nimi Dornan ja loomulikult autorile iseloomulik filosoofilis-teoloogiline tagapõhi.

Tagasivaatega lugu kosmoserändurist, kes oli maandunud ühele planeedile ja veetis seal mõned aastad planeedi ainsa asuka – Meredith´i – seltsis. Ent siis ühel päeval tuleb lahkuda, kuna planeet muutub rahutuks. Koos kliki-aegse robotiga üritavad nad sealt sääred teha, aga planeet hoiab meest enda küljes viimse hetkeni kinni...

Head detailid, väga haaravalt kirjutatud ja tekitab kummalist meeleolu. Kaks lõigukest viiteid paljastavad omapärase (Anti-?)Trinity filosoofia diskursuse, millele pihta saamiseks tuleb veidi oma teadmistes sorida. Lõpp kiskus natuke farsiks ja see tõmbab hinnet pool pügalat alla. Aga muidu igati viie-vääriline jutt! 5-
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Hindeks selline neli pluss. Lõpp langeb pisut kokku ja läheb liialt konspektiivseks seletamiseks. Algusepool seevastu väga hea.Viimane nähtus on üldse Trinity lugudele omane, ehk viitab see sellele, et peaks lõpplahenduste viimistlemisele rohkem tähelepanu pöörama, paremini läbi mõtlema ja need ka siis detailsemalt lahti kirjutama. Aga üldiselt on Trinity näol tegu eesti ulme (kindlasti ulme) ühe omanäolisema ja huvitavama autoriga. Minu jaoks tekitas lugu paralleeli Sheckley loominguga, seejuures pole ühestki otsast tegu Sheckley klooniga.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Trinity üllatas mind selle looga täielikult. Selline omanäoline lugu planeedist nimega Meredith, kus elab imearmas naine nimega Meredith. Algus oli lool väga võimas, lõpp aga hakkas vägisi sohu kiskuma. Siiski kokkuvõttes positiivne elamus. Viis miinus.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Trinity oskab, kui Trinity tahab ja tahtmist paistab temal jaguvat. Ehk siis esimene pisutki sci-fi v6tmes kirjutatud lugu Trinitylt ja peab ausalt ytlema, et ehkki see sci osa oli suht kröömikese poolne, siis fictionit oli selle eest ikka kapaga ja see kapatäis oli täisväärtuslik ja tervendav aaloesalv veritsevale hingele, mis aegajalt kipub kahtlema praeguste kirjutajate kirja- ja m6tlemisoskuses.
Teksti loeti eesti keeles
Jan Tepo

Lugeda oli huvitav. Kuid selles loos puudub Trinity juttudele iseloomulik müstika. Jutt on ülesehituselt liiga lihtne. See-eest jutu sisu on autorile omase käekirjaga filosoofiline. Keeleliselt väga hea lugu. Tekkis ainult küsimus, et kas kadunud paradiisi idee esitamiseks on tõesti vaja nii ulmelise butafooriaga maailma? Muidu väga tugev lugu, kuid jutu lõpp keeras komödjandiks, mis nullis lugemise käigus tekkinud emotsiooni. Seega tugev neli.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Tekst oli mõnes kohas tõmbav, kuid üldiselt ei pakkunud eriti huvi. Milleks siis Meredithi pidada saab? Võib aru saada, et Meredith oli planeet, kes tundis huvi selle mehe vastu ja lõi selle tõttu naistegelase nimega Meredith. Kuid see on vaid mu tõlgendus. Üks neist tegelt. Ja mitte ka see, mida õigeks peaksin. :) Täpselt aru ei saanudki, kes oli kes lõppude lõpuks. Kas siis mees armastas liiva või selle kontrollijat? Tõmbavat paistsid teda mõlemad.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Üks kõige mahedamate ja soojemate värvidega maalitud hävingu lugusid üldse. Just soojad toonid ongi Trinity´i teostele nii loomuomased ning moodustavad ühtse terviklikult helge ja unenäolikku loomingu. Teoses esinenud roboti KV256 kõne ja käitumine olid samuti äärmiselt humoorikalt edasi antud. Tekkis tunne, et robot hoiaks kogu aeg peast kinni ja mõtleks: "Oh, neid inimesi küll! Mis neil kogu aeg häda selle armastusega on.".
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Ma saan aru et herr Trinity luges enne läbi vanameister Ray Bradbury "Ja siia saagu tiigrid" ja otsustas siis ise enam-vähem samal teemal loo kirjutada. Lugu erineb märkimisväärselt muust Trinity toodangust just selle poolest, et olgugi väga kaugel hard sf`st, on ta siiski päris kindlasti sf aga Trinity autorina lõi omal ajal laineid pigem maagilise realistina. Äratuntavaid jooni on siingi, selline teatav unenäolisus ja pehmed toonid, olgugi et muuhulgas tuleb tegemist kosmoselaevade ja robotitega.

Päris nitševoo lugu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Oskar Nassar
28.05.1987
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Oskar Nassar

Eesti ESIMENE etnohorror romaan läbi loetud ("Rehepappi" ei saa ju ikka horroriks pidada)ja sellist magnetismi suudab ainult Hargla pakkuda. Hommikul kätte võetud raamatut ei suutnud enne käest panna kui kell pool kolm öösel ja viimane lehekülg loetud.PS: Pole sarja vaadanud ja arvan, et see aitas lugemiselamusele tugevalt kaasa.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Võtsin selle raamatu ette kuna see oli selle aasat Stalkeri eesti romaanide nimekirjas, eelnevad teadmised autori ja romaani kohta puudusid täiesti. Arvustusi peale ülevalkirjutatu ja ühe blogi postituse ka internetist ei leidnud. Juba esimesest leheküljest haaras romaan mind endasse täielikult. Tõesti hea stiili ja kasvava pingega kirjutatud romaan. Pani mõtlema nii mõnegi küsimuse üle ja sobiks suurpäraselt arutamiseks mõnes ülikooli kirjandust ja elu vahekorda puudutavas loengus. Erilise kiituse saab Helsingi kujutamine. Ise korduvalt Helsingit külastatuna tundsin tõesti, et kõnnin koos romaani tegelastega mööda suvise rohelusse mattuva kesklinna tänavaid. Kahju, et paljud sellised romaanid jäävad eesti avalikusel ja kriitikutel kahe silma vahele ja ei ületa uudiskünnist ja sellest tulenevalt ei jõua paljude potentsiaalsete lugejateni (eks see oluneb ka kirjastuse poolsest viitsimisest/viitsimatusest teost promoda meedias). Kui kokkuvõttes, kui tõesti on tegemist Kristjan Looritsa debüütromaan siis suur kummardus autorile ja jään edaspidisi trükisi ootama.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

simene gootiromaan mis kätte sattunud. Huvitavad uued teemad eesti ulmekirjanduses , kuid teos kokkuvõtvalt tekitas kahetisi tundeid. Leila Tael-Mikešini romaan koosneb kahest osast, mille esimene pool oli ikkagi tunduvalt tugevam kui teine (mis tõigi pandud hinde alla 3-le). Esimesel poolel oli eesmärgi pärasem faabula ja tegelaste eesmärgid/motiivid selgemini esile toodud. Teine pool vajus kuidagi ära ja jäi pingutatuks ning tekkis liigne kordumise moment. Kiidaks eriti esimeses osas loodud suhtevõrgustikku ja head iroonilist huumorit, millega tegelased üksteist torkisid. Kokkuvõtvatlt jäi midagi ikkagi puudu. Mingi süzeelik pööre, mis oleks viinud näiteks tegelaskonna kuhugi teise keskkonda või toonud sisse uusi tkaraktereid (mitte samu tegelasi uuestisõndinud kehades).
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Olles lugenud paar esimest peatükki Kent Raju romaanist, tekib koheselt küsimus: mis vanusegrupile on romaan suunatud? Kas on tegemist noorteromaaniga või ikkagi täiskasvanuile suunatud teosega? Mina liigitaksin selle ikkagi noorteromaani alla (vanusele 10-16) ja hindaks seda ka vastavast vaatepunktist. Lugu on lihtne, mõistatusliku Maa otsimine Universumi sügavustest, pikitud kohati täitsa meeldiva ja puhta (noortele lugejaskonnale suunatud) huumoriga. Lugedes tekib kergesti paralleel kultussarjaga "Futurama" (Merf - Fry, Piilips - Bender, Aurora - Leela, Adam - Professor, Zergio - Zoidberg, Pegasuse pardaarvuti - Planet Expressi süstiku autopiloot, kosmomaffia - robomaffia) ning ka kummalisel kombel Priit Pärna animtsiooniga "Porgandite öö" (Riici valitsushoone - hotell PGI). Kosmoserändudega seotud noortekirjandust meil eestis muidgi ei tea kui palju ei ilmu, ehk on erledaimaks näiteks selles vallas Henno Käo "Oliüks", mis on isegi teatavas mõttes kultusteos. Kuid "Oliühele" sarnast helget ja kaasahaaravat maailma "Tuntud Universum: kadunud Maad" lugedesi ei teki. Tõesti oleks vaja olnud toimetaja tugevamat kärpivat kätt, mis oleks romaani küll lühendanud kuid samas tummisemaks muutnud. Sama kehtib ka keele kasutuse osas, kohati tundus et osad naljad oli mõeldud lugemiseks inglise keeles või need oleks lihtsalt inglise keeles palju paremini töötanud.Kuid lõpetuseks võib öelda, et kui peaks ilmuma teine osa AS Otsigumootori sõpruskonna tegemistest Tuntud Universumis, siis võtaks selle lugemiseks küll ette. Hindeks jääb hetkel 3, sest usun et autor on võimeline palju tugevamat teost kirjutama ning siis on järgmine kord ka kuhugi tõusta.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Maniakkide Tänava viimase romaani lugemine läks lennates. Kindlasti on tegemist autori seni parima ja läbimõelduma teosega, mis võttab tegelikult kokku ühe mõttelise osa Maniakkide Tänava eelnevast loomingust. Eriti kiidan teravaid ja hästi sihitud torkeid praegu Eestis olevate väärnähtuste suunas (erakonnad, Riigikogu, poliitbroilerid). Tundub, et isegi tuumakatastroof ei muuda olematuks ühiskonnas olevaid kasvajaid.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Võtsin raamatu ette kuna leidsin selle Stalkeri järgmise aasta nimekirjast. Pole ammu ühtegi klassikalist fantasy`t lugenudki ning eriti eesti autori oma. Eelnev arvustaja on juba üldiselt kõik olulise välja toonud, mis raamatut puudutab ja temaga tuleb suures joones nõustuda. Tahan esile tõsta seda, et tegemist autori debüütromaaniga ja seetõttu ka hinne 5. Oleks meil tihedamini nii mahukaid ja läbikomponeeritud esikteoseid. PS: Ainus asi, mis mind kohati häiris oli toidukordade ja söömise väga detailne ning tihti ette tulev kirjeldused. Lugedes läks lihtsalt kõht alatasa tühjaks.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Kassarit ja seal leiduvaid kivisid, mis seonduvad tulnukate ja muu müstilisega, on ennegi eesti lastekirjanduses kujutatud. Nimelt Henno Käo jutustuses "Suure kivi lood", mis sisaldas palju rohkem ulmelisi elemente, kui Reinausi romaan. Võrreldes esimese osaga on ulmelisi elemente vähemaks jäänud. Kui raamatus "Mõistatus lossivaremetes" liikusid ringi kummitused, siis nüüd on ainsad ebaharilikud momendid hüpnoos ja ravivõimed. "Kivid, tulnukad ja sekt" on sellegipoolest kaasakiskuvam ja seiklusrikkam lugemine, kui esimene raamat ning kindalsti väga mõnus suvelugemine noortele. PS: Ka minus tekitab tegelaste vanus kummastust, kohati nagu oleks gümnaasiumi vanustega tegemist, siis aga jälle pigem kujutatud 13-14 aastased hingeelu.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Eelmine arvustaja on kõik olulisema juba välja toonud, nii et polegi suurt lisada. Aga eks "Okultismiklubi" hinnates tuleb kõige pealt arvestada ikka seda kellele see on kirjutatud. Lugejaskonnaks on põhikoolis käivad noorukid (12-16 aastased) ning seda arvestades on tegemist igati korraliku noorsoo seiklusjutuga. Raamatus on olemas kõik see, mis kutsub tänapäeva noort lugema - müstikaelement, noortesuhted ning seiklused. Ning kuna tegemist noortega nö. naabervallast, leiab kindlasti iga koolinoor loost tegelase kellega ise samastuda. Kindlasti võiks selline teos kuuluda ka koolis loetavate raamatute valikusse (Vana-Kuustes kindlasti ka kuulub). Raamatu populaarsusest annab ka tunnistust see, et just ilmus ka järg.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Raamat sattus lihtsalt kätte raamatukogus riiulite vahel tiireldes. Ikka kõvasti on vett merre voolanud ja eesti ulmekirjandus edasi läinud sellest ajast, kui Seppo "Hüatsinsõrmus" ilmus. Praegu lugedes tundus ikka äärmiselt amatöörlik kogumik olevat (võrreldes näiteks Matt Barkeri tekstidega). Kõigis novellides ammu tuntud ja ära leierdatud faabulad (sõnajalaõis, loss veekogu põhjas, filosoofide kivi), millele polnud midagi uut juurde lisatud. Lugedes ei jäänud muljet, et tegemist on õudusnovellidega (nagu tutvustus raamatu kaanel seisab), vaid muinasjuttudega algkooli õpilastele (Kreutzwaldi või Eiseni töötlused). Palju oli ka ebaloogilisusi ja lihtsalt kergema tee minemist tekstides. Aga mis kõige "hirmsam", lugedes ei olnud kordagi hirmus, isegi mitte kõhe ja sel juhul on õudusjutt kindlasti läbi kukkunud. Hinde 3 panin puhtalt seetõttu, et kirjanik oli neid lugusid kirjutades 17-21 aastane ja seetõttu vähe leebem hindamisel.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Seikluslik detektiivilugu, mille lõppu on lisatud ka tilgake ulmet (ajaränd tulevikku ja saadud teadmistega sündmuste mõjutamine olevikus). Lugu mõneti võrreldav samal ajal perioodikas ilmunud Lew R. Bergi järjejuttudega. Kuid Tarlapi stiil on lihvitum ja peakangelane pole nii macho kui Bergil. Ilmselt Bergi puhul oleks Traven kandnud mantli all automaati ja paari granaati. Puudustel on eelnevad arvustajad juba peatunud.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Lugu sellest kuidas ühe inimese uskumatuna näiv sugereerimisjõud suudab hävitada kogu inimkonna. Kirjutamisstiilile ei saa midagi ette heita, sulg jookseb hästi. Kuid samas oli osasid nüansse a loogikavigu, mida eelnevad arvustaad samuti välja tõid - kas ikka hakkad esimesena ennast sööma? Üritaks ikka enne midagi kinni püüda merest.
Teksti loeti eesti keeles