Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Roger Zelazny ·

Today We Choose Faces

(romaan aastast 1973)

eesti keeles: «Täna valime nägusid»
«Täheaeg» 1991; talv - 1992/93; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
6
9
7
0
0
Keskmine hinne
3.955
Arvustused (22)
Andri Riid

Käesoleva teose puhul on tugev kiusatus võrrelda seda kahe teise Zelazny eesti keeles ilmunud romaaniga, kuna raamat on mitme koha pealt nende sulam. 20 saj. maffiamees Angelo di Negri on keerukatel asjaoludel omandanud n.ö. inimsoo hooldaja ameti peale suuremat sorti sõda püstitatud turvalises, mitmetel planeetidel paiknevate tiibadega Majas. Valitsemisel on abiks kloonitehnoloogia, misläbi Majas hüppavad ringi järk-järgult tsiviliseeruvad Angelo teisikud. Ühel hetkel puhkeb üritusse sisseprogrammeeritud terroristlik revolutsioon, eesmärgiga avada Maja uksed ja lasta inimesed omapead. Madinat jagub, samuti ka omapärast nukrust ning mõtisklusi inimese olemusest. Tõsiselt mõistetamatuks jääb siiski, miks seda sisuliselt lihtsakoelist raamatut on kõikvõimalike kirjandustehniliste ja süzheerikastamisnippidega püütud üle mõistuse keerukaks ajada. Seda enam, et mahtu romaanil nagu polekski.
Teksti loeti eesti keeles
Andres Pae

Zelazny on ikka armastanud "rasketest" inimestest kirjutada. Nii ka seekord. Mootoratturid, endised maffiabossid, pirtsakad ja sageli oma ego ületähtsustavad kuningliku perekonna liikmed - samas aga ikka sisemuselt täiesti tavalised inimesed, kes regeerivad ikka nii, et maailmale on sellest ainult kasu. Võib-olla näide sellest, et inimese üle ei saa otsustada tema igapäevategevuse järgi.
Teksti loeti eesti keeles
Jüri Kallas

Raamat pole just halb, aga mulle ta justkui eriti ei meeldinud. Et me oleme Raul Sulbiga sel teemal palju vaielnud, siis lugesin ta veelkord läbi, aga mulje jäi ikka samavõrd ebamääraseks. Ütleks nii: romaanil on nii kiirust kui ka hoogu... kuid siiski jääb ta paljudele Zelazny romaanidele alla. Kui aus olla, siis on see kõige viletsam Zelazny romaan, mida ma lugenud olen. Aga läbi on mul loetud neid 18. Aga siiski neli - tase on tugev!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miskipärast tundus selline natuke imelik tükk. Ei, mitte asi pole sisus, vaid vormis. Kuidagi natuke keeruliseks oli asi tõesti kohati aetud ja see ei tulnud sellele loole ka eriti kasuks. Olemuselt oli ta ju mõeldud vist actionisõpradele. Ent kohati oli ta aetud natuke liiga keeruliseks. Ei olnud päris nii sujuv lugu kui näiteks 'Needuste allee'. Nii et jah, kui on valida, mida Zelazny'lt lugeda, siis saab ikka 'Needuste allee' tavaliselt enne pihku võetud. Kui on ikka tegu actionjutuga, siis ei tohiks seda keeruliseks ajada. Keerulisus on tarvilikum rohkem filosoofiliste teoste puhul. Ent ega tol jutul viga ka ei olnud. Nelja veab välja küll.
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Esimese ja teise osa ("Täheaeg") lugemise vahel oli mul 7 aastat! Arvasin nimelt, et teist osa polegi ilmunud. Ei tea kas on selles asi või mitte, aga jutu II pooles tundus hoog nagu maha käivat.
Teksti loeti eesti keeles
Arvi Nikkarev

Saatus on RZ loomingut soosinud heade eestikeelsete tõlgetega. Ka Urmas Alase tööd oli hea lugeda. Ilmselt sisestas autor sellesse lühikesse romaani liiga palju. Tõlkija selgitus teises “Täheajas” kergendas teose mõistmist. Ilma seda oleks lugu alles lõpuks klaarunud. Mulle meeldisid “Needuste allee” ja “Valguse Isand” rohkem. Kõhklesin hinnangul 4 ja 5 vahel. Olgu seekord siis 4.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Lugu on suht häste kirutatud. Ja ikkagi ei usu ma, et mingi rets maailma päästma hakkaks. Pole see tüüp. Psühholoogilise ebausutavuse pärast "kolm".
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Super! Peaks ütlema isegi, et filosoofilis-psühholoogiline traktaat personaalse identsuse teemadel. Nojah, siiski mitte päriselt. Põmmutamist liiga palju, kuid personaalse identsuse problemaatika huvitav ulmeline lahendus. Esimene osa oli tõesti põnevam kui teine, kuid mõlemad olid lihtsalt väga head. Sellest ka see hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Kalevipoeg

Alguses kulus loole liiga palju aega, et syndmustikku sisse elada. Kartsin juba, et on tegemist Alleest nigelama teosega, aga ei... Loo teine pool oli tublisti etem ja yletas Alleed ma"eko~rguselt. Kui palju oli siin aga tegemist maailma p"a"astva p"atiga, ja kui palju isikuga, kel meeldiski juhiroll? Ja oli veel ka muid kysimusi, mis vihjasid sellele, et kui autor oleks veidi tempot maha v~otnud, veidi rohkem asja tutvustanud (OK, tema stiil, et ta ei kirjelda maailma, vaid laseb selle lugejal ise tykkidest kokku panna, on ju tore, aga mulle endale kipub vahel mulje j"a"ama, et autor teab minuga v~orreldes loost liiga palju), oleks tegemist olnud ulle rohkem meeldiva raamatuga. Aga visaku esimene kivi see, kes ise patuta.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

RZ-l tulevad hästi välja madinad, müstikaga segatud taustad ja paeluva dialoogiga karakterid. Mis tal välja ei tule, on tuleviku (ühiskonna) modelleerimine ja kõik see, mis tegelikult eristab teaduslikku fantastikat lihtsalt fantastikast. RZ on suurepärane kirjanik, ent vähemasti antud lugu tundus kohutavalt ambitsioonikas ja kohutavalt ebausutav. Vist kõige viletsam Zelazny, kuigi olen neid Jürkast palju vähem lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
RIQ

Huvitav... suhteliselt omapärane, kuid mitte minu lemmikraamat. Teisi Zelazny teoseid (teadlikult) lugenud ei ole.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

OIma lyhiduse kohta hirmkeeruliseks aetud. Isegi nii keeruliseks, et isegi autor pole aegajalt toime tulnud - selleks oleks tuntavalt kopsakamat teost vaja. Muidu.. ei ytleks, et halb on. Sellises 6rna sydamega maffiabossis natuke kahtleks, aga kui sind on palju ja iga oma teisiku mahakoksiist on tunda, siis .. kes teab. Loetav, aga ei tundu Zelazny paremiku hulka kuuluvat.
Teksti loeti eesti keeles
x
Tarvo Kurm
1978
Kasutaja rollid
Viimased 7 arvustused:
Tarvo Kurm

Täiesti nauditavast loost mis algas Iliumis saab Olympose lõpuks täielik jamps. Kas tõesti peab keset ulmeraamatut täiesti asja-eest-teist taga hakkama rääkima WTC majade kokkukukkumisest, juutide kannatustest, Jeruusalemmast, pahadest araablastest jne. Vahepeal tekkis mul isegi kahtlus, et raamatusse on juhuslikkuse alusel kopeeritud lõike USA välisministri kõnedest.Umbes sama kohatu oleks Sipsikut lugedes viimase peatüki asemel leida peatüki Marxi "Manifestist".
Teksti loeti inglise keeles
Tarvo Kurm

Tegu on "Dilvish, the damned" nimelise romaani järjega, mis on kirjutatud aasta enne "Dilvish, the damned"-it.

Dilvish on maagia kasutamise kunsti valdav haldja moodi mees. Põrgust põgenema pääsenud ja tahab kätte maksta pahale nõiale Jelerakile, kes ta põrgusse vangi pani. Abiks on tal selles loos ratsu nimega Black, kes on metallist ja kah mõningate maagiliste omadustega.

Kuri Jelerak elas vanasti Castle Timeless nimelises lossis, kuhu Dilvish suundubki. Kuna käivad kõlakad et Castle Timeless on tühjaks jäänud, siis selle lossi poole on teel veel suur hulk teisi maage, kellele too maagiline kinnisvara väga ahvatlev tundub. Lossi ja muud asustust eraldab toor- ja muust maagiast pulbitseb maa-ala (the changing land), mis tuleb kõigil kinnisvarahuvilistel läbida.

Peaaegu uskumatu, et peale selliseid raamatuid nagu This Immortal, Lord of Light ja Nine Princes on Roger sellise teoste kirja pannud. Allapoole tema taset. Ja meenutab natuke halva stsenaariumiga AD&D mängu.
Teksti loeti inglise keeles
Tarvo Kurm

On kahekümnenda sajandi lõpp. 1940-ndatel aastatel loodi Sitkasse, Alaskale ajutine juudiriik, et pakkuda Euroopas tagakiusatavatele juutidele ajutist varjupaika. Iisrael hävitatakse 40-ndate lõpus sõja käigus. Kennedy on abielus Marilyn Monroega. Berliinile visati tuumapomm. Venemaal on kolmas vabariik.

Sitka juudiriigi leping oli sõlmitud 60 aastaks. Tegevus toimub paar kuud enne Sitka tagastamist Ühendriikidele.

Meyer Landsman on keskealine politseinik, kes elab Sitkas ühes odavas hotellis ja joob iga päev tubli pudeli slivovitzi. Tema hotellist leitakse heroiininarkar, kes on tapetud püstolilasuga kuklasse, huvitavaks detailiks on sealjuures naljaks seisuga pooleliolev malemäng. Peagi selgub, et tapetud narkar oli Sitka ühe rikka ja võimuka rabi poeg. Lisaks on mingid kõrgemad jõud huvitatud selle mõrva uurimise lõpetamisest. Meyer võtab selle mõrva uurimist isiklikumalt kui peaks...

Tegu on Hugo ja Nebula võitnud romaaniga. Aga miks, ei oska ma küll öelda. Ulmet ja fantasy-t romaanis ei ole. On alternatiivajalugu. Aga sellesti on suhtelist vähe juttu. See-eest on tegu täitsa tip-top krimkaga, mida julgen soovitada nii anti- kui prozionistidele. Samuti sisaldab raamat suure portsu juudi ja malejuttu. Üks asi veel - olge targemad kui mina ja avastage enne poole peale jõudmist, et raamatu taga on sõnaseletused. Muidu mõtlete asjata mitu päeva, mida võiks tähendada noz, shammes, latke, shtarker, sholem jne.
Teksti loeti inglise keeles
Tarvo Kurm

Tegevus toimub kaugel tulevikus. Anubis ja Osiris valitsevad kahe peale surelike maailma. Neile on hakanud närvidele käima paarsada taibukamat eks-surelikku, kes on osanud osavalt surma haardeulatusest erinevate trikkide abil eemale hiilida. Eriti häirib neid segastel asjaoludel üks neist, a Prince Who Was a Thousand. Osiris ja Anubis saadavad mõlemad oma saadikud Printsi maha nottima.

Olen Indreku arvamusega suuresti nõus, Zelaznyl on palju paremaid teoseid.

Kolm sellepärast, et Zelaznylt oleks paremat lootnud. Mõnele tundmatule autorile oleksin võibolla isegi nelja pannud. Aga mõnus lugemine sellegipoolest. Kui sulle Zelazny meeldib, maksab lugeda ikkagi.
Teksti loeti inglise keeles
Tarvo Kurm

Ärge uskuge inimesi, kes räägivad teile et "This Immortal" on raskesti loetav ja seeditav.Zelazny oskab raskesti jälgitavaid raamatuid kirjutada küll, aga see ei kuulu nende hulka. Erinevalt "Lord of Light" või "Today we choose faces", on see lugu ladusalt ja lihtsalt kirjutatud. Ning kuulub kahtlemata Zelazny paramate hulka.
Teksti loeti inglise keeles