Meie esianektoodimeister tõestab selle jutuga, et on kõva tegija ka pikemas zhanris. Tegu on hea ja humoorika jutuga tulnukatest, kelle arvates universumi peaks valitsema kõige suurema õnnega rass. Seega rändavad nad planeedilt planeedile, ning mängivad kõigi mõistusega rassidega kohalikke õnnemänge, kus kaotajarass hävitatakse. Nii jõuavadki nad Maale, ja pakuvad välja mängida blackjack`i.
Kuigi tegu on hea ja humoorika jutuga, ilmneb sellel jutul kiirustamise märke ja sellest tingitult ka väikseid loogikavigu. Natuke segaseks jäid ka mängureeglid, aga seda vist seetõttu, et ise pole eriti blackjack`i mänginud. See aga ei sega lugemise nauditavust, kuna lõpp on võimas ja tegelasi hästi kujutatud (inimestes pettunud vana õnnemängija, külmalt kaalutlev tulnukas, kes on kindel, et ta ei saa kaotada, president ja teda ümbritsevad inimesed jne.) Kindel viis.