Benjamin Franklin üritab South Carolinas luua kolooniate ühendust kuid peab peaaegu kohe hakkama võitlema kuskilt väljailmunud troonipretendendiga, kelle taga seisavad tsaar Peeter I väed (kelle taga seisavad omakorda inimkonna hukust huvitatud malakimid). Lahti läheb midagi Ameerika Iseseisvusõja taolist, kus ühel pool on edumeelsed kolonistid, neegerorjad, ärakaranud neegerorjad ja hulk indiaani hõime ning teisel pool monarhistlikud kolonistid ja punakuued. Mulle tundus see erinevate grupeeringute sõprus uue demokraatliku Ameerika loomiseks punnitatud soovunelmana.
Adrienne on koos Crecyga leidnud koha endale Peterburis, kus ta loob Teaduste Akadeemia. Tsaar Peeter I on kadunud kuhugi itta ja peale paleepööret põgeneb ka Adrienne koos kaaslastega talle järele. Hiinas ja Ameerika kontinendi lääneosas hakkavad üha rohkemad kuuldused kinnitama kellegi müstilise Sun Boy olemasolu, kes paistab olevat malakimide ja inimsoo vahelise salajase võitluse keskpunkt. Sun Boy pole keegi muu kui Adrienne enda teise osa lõpus äraröövitud poeg.
Shamaan Red Shoes reisib koos paari kaaslasega Ameerika lääneosa preeriatesse, kus Sun Boy armee, mis koosneb venelastest, mongolitest, hiinlastest ja erinevatest indiaani hõimudest liigub tasapisi ida poole, hävitades kõik enda teel. Red Shoes liigub küllalt palju ka unenäomaailmas, kus selginevad ka erinevate malakimide fraktsioonide kavatsused. Lõpus on jälle palju kärtsu ja mürtsu, kuid mitte midagi ei lahene vaid see jäetakse lõpuosa tarvis.
Üldjoontes selline küllalt huvitav lugemisvara, millel paraku pole ajaviitmisest suuremat funktsiooni. Parasjagu põnev, samas jääb kirjaniku sügavam mõte üsna tabamatuks. Erinevate ingligrupeeringute võitlusest inimkonna hävimise või säilimise nimel on märksa paremaid variante, milledest ühe naljakamana meenub kohe "Preacheri" koomiks. Keyes väga naljakas ei ole, aga mingit sorti pinget oskab tekitada küll. Lõplik hinnang selgub peale viimase osa lugemist, aga tööversioon kõlab: ühekordseks tarbimiseks.